Friday, August 28, 2009
Veel üks sala-Eesti jalgpallur (lisaks Kakale)
Valencias - eile tegi just Europpa liigas hat-tricki pallib selline mängija nagu Miku. Paistab, et ta mängib Venetsueelas, kuigi ka Ungari on rahvuseks antud.
Venetsueela on minu andmetel ainuke Lõuna-Ameerika tsoonis mängiv riik, kes ei ole MM-finaalturniiril käinud ja praegune tabelisesi ka pigem ei luba seda. Aga Miku paistab küll kõva mees olevat.
Venetsueela on minu andmetel ainuke Lõuna-Ameerika tsoonis mängiv riik, kes ei ole MM-finaalturniiril käinud ja praegune tabelisesi ka pigem ei luba seda. Aga Miku paistab küll kõva mees olevat.
Labels: sport
Wednesday, August 26, 2009
Minu boss
minu boss
minu boss
on üks eriline tross
ta on ikka abimees
kui ma siplen pasa sees
minu boss
on üks eriline tross
ta on ikka abimees
kui ma siplen pasa sees
Labels: bogoslovskaja ja podinskaja, ooming
Kolme naeratuse meeskond
Uskumatu, kuid triatlonist Ain-Alar Juhansonil ei ole suursponsorit, kes toetaks sõitu Hawaii raudmehe triatlonile.
Aga siis ta tuli mõttele (või keegi tema nõuandja), et ehk on talle pöidlahoidjaid niivõrd palju, et kui igaüks annab 100 krooni, ongi sõiduraha koos.
Nõukjaajal oli üks lastejutt, kus poisid arvestasid kokku, et kui iga leningradlane annab neile kopika, saavad nad püstirikkaks. Kellel ikka 1 kopikast kahju on.
Nende ettevõtmine lõppes kiiresti fiaskoga, arusaadav, neil polnud ideedki, projekti vms, kuhu nad raha kulutada kavatsevad.
Aga Ain-Alar esindab meid kõiki suures maailmas ja eriti personaalselt neid, kes on tema tiimiga liitunud. Selleks tuleb annetada vähemalt 100 krooni ja saad veel nime särgi peale, mida Ain-Alar Havail kannab.
Ma usun, et sõit saab teoks, eeldusel et iga annetaja on keskmiselt 350 krooni andnud, on raha juba koos. Noh, ma mõtlen, et paljud annavad 100 krooni, aga kindlasti mõni annab 300, 500 või 1000?
See on taas üks Teeme ära ettevõtmine, mis ei lase endast lihtsalt mööda vaadata. Spordisõbrana ei suuda ette kujutada, et mehel, kes on võimeline maailmas teistest kiiremini läbima Raudmehe distantsi, jääb lihtsalt rahapuudusel kohale sõitmata.
Ma ei tea, palju üks tööandja suudaks maksta mehele, kes praktiliselt ühe tööpäeva jooksul suudab ujuda 3,8 km, seejärel sõita rattaga Tallinnast Tartusse, siis panna ratas kõrvale ja lipata Tartust Otepääle.
Igatahes mina enda tagasihoidliku panusega (siiski suuremaga kui minimaalne 100 krooni) juba liitusin http://team.ainalar.ee/.
TriSmile tiimiga.
Aga siis ta tuli mõttele (või keegi tema nõuandja), et ehk on talle pöidlahoidjaid niivõrd palju, et kui igaüks annab 100 krooni, ongi sõiduraha koos.
Nõukjaajal oli üks lastejutt, kus poisid arvestasid kokku, et kui iga leningradlane annab neile kopika, saavad nad püstirikkaks. Kellel ikka 1 kopikast kahju on.
Nende ettevõtmine lõppes kiiresti fiaskoga, arusaadav, neil polnud ideedki, projekti vms, kuhu nad raha kulutada kavatsevad.
Aga Ain-Alar esindab meid kõiki suures maailmas ja eriti personaalselt neid, kes on tema tiimiga liitunud. Selleks tuleb annetada vähemalt 100 krooni ja saad veel nime särgi peale, mida Ain-Alar Havail kannab.
Ma usun, et sõit saab teoks, eeldusel et iga annetaja on keskmiselt 350 krooni andnud, on raha juba koos. Noh, ma mõtlen, et paljud annavad 100 krooni, aga kindlasti mõni annab 300, 500 või 1000?
See on taas üks Teeme ära ettevõtmine, mis ei lase endast lihtsalt mööda vaadata. Spordisõbrana ei suuda ette kujutada, et mehel, kes on võimeline maailmas teistest kiiremini läbima Raudmehe distantsi, jääb lihtsalt rahapuudusel kohale sõitmata.
Ma ei tea, palju üks tööandja suudaks maksta mehele, kes praktiliselt ühe tööpäeva jooksul suudab ujuda 3,8 km, seejärel sõita rattaga Tallinnast Tartusse, siis panna ratas kõrvale ja lipata Tartust Otepääle.
Igatahes mina enda tagasihoidliku panusega (siiski suuremaga kui minimaalne 100 krooni) juba liitusin http://team.ainalar.ee/.
TriSmile tiimiga.
Labels: ressurss, sport, töö õnnistab meie väikest sõjasaaki
Monday, August 24, 2009
Sunday, August 23, 2009
Tõrvast Valka
Taaskord jooksuga, ehk siis tegu Tõrva-Valga maanteejooksuga (30 km), mis teist aastat ka Kalev Urbaniku mälestusjooksu nime kannab.
Kõhklus oli suur, sest viimase kuu jooksul olin üsna haige olnud. Ja ka just eelmine õhtu oli hääl käredaks jäänud ja hommikul ärkasin samuti köhaga.
Aga ei raatsinud jätta starti minemata, mõtlesin, et mul jooksukalender niigi hõre ja pealegi tahtsin teada, milline on mu võimalus kuu aja pärast maraton läbi joosta.
Tõrva sain otse Elva hip-hop festivalilt, kus meil oli esinemine. Jõudsin parasjagu niipalju varem kohale, et ennast ära registreerida, jooksurõivad selga vahetada, hõõrdumisriskiga kohti vaseliiniga määrida, pissil ära käia, mingiks soojategemiseks aega praktiliselt ei jäänud.
Panin igaks juhuks ühe plastri ka ikka tagataskusse, viimasel ajal oli jala peal üks koht olnud, mis hirmsa villi peale sai. Ette rutates võib öelda, et hõõrdumine sel korral probleemiks ei saanudki. Nii kintsud, labajalg kui ka rinnanibud olid täitsa OK.
Alustasin mõistagi rahulikult, kuna tervislik seisund oli suur küsimärk. Ei tahtnud ka Hummuli tõusul lõpetada nagu 3 aastat tagasi.
20 esimest jooksjat kadusid kiiresti eest, ütleme, et selle jooksu keskmine tase on ikka päris kõva. Vaid Valdeko Alliksaar, kes minu isaga peaaegu ühevanune, jäi silmsidemesse, siis sain tast mööda ja oma paarkümmend kilomeetrit kulgeski nii, et mina tegin ees rahulikult oma tempot ja tema hoidis ennast sappa. Valdeko olevat kas eile või igatahes üsna hiljuti mingi maratoni jooksnud just. 13ndal kilomeetril ma olevat oluliselt tempot kiirendanud, aga pärast see vist stabiliseerus jällegi.
Vast kuskil 8 km enne lõppu tegin ka metsapeatuse ja Valdeko sai mõnekümnemeetrise edumaa. Märkasin kohkumusega, et see ei tahagi eriti lihtsalt enam väheneda, aga sundisin ka ennast rahulikkusele, et mitte asjata jõudu raisata.
6 km enne lõppu oli viimane joogipunkt, seal olime jälle koos. Vahepeal tuli üks rattamees juttu ajama, Valdeko hakkas siis võllanalja viskama. Ütles, et ajage teie juttu edasi, ma siis lähen ja Valgas näeme. Ja panigi kohe vägeva spurdiga minema, 30 meetri pärast jättis selle afääri siiski pooleli. Ma küll jõudsin parasjagu ära ehmuda, et ma küll ei sudua sellega kaasa minna.
Viimased 4 km, või oli juba 3, olime juba tempo selgelt kõrgemaks kruvinud, aga siis pani Valdeko teab mitmenda käigu sisse. Püsisin tal hädavaevu sabas, aga sain lõpuks mootori niivõrd käima, et kimasin omakorda temast mööda, sain juba vahe sisse. Aga Valga vahel panin vale teed mööda. Kurat, ma peaks selle tee selgeks saama, tegelikult ei ole ju keeruline.
Valdeko hõikas siis mind, et tuleb siit joosta, aga nüüd oli juba temal edumaa sees. Litsusin talle tasapisi selja taha, aga jõud hakkas otssa saama, lasin uuesti mõnekümnemeetrise vahe sisse. Staadioniväravas olin jälle kannul, aga tahtmist veel rohkem pingutada küll ei olnud. Aga hüüded jõuad-jõuad! ajasid mu pöördesse, Valga staadioni peal võtsin viimase välja, enne lõpusirget vaatasin selja taha - uhh! - olin turvalise edumaa saanud. Siiski väga lõdvaks ei lasknud, see poleks mu elu kergemaks teinud. Pooleminutine edu, lähemad konkurendid eespool olid tosinkonna minuti kaugusel, ehk siis 2 km ringis ees.
Pärast dushi kõndisin hääletama, see läks kenasti, tunni ajaga jõudsin koju.
Ei tea, kas tänu sellele, et viitsisin pärast jooksu natukegi venitusi teha, aga jalad nii hullud pole järgmisel päeval midagi. Või veel lähevad hulluks? Igastahes meenutan, et Emumäe jooksu järgselt polnud üldse midagi jalgadel viga.
Ajah, mõningane köha ikkagi hommikul oli, aga parem seis kui eile hommikul.
27. september ja Valmiera maraton on nüüd igastahes selgem eesmärk. Ja teostattav.
16. Tõrva - Valga maanteejooks/K. Urbaniku mälestusjooks
20 kraadi, pilvitu 22.aug.09
1. M Ranno Erala 1973 1:52.57
2. M Andrus Lein 1974 Rakvere KJK Vike 1:53.34
3. M Kristo Reinsalu 1977 Sportkeskus.ee 1:53.52
4. M Margus Koor 1979 KJK Lõunalõvi 2:00.43
5. M Lauri Luik 1982 Läänemaa KJK 2:02.34
6. M Teno Ilves 1974 Läänemaa KJK 2:13.28
7. M Harles Paesüld 1974 Stamina SK 2:15.48
8. M 50 Aivar Jesse 1959 Valga 2:16.26
9. M 40 Rein Palumaa 1968 2:20.34
10. N 35 Kaja Vals 1968 VAK Staier 2:27.00
11. M Ardi Ringvee 1978 Pikasilla 2:28.50
12. M Tiit Lepik 1983 Vändra 2:34.16
13. M Raul Lepik 1980 SA Valga Sport 2:34.53
14. M 40 Toivo Sikka 1962 Tartu-Pikasilla 2:44.12
15. M 40 Viktor Pähklamäe 1969 Helme vald 2:55.43
16. M Hannes Viherpuu 1972 SK Paksud Poisid 3:02.21
17. N Maris Terno 1982 Tammed 3:11.10
17. N Liis Tehver 1982 Tallinn 3:11.10
19. M 40 Urmas Lorvi 1965 Tallinn 3:12.13
20. M Margus Konnula 1974 Urvaste 3:24.33
21. M 50 Valdeko Alliksaar 1944 VAK Staier 3:25.03
22. M Rustam Brattšenko 1985 Valga DNF
Kõhklus oli suur, sest viimase kuu jooksul olin üsna haige olnud. Ja ka just eelmine õhtu oli hääl käredaks jäänud ja hommikul ärkasin samuti köhaga.
Aga ei raatsinud jätta starti minemata, mõtlesin, et mul jooksukalender niigi hõre ja pealegi tahtsin teada, milline on mu võimalus kuu aja pärast maraton läbi joosta.
Tõrva sain otse Elva hip-hop festivalilt, kus meil oli esinemine. Jõudsin parasjagu niipalju varem kohale, et ennast ära registreerida, jooksurõivad selga vahetada, hõõrdumisriskiga kohti vaseliiniga määrida, pissil ära käia, mingiks soojategemiseks aega praktiliselt ei jäänud.
Panin igaks juhuks ühe plastri ka ikka tagataskusse, viimasel ajal oli jala peal üks koht olnud, mis hirmsa villi peale sai. Ette rutates võib öelda, et hõõrdumine sel korral probleemiks ei saanudki. Nii kintsud, labajalg kui ka rinnanibud olid täitsa OK.
Alustasin mõistagi rahulikult, kuna tervislik seisund oli suur küsimärk. Ei tahtnud ka Hummuli tõusul lõpetada nagu 3 aastat tagasi.
20 esimest jooksjat kadusid kiiresti eest, ütleme, et selle jooksu keskmine tase on ikka päris kõva. Vaid Valdeko Alliksaar, kes minu isaga peaaegu ühevanune, jäi silmsidemesse, siis sain tast mööda ja oma paarkümmend kilomeetrit kulgeski nii, et mina tegin ees rahulikult oma tempot ja tema hoidis ennast sappa. Valdeko olevat kas eile või igatahes üsna hiljuti mingi maratoni jooksnud just. 13ndal kilomeetril ma olevat oluliselt tempot kiirendanud, aga pärast see vist stabiliseerus jällegi.
Vast kuskil 8 km enne lõppu tegin ka metsapeatuse ja Valdeko sai mõnekümnemeetrise edumaa. Märkasin kohkumusega, et see ei tahagi eriti lihtsalt enam väheneda, aga sundisin ka ennast rahulikkusele, et mitte asjata jõudu raisata.
6 km enne lõppu oli viimane joogipunkt, seal olime jälle koos. Vahepeal tuli üks rattamees juttu ajama, Valdeko hakkas siis võllanalja viskama. Ütles, et ajage teie juttu edasi, ma siis lähen ja Valgas näeme. Ja panigi kohe vägeva spurdiga minema, 30 meetri pärast jättis selle afääri siiski pooleli. Ma küll jõudsin parasjagu ära ehmuda, et ma küll ei sudua sellega kaasa minna.
Viimased 4 km, või oli juba 3, olime juba tempo selgelt kõrgemaks kruvinud, aga siis pani Valdeko teab mitmenda käigu sisse. Püsisin tal hädavaevu sabas, aga sain lõpuks mootori niivõrd käima, et kimasin omakorda temast mööda, sain juba vahe sisse. Aga Valga vahel panin vale teed mööda. Kurat, ma peaks selle tee selgeks saama, tegelikult ei ole ju keeruline.
Valdeko hõikas siis mind, et tuleb siit joosta, aga nüüd oli juba temal edumaa sees. Litsusin talle tasapisi selja taha, aga jõud hakkas otssa saama, lasin uuesti mõnekümnemeetrise vahe sisse. Staadioniväravas olin jälle kannul, aga tahtmist veel rohkem pingutada küll ei olnud. Aga hüüded jõuad-jõuad! ajasid mu pöördesse, Valga staadioni peal võtsin viimase välja, enne lõpusirget vaatasin selja taha - uhh! - olin turvalise edumaa saanud. Siiski väga lõdvaks ei lasknud, see poleks mu elu kergemaks teinud. Pooleminutine edu, lähemad konkurendid eespool olid tosinkonna minuti kaugusel, ehk siis 2 km ringis ees.
Pärast dushi kõndisin hääletama, see läks kenasti, tunni ajaga jõudsin koju.
Ei tea, kas tänu sellele, et viitsisin pärast jooksu natukegi venitusi teha, aga jalad nii hullud pole järgmisel päeval midagi. Või veel lähevad hulluks? Igastahes meenutan, et Emumäe jooksu järgselt polnud üldse midagi jalgadel viga.
Ajah, mõningane köha ikkagi hommikul oli, aga parem seis kui eile hommikul.
27. september ja Valmiera maraton on nüüd igastahes selgem eesmärk. Ja teostattav.
16. Tõrva - Valga maanteejooks/K. Urbaniku mälestusjooks
20 kraadi, pilvitu 22.aug.09
1. M Ranno Erala 1973 1:52.57
2. M Andrus Lein 1974 Rakvere KJK Vike 1:53.34
3. M Kristo Reinsalu 1977 Sportkeskus.ee 1:53.52
4. M Margus Koor 1979 KJK Lõunalõvi 2:00.43
5. M Lauri Luik 1982 Läänemaa KJK 2:02.34
6. M Teno Ilves 1974 Läänemaa KJK 2:13.28
7. M Harles Paesüld 1974 Stamina SK 2:15.48
8. M 50 Aivar Jesse 1959 Valga 2:16.26
9. M 40 Rein Palumaa 1968 2:20.34
10. N 35 Kaja Vals 1968 VAK Staier 2:27.00
11. M Ardi Ringvee 1978 Pikasilla 2:28.50
12. M Tiit Lepik 1983 Vändra 2:34.16
13. M Raul Lepik 1980 SA Valga Sport 2:34.53
14. M 40 Toivo Sikka 1962 Tartu-Pikasilla 2:44.12
15. M 40 Viktor Pähklamäe 1969 Helme vald 2:55.43
16. M Hannes Viherpuu 1972 SK Paksud Poisid 3:02.21
17. N Maris Terno 1982 Tammed 3:11.10
17. N Liis Tehver 1982 Tallinn 3:11.10
19. M 40 Urmas Lorvi 1965 Tallinn 3:12.13
20. M Margus Konnula 1974 Urvaste 3:24.33
21. M 50 Valdeko Alliksaar 1944 VAK Staier 3:25.03
22. M Rustam Brattšenko 1985 Valga DNF
Labels: hull trummar, sport, töö õnnistab meie väikest sõjasaaki
Elvas hip-hop festivalil
Käisime Wimpsi ja Jaaniga esinemas.
Teekond kesklinnast spordikeskusesse oli meeleolukas, rahvast liikus sinnapoole omajagu, nii et kohale jõudes oli meeleolu loodud.
Enne esinemist viidi meid lavatagusesse, kuhu olid lageda taeva alla paigutatud pehmed diivanid ja tugitoolid. Ja miks mitte, vihmast polnud ju jälgegi. Seal lösutades tuli meelde musta ja valge koera multikas, ma ei mäleta, miks nad seal pidid enda toa lageda taeva alla sisustama, vist läks auto uperkuuti vms.
Publik oli asjatundlik ja samas piduses meeleolus, mis oli päris nauditav kombinatsioon, ei tahtnudki lavalt väga ära tulla. Mulle tundubki, et eks ennast hip-hop festivalile lausa teisest Eesti otsast veab, sellele peavadki luuletekstid korda minema, sest räpparite muusikas on tekst väga olulisel kohal ja nad on tõelised riimimeistrid. Noh mitte kõik muidugi, aga päris paljud neist.
Ühed algajad, kes enne meid esinesid, laulsid sellest, et peab kõik tegema selleks, et eestikeelne muusika maailmast ei kaoks. See läks hinge, soovin sedasama. Püüan ka oma panuse anda.
Teekond kesklinnast spordikeskusesse oli meeleolukas, rahvast liikus sinnapoole omajagu, nii et kohale jõudes oli meeleolu loodud.
Enne esinemist viidi meid lavatagusesse, kuhu olid lageda taeva alla paigutatud pehmed diivanid ja tugitoolid. Ja miks mitte, vihmast polnud ju jälgegi. Seal lösutades tuli meelde musta ja valge koera multikas, ma ei mäleta, miks nad seal pidid enda toa lageda taeva alla sisustama, vist läks auto uperkuuti vms.
Publik oli asjatundlik ja samas piduses meeleolus, mis oli päris nauditav kombinatsioon, ei tahtnudki lavalt väga ära tulla. Mulle tundubki, et eks ennast hip-hop festivalile lausa teisest Eesti otsast veab, sellele peavadki luuletekstid korda minema, sest räpparite muusikas on tekst väga olulisel kohal ja nad on tõelised riimimeistrid. Noh mitte kõik muidugi, aga päris paljud neist.
Ühed algajad, kes enne meid esinesid, laulsid sellest, et peab kõik tegema selleks, et eestikeelne muusika maailmast ei kaoks. See läks hinge, soovin sedasama. Püüan ka oma panuse anda.
Labels: eesti mudel, hull trummar
Wednesday, August 19, 2009
Lehmad tahavad kolhoosi:)
Töörahva Elu 20. august 1949
Serviti lauaga
Ka meie tõstame mässu
Elame Räpina valla Leegi kolhoosi maal. Möödunud laupäeval kuulsime „Serviti lauaga“ kaudu, kuidas Võru valla Stalinliku Tee kolhoosis tõsteti loomade poolt mässu.
Ka meie teeme seda. Meie peremees Aleksander Egipte läks kolhoosi, meid aga kaasa ei võtnud, vaid jättis meid oma naisele Johanna Krigulile, kes kolhoosi ei astunud. Nüüd jätkub meil niiviisi elamisest. Tahame saada kolhoosi ühiskarja täieõiguslikeks liikmeiks.
Aleksander Egipte
5 pealine ühistamata kari
Serviti lauaga
Ka meie tõstame mässu
Elame Räpina valla Leegi kolhoosi maal. Möödunud laupäeval kuulsime „Serviti lauaga“ kaudu, kuidas Võru valla Stalinliku Tee kolhoosis tõsteti loomade poolt mässu.
Ka meie teeme seda. Meie peremees Aleksander Egipte läks kolhoosi, meid aga kaasa ei võtnud, vaid jättis meid oma naisele Johanna Krigulile, kes kolhoosi ei astunud. Nüüd jätkub meil niiviisi elamisest. Tahame saada kolhoosi ühiskarja täieõiguslikeks liikmeiks.
Aleksander Egipte
5 pealine ühistamata kari
Labels: bogoslovskaja ja podinskaja, mõmm-mõmm, vana hea
Thursday, August 13, 2009
Lasin Google transleiteril taas natuke vallatleda
Itaalia kommentaar Eesti-Brasiilia mängule
Neljapäev, 13. august 2009 Journal of SPORT
Karm katse Eesti: tugev rassi ja kliimale härg. Riiklik verdeoro ei enchants, kuid võidab. Pissata otsustav failure.
Ei, kes unenäod Adriano. Ja kes rivorrebbe Ronaldo. Aga vahepeal, Luis Fabiano, Gunner ilma Mainekas sponsor jätkuvalt suuri võrgustikke. Pidada õigus otsustada, vastupidiselt citti Dunga ning põhjustades ehk mõned kahetsusega seas juhid Milano, et on juba pikka aega courted. Enne Ennustused Huntelaar. The bomber Sevilla paneb oma kaubamärgi nell'amichevole Eesti vastu, mille eesmärk on võimaldada röövimine Seleçao vabastada lõpptulemus aasta esimesel poolel. Soodsa rimpallo teda vabalt ees olev väravavaht Pareiko. Luis Fabiano kontrolli õigus toetab. Lihtne ja ilus.
Füüsiline mäng. Ei ole hea mäng. Riiklik Ruutl ainus relv kontrolli noble vaenlased juhitud ja rünnak. Jättes välja väga füüsilise väljakutse, liiga palju kontakte "piirmäära". Kleberson jätab 36 'on vastik löögi looma õlal, Maicon jääb maapinnale mitu minutit pärast sekkumise õigus hüppeliigesega ja Kakа sageli leiti kaks vastased jhk
mešši. Dunga ette, mitu korda on keskpärane Rootsi referee Ingvarsson. Kui hooaja alguses, kusjuures füüsilise veel lühike, jalgpalli nii raske võib olla isegi ohtlikum. Siiski on Seleçao pole langus on käsitsi Felipe Melo, mis pakub hiilgavaid kiirendus ja kapten Lucio õiguskaitsevahendile et kollase kaardi minnes kaitsta oma kaaslasega aasta keskel valdkonnas.
Väljas noorte taaskasutamine Dunga muudab plaanitud pöörlemist. Brasiilia citti anda mõned "hingamise ruumi Insti ja Lucio Maicon ja juhib kohtunikukoht pärast tunni mängida, Kakа veidi parem. Üks näeb, et Ricky ja netoväärtuse hilinemise pärast valmistamist. Kosmos, siis noortele. The selecao jääb siiski kontrolli valdkonnas. The algajate Diego Tardelli (alates Cruzeiro) no kahetsusega, kiiruse ja ilane abilitа et omanik Robinho ja Julio Baptista Roman saab ponnahduslautana vihjeid Brasiilias. Nilman, Elano ja Diego Tardelli peaaegu kahekordistades. Ja sama Baptista, 35 "järeldusele, et kõrge ning veidi vasakule mõju. Isegi seada pinget. A sattuda vahel mäng ja väravavaht Luisao Pareiko vallandanud mini kraaklema sees karistus ala Eestis. Vahekohtunik Ingvasson proovida taastada rahulik admonishing Brasiilia Defender.
Väljasaatmine praegu on vähe sõbralikud. Ja lõpuks Race Direktor peab lükkab Eesti midfielder Kruglov. Lõpliku eelarve ja eemalepaiskumise ja seitse ammonites. Uskumatu. Mäng lõpeb omanikud, kuid rünnaku koos Julio Cesar praktiliselt inaktiivsed. Seleção ei enchants vaid võitis 1-0. Riba positiivsete Dunga jätkuvalt. Ja nüüd on Maradona Argentina.
ajah, allikas oli siin
Neljapäev, 13. august 2009 Journal of SPORT
Karm katse Eesti: tugev rassi ja kliimale härg. Riiklik verdeoro ei enchants, kuid võidab. Pissata otsustav failure.
Ei, kes unenäod Adriano. Ja kes rivorrebbe Ronaldo. Aga vahepeal, Luis Fabiano, Gunner ilma Mainekas sponsor jätkuvalt suuri võrgustikke. Pidada õigus otsustada, vastupidiselt citti Dunga ning põhjustades ehk mõned kahetsusega seas juhid Milano, et on juba pikka aega courted. Enne Ennustused Huntelaar. The bomber Sevilla paneb oma kaubamärgi nell'amichevole Eesti vastu, mille eesmärk on võimaldada röövimine Seleçao vabastada lõpptulemus aasta esimesel poolel. Soodsa rimpallo teda vabalt ees olev väravavaht Pareiko. Luis Fabiano kontrolli õigus toetab. Lihtne ja ilus.
Füüsiline mäng. Ei ole hea mäng. Riiklik Ruutl ainus relv kontrolli noble vaenlased juhitud ja rünnak. Jättes välja väga füüsilise väljakutse, liiga palju kontakte "piirmäära". Kleberson jätab 36 'on vastik löögi looma õlal, Maicon jääb maapinnale mitu minutit pärast sekkumise õigus hüppeliigesega ja Kakа sageli leiti kaks vastased jhk
mešši. Dunga ette, mitu korda on keskpärane Rootsi referee Ingvarsson. Kui hooaja alguses, kusjuures füüsilise veel lühike, jalgpalli nii raske võib olla isegi ohtlikum. Siiski on Seleçao pole langus on käsitsi Felipe Melo, mis pakub hiilgavaid kiirendus ja kapten Lucio õiguskaitsevahendile et kollase kaardi minnes kaitsta oma kaaslasega aasta keskel valdkonnas.
Väljas noorte taaskasutamine Dunga muudab plaanitud pöörlemist. Brasiilia citti anda mõned "hingamise ruumi Insti ja Lucio Maicon ja juhib kohtunikukoht pärast tunni mängida, Kakа veidi parem. Üks näeb, et Ricky ja netoväärtuse hilinemise pärast valmistamist. Kosmos, siis noortele. The selecao jääb siiski kontrolli valdkonnas. The algajate Diego Tardelli (alates Cruzeiro) no kahetsusega, kiiruse ja ilane abilitа et omanik Robinho ja Julio Baptista Roman saab ponnahduslautana vihjeid Brasiilias. Nilman, Elano ja Diego Tardelli peaaegu kahekordistades. Ja sama Baptista, 35 "järeldusele, et kõrge ning veidi vasakule mõju. Isegi seada pinget. A sattuda vahel mäng ja väravavaht Luisao Pareiko vallandanud mini kraaklema sees karistus ala Eestis. Vahekohtunik Ingvasson proovida taastada rahulik admonishing Brasiilia Defender.
Väljasaatmine praegu on vähe sõbralikud. Ja lõpuks Race Direktor peab lükkab Eesti midfielder Kruglov. Lõpliku eelarve ja eemalepaiskumise ja seitse ammonites. Uskumatu. Mäng lõpeb omanikud, kuid rünnaku koos Julio Cesar praktiliselt inaktiivsed. Seleção ei enchants vaid võitis 1-0. Riba positiivsete Dunga jätkuvalt. Ja nüüd on Maradona Argentina.
ajah, allikas oli siin
Labels: miilitsast inimest ei saa, sport, väga tark
Eestlaste edu
Kuivõrd sport ja kuivõrd laiahaardeline, aga uhkust tunda ikka ju võib!
Labels: auto, sport, töö õnnistab meie väikest sõjasaaki
Wednesday, August 12, 2009
Midagi täiesti aapoliitilist eeloleva mänguga seoses
rohelistele ei sobi
et meil selline on hobi
muruväetise brasiiliast
lennukiga tõime siia
kui on muru kakane
seda hoolikamalt me
püsti seisma hakkame
aapoilves.blogspot.com
et meil selline on hobi
muruväetise brasiiliast
lennukiga tõime siia
kui on muru kakane
seda hoolikamalt me
püsti seisma hakkame
aapoilves.blogspot.com
Labels: heida ketas publikusse gerd, sittard, töö õnnistab meie väikest sõjasaaki
Monday, August 10, 2009
Brasiilia motivatsioon
Eesti-Brasiilia jalgpall. Tulevad staarid küll, aga kas neil on piisavalt motivatsiooni oma parimat mängu näidata. Arvan, et Eestil on selles mängus omad võimalused. Värava peab kindlasti lööma!
Tegelikult oleks võinud lepingusse panna, et kui Eesti võidab või viiki mängib, siis jalgpallivõlurid kohvimaa pojad raha mängu eest ei saa. Oleks ju aus?
Tegelikult oleks võinud lepingusse panna, et kui Eesti võidab või viiki mängib, siis jalgpallivõlurid kohvimaa pojad raha mängu eest ei saa. Oleks ju aus?
Labels: rahategu, sport, töö õnnistab meie väikest sõjasaaki
Täpselt 80-aastane uudis, mõeldes Eesti-Brasiilia peatsele mängule:)
Võru Teataja 10. august 1929
Läti jalgpallimehed “häbistavad riiki”
Läti jalgpalli ränk lüüasaamine Rootsis on Lätis suurt pahameele tormi tekitanud. Jalgpalli mehed on ise sõiduga rahul, kuid kaugeltki seda mitte pole haridusminister, kes peab lüüasaamist otse rahvuslikuks häbiks. Tema kavatseb isegi rahvuslikke võistlusi lubada ainult haridusministri otsusel.
Ajakirjanduses tõstetakse häält, et Läti üldse ei tohiks nende maadega võistlusi pidada, kus on jalgpalli arengus ettejõutud.
Läti jalgpallimehed “häbistavad riiki”
Läti jalgpalli ränk lüüasaamine Rootsis on Lätis suurt pahameele tormi tekitanud. Jalgpalli mehed on ise sõiduga rahul, kuid kaugeltki seda mitte pole haridusminister, kes peab lüüasaamist otse rahvuslikuks häbiks. Tema kavatseb isegi rahvuslikke võistlusi lubada ainult haridusministri otsusel.
Ajakirjanduses tõstetakse häält, et Läti üldse ei tohiks nende maadega võistlusi pidada, kus on jalgpalli arengus ettejõutud.
Tuesday, August 04, 2009
Tuksam ja Pokumaa - tundub olevat superkooslus!
Reedel, 07. augustil, algusega kell 19.00 toimub Pokumaal Hauka talukohas Jaak Tuksami kontsert "Meil on elu keset metsa".
Pilet 50.-
Eelkooliealistele on kontserdile sissepääs tasuta.
Kontserdile tulles palutakse varuda piisavalt aega autode parkimiseks ning kontserdipaika jõudmiseks.
Pokukoda on 7. augustil avatud kl 18.30ni.
www.pokumaa.ee
Pilet 50.-
Eelkooliealistele on kontserdile sissepääs tasuta.
Kontserdile tulles palutakse varuda piisavalt aega autode parkimiseks ning kontserdipaika jõudmiseks.
Pokukoda on 7. augustil avatud kl 18.30ni.
www.pokumaa.ee