Contra -Urvaste süda

Thursday, January 28, 2010

Analüütilist Muumiorust

Hilja Novembris

Labels: ,

Tuesday, January 26, 2010

Põnev vastasseis

Kas Vancouveris jõuavad kiiremini mäest alla Eesti või Armeenia mäesuusatajad?

Ütlen ausalt, et ei ole ei ühtede ega teiste võimetega kursis, võib-olla on need armeenlased parajad Tombad.

Labels:

Monday, January 25, 2010

Üks juhtum, kaks uudist

Võru Teataja 25. jaanuar 1930
Varas Kanepi seltsimajas
Vargal lasti vabatahtlikult põgeneda
Neljapäev ööl vastu reedet kuulis Kanepi seltsimaja hooldaja ja kojamees Tamm, et keegi nagu käib puhvetiruumis. Et aeg hiline oli, siis paistis asi küllalt kahtlane olevat. Tamm tuli teisest toast ja läks sinna, kust krõbinat kuulis. Ta ees seisis tundmatu võõras mees. Küsimusele, et kes sa oled ja kust sa sisse said, vastas võõras, et „noh, kas sa siis mind ei tunne või – olen Joksilt. Uks oli lahti ja tulin sisse – soendama.“ Tammele paistis aga mees, kes ahju tagant välja tuli, küllalt kahtlane olevat ja ta pistis mehega pragama, sai selle juures päris ägedakski, seda enam, et puhvetikapi uksed olid lahti tehtud ja säält maiustusi nagu šokolaadi, kompvekke ja muud umbes 10 kr eest ära viidud. Otsekohe selgus, et varas seisab silmi all. Tamm aga tahtis teiste abiga süüdlast kindla koha peale viia ja ruttas kiirelt abi kohale kutsuma, jättes seejuures varga üksinda ootama.
Kui Tamm tagasi tuli, oli varas kadunud.
Seni ei ole kindlaks suudetud teha varga isikut. Kuuldavasti olevat ta Kooraste poolt ja hra Tamm arvab teda äragi tunda võivat.


Elu 25. jaanuar 1930
Vargad tühjendasid Kanepis einelauda
Varas ehmatas majahoidja ära.
Kanepi seltsimajast einelauast varastati ööl vastu 24. skp. maiustusi ja mitmesugust muud kraami.
23. skp. õhtul oli seltsimaja eesruumis näitemängu proov, mis lõppes kella 11 paiku. Parajasti proovi ajal panid tegelased mitu korda tähele, et keegi vaatab aknast sisse. Suuremat tähelepanu sellele ei pöördud ja viimased tegelased lahkusid paha aimamata kella ½ 1 ajal.
Alles hiljem, kui majahoidja läks uksi lukustama, nägi see einelaua juures ahju taga musta meest. Majahoidja ehmus ära ja ei saanud kohmetusest midagi ette võtta. Mees aga laskis jalga. Järelevaatamisel selgus, et einelauda oli tublisti tühjendatud. Ruumidesse on sisse tungitud valevõtme abil ja ajal, mil paar viimast tegelast eesruumis veel juttu ajasid. Majahoidja on mehe näo järele ära tunnud. Varas on pärit Jõksi külast.
Kahju suurus pole veel selgunud.

Labels: , ,

Thursday, January 21, 2010

Ka 70 aastat tagasi külm ... Ja näe, mis probleemid

Elu 22. jaanuar 1940
Antsla on kassidega hädas.
Külma tagasitulekuga on Antsla majaperemehed kassidega hädas. Kuna ümbruskonnas vett vähe, ei saa talupidajad kasse uputada. Ka teist surmamisvahendit pole leiutatud. Nii leitakse paras vahend nende lahtisaamiseks. Pistetakse kotti ja tuuakse turule tulles ühes, kus nad lahti lastakse. Viimasel ajal ongi Antslasse kasse siginenud palju. Nii et tõsiseks nuhtluseks on Antsla majaelanikkudele kassid.

Labels: , ,

Monday, January 18, 2010

Valla "suuremeelsus"

Postimees 19. jaanuar 1930
Uue-Antsla vallavaese abiraha.
Elamiseks vähe, suremiseks palju.
Läinud aasta kevadel pööras 73 aastane Liisa Pundetokk, kes arsti poolt juba kümne aasta eest täiesti tööjõuetuks tunnistatud, Uue-Antsla vallavolikogu poole abisaamise palvega. Vallavolikogu oli „suuremeelne“ ja määras palujale terve krooni kuus. Seda oli elamiseks vähe, suremiseks aga palju ja sellepärast ei jäänud eidel muud üle, kui abipalvega kohtu poole pöörata. Rahukohtunik aga leidis, et vallavolikogu on muutnud vahepeal oma otsust ja määranud abipalujale 1,50 kr. kuus. Sellepärast jättis ta kaebuse tagajärjeta.
Riigikohus aga tühistas selle otsuse, leides, et rahukohtunik oleks pidanud kaaluma, kas 50 sendi võrra kuus tõstetud abirahaga, on vanaeide palve niivõrd rahuldatud, et kaebuse alus on ära langenud. Ainult see asjaolu, et kaevatud otsuses on pärastpoole mõnesugune muutus ette võetud, ei anna veel küllaldast alust kaebuse tagajärjeta jätmiseks.

Labels: ,

Ka vanasti oli vahepeal külm

Elu 19. jaanuar 1940
Antslas külmas tornikell
Viimaste külmade tagajärjel jäi seisma Antsla raatuse tornikell. Juba paaril hommikul ei näita enam aega. Mõned kes just harjunud tornikella järele oma elu seadma, imestasid näo pikaks kui suur valge väljas ja tornikell veel näitab hommikutundi 7.

Labels:

Ei tea, mis norm see oli, mida niimoodi täita sai?

Töörahva Elu 19. jaanuar 1950
Valimiste eel vennasvabariikides
Gorlovka. Gorlovka kaevanduste kaevurid võtsid NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi seadluse NSV Liidu Ülemnõukogu valimiste läbiviimisest vastu uue tööinnuga. Kaevurid asuvad selle sündmuse auks stahhaanovlikule valvele.
Kaevanduse nr. 4-5 „Nikitovka“ kaevur Viktor Volkov püstitas tööviljakuse rekordi. Ülesande juures, kus ta pidi raiuma kuus ruutmeetrit, raius ta vahetuses 42 meetrit, täites normi 700-protsendiliselt.

Labels: ,

Koorastes oodati messiat

Võru Teataja 18. jaanuar 1930
Koorastes sünnivad messiad
Vallamaja saun on päris pühakoda
Kooraste on rahulik ja vaikne nurgakene, ei siit kuule palju midagi väljapoole. Elatakse oma ette, vaikselt, tasa-targu.
Kuid messiat oodatakse siin kõvasti, sest kõik tundemärgid hakkavad sinna poole näitama. Nii mõnigi vanaeit räägib, et ega tema tütar raisku pole läinud. See kõik pühast vaimust. Adventistide arvamise järele ollagi see aeg umbes käes, kui messiasel oleks aeg juba uuesti maa peale tulla. Ja miks peaks ta Palestiinas sündima, kui Kooraste selleks palju kohasem.
Vallamaja sauna ümber aga lasevad öösiti nagu tondid ringi. Kartlikumad peavadki neid öiseid ümberkolajaid tontideks, kuid mõni jagu kartmatuid teab siis tõendada, et vallamaja saunas käidavat kurameerimas. Praegusel kehval ajal peab iga ruum väärilist kasutamist leidma.

Labels: , ,

Friday, January 15, 2010

Limerikk

Naised on nii imelikud
Kui neid nagu pime nikud
On nad netid kui sonetid
Aga kui taas üll korsetid
On nad jälle limerikud

Labels: ,

Thursday, January 14, 2010

Hommiku esimene hüüdlause

Hei kassatšikk, kus on mu kassatšekk!

Labels: ,

Edasi robotiparv, võite on piiritu arv

TTÜ teadlaste eestvõttel on loodud iseseisvalt koristada ja patrullida oskavad robotid

TTÜ teadlaste juhtimisel on loodud süsteem, milles robotid suudavad iseseisvalt täita neile antud ülesanded. Süsteemis suudavad robotid omavahel ülesandeid jaotades, suheldes ning õppides näiteks hooneid koristada, patrullida, olla giidiks või viia läbi päästeoperatsioone.

Seda kõike tehti arendus- ja uurimisprojekti Roboswarm (robotiparv) raames.

Robotite parveintellekti loomisel saadi inspiratsiooni looduselt. Paljud organismid käituvad ellujäämiseks kindlate reeglite järgi ning suhtlevad omavahel lihtsate märkide abil. Heaks näiteks on sipelgakoloonia, kes suudab ehitada ja töös hoida keerukat pesa ning kaitsta seda välisvaenlase eest.

Üheks projekti väljapaistvamaks tulemuseks on robot, mis hõlmab endas kahte robotit: standardne koristusroboti platvorm, mis suudab ruumis liikuda ja koristada, ning selle peale ehitatud keerulisem peremeesrobot, millel on silmad, kõrvad ja mõistus. Täiustatud robot suudab navigeerida ja suhelda teiste omasugustega raadiomärkide abil, suhelda internetiga, mõõta üle kümne erineva füüsikalise suuruse (temperatuur, CO2 sisaldus, valgustus, magnetväli). Robotil on planeerija, õppimisprogramm ja vajadusel võib see tõestada lihtsamaid teoreeme.

Teadlased töötasid välja ka robotite uued suhtluskeeled ja märgistatud alade navigatsioonimeetodi. Samuti suudavad robotid omavahel ära jagada tegevusi ilma koordineeriva liidrita. Roboteid on võimalik positsioneerida piiratud alal kasutades Maa magnetvälja häiringute mõõtmist.

Töö tulemusi saab rakendada suurte hoonete hooldamisel ning turvaseirel näiteks haiglates, näitustel, lennujaamades, tööstus- ja ärihoonetes. Robotid võivad uudse süsteemi abil mõõta ja kaardistada keskkonna mikrokliimat või avastada avariiohtlikke olukordi suurtes tööstusobjektides – radioaktiivse jahutusvee lekked tuumajaamades või kütuse lekked suurtes torudes.

Projekti Roboswarm maht oli 2,1 miljonit eurot ning selles osales 9 organisatsiooni seitsmest Euroopa riigist. Projekti juhtis TTÜ, Eestist osales projektis veel Tehnoloogia Arenduskeskus ELIKO.

Projekti tulemuste rakendamise vastu on huvi tuntud mitmest Euroopa paigust. Praegu käivad läbirääkimised MicroSoft Reseach’i Redmondi uurimiskeskusega.

Fotod
http://roboswarm.eu/gallery.html

Videod robotite tööprotsessist
http://dl.dropbox.com/u/102860/Demo1.mov
http://dl.dropbox.com/u/102860/Demo2.mov
http://dl.dropbox.com/u/102860/Demo3.mov
http://dl.dropbox.com/u/102860/Demo4.mov
http://dl.dropbox.com/u/102860/Demo5.mov
http://dl.dropbox.com/u/102860/Demo6.mov

Labels: ,

Wednesday, January 13, 2010

Happy end

Jah!

Labels: ,

Friday, January 08, 2010

Leedukas!

Tõeline leedukas!

Monday, January 04, 2010

Mõtelge nüüd selle spordisaavutuse üle

Töörahva Elu 5. jaanuar 1950
Lühiridu spordisündmustest
Räpina Aiandustehnikumis oli korrespondentsvõistlustel 38 osavõtjat, kes tõstsid kogusummas 5645 kg. Sulgkaallane Ilmar Laanes tõstis 195 kg.

Labels: ,

Mõnus reklaamlause

osta meilt ära maksa rohkem!

ilma komata mõtle mida tahad

Labels:

Andrus Kivirähn

Loen praegu Peeter Lindsaare raamatut ... Ja sõdurid laulavad. Siin meenutatakse tegelast nimega Kivirähna Andrus, kes oli alguses rõõmus poiss, aga siis võttis tüdruku ära ja hakkas kurvameelseks jääma, läks esimeste seas Jaapani sõtta ja langes seal.

Huvitav on muidugi mainida, et ka nime Kivirähn käänamisel on küsitavusi (nagu Kiviräha puhul), aga kuivõrd juttu aeti Võrumaal ja poiss oli pärit Võrumaalt (ehk koguni Urvaste kandist nagu Lindsaargi), siis on Kivirähna ainuloogiline variant. Mitte Kivirähni Andrus.

Raamat on välja antud siis, kui Andrus Kivirähk polnud sündinudki.(1962)

Ajah, Aapo juhatas hea võimaluse enda keeletunnetust proovile panna. http://keeleuurimus.blogspot.com/

Labels: ,