Jätsin Margus Saare vastlakuklist ilma

Eile telemaja kohvikus võtsin teed ja mõtlesin, et midagi tee kõrvale kuluks ka ära. Siis vaatasin - muidugi vastlakukkel. Müüja küsis, et kas mõlemad? Kaks kuklit oli veel alles ja ainult pool tundi sulgemiseni. Ütlesin, et olgu, muidu jääb veel see viimane vedelema sinna.
Aga nii kui olin ära maksnud, tuli Margus Saar kohvikusse ja küsis veel käigu pealt, et kas vastlakuklit on veel. Pakkusin küll talle, aga ta tagasihoidliku inimesena ei tahtnud mu käest ära võtta. Ma ei hakanud ka pikemalt seletama, et ma võtsin kaks kuklit sellepärast, et need õhtuks ikka otsa saaksid.

Iseendast ju oleks jõudnud ka neli-viis vastlakuklit ära süüa, aga plaanis oli siiski üks esialgu.

Muidu on kohupiimakook mu suur lemmik telemaja kohvikus.

Vabariigiaastapäevavanale lugemiseks

VEREPULMA AFTERPARTY

närin viimast verivorsti
valgeks läheb varsti
vorst
lisagem veel verd üks sorts

Taas alksivaba

Veebruaris ma ei ole tilkagi alkoholi tarbinud (kui mitte arvestada neid paari õlut 1. veebruari esimestel tundidel, mida ma võtan kui 31. jaanuari pikendust). Peab küll tunnistama, et 28. veebruarile ma sellist pikendust ei luba.

Kõige hämmastavam oli Kuldkalapeol Pühajärvel, kus ometi iseenesestmõistetav Jägermeistrit endale kere vahele kihutada. Aga ei olnud probleem, neli-viis korda pidin pakkumistele eitavalt vastama, aga see tundus juba nii iseenesestmõistetav.

Ajah, veel naljakam, kui Tafitšuk käis Tallinna linnaosavanematega mälestusnapsi võtmas ja tõi mulle ka viinapera (spetsiaalselt hoidis), aga ma loobusin, Toolik paistis isegi pisut solvunud. Seevastu see viin seisis terve öö ja pool hommikutki mul nina ees laua peal, kui ma töötasin. Omaette huvitav tunne. Lõpuks panin ta kapi taha märtsi ootama.

Ja veel naljakas oli, kui teised jõid veini, aga mina ja üks veel, kes oli väga roolis, õunamahla. Siis pandi võõrustajate suhu sõnad (nad ise mulle muidugi nii ei ütelnud.) "Kuradi karsklased, tulevad ja joovad meie ubinamahla ära!"

Raske küll väita, et see padukarsklus kuidagi eriliselt tervisele kasulikult on mõjunud, nohu kallal ja pea valutab ka, aga kuskiltotsast on ikka kergem tunne siiski. See on omaette kaif koguaeg kaine olla, aga juba tahaks vaheldust ka. Läti õlut ma joomata ei jäta (28. veebruar Lätti lähen enda ja Kivisildniksi lätikeelset ühisraamatut esitlema).

Ega 80 aastat tagasi ka rahulik ja turvaline polnud - ja ega riigikogu siiski armastatud

Võru Teataja 19. veebruar 1929
Hullumeelne tungis valitsuse
hoonesse ja tahtis valitsuse liikmeid tappa.
Kordnik sai haavata, valvesõdur haavas hullumeelse
Eile teisipäeval tahtis Toompääl valitsuse hoonesse tungida keegi isik, ähvardades valitsuse liikmeid tappa. Hõlma all hoidis ta suurt pussnuga, mis oli 26 sentimeetrit pikk. Politsei kordnik püüdis sissetungijat peatada, kuid viimane haaras pussi, tormas kordnikule kallale ja haavas teda käest. Valvesõdur seda sündmust nähes hoiatas kallaletungijat ning avas tule. Kallaletungija sai haavata, ta paigutati haigemajja, kus varsti suri.
Nagu hiljem selgus, oli siin tegemist vaimuhaigega, kellegi Kleesmaniga. Kust hullumeelne noa sai ning kas kallaletungi omal algatusel ette võttis, pole selgunud.

Rahvavaenuliku elemendi kottimine

Töörahva Elu 19. veebruar 1949
TOIMETUSE KIRJAKASTIST
Mis sünnib Taevaskoja lastesanatooriumis?
/---/
Võrumaa tervishoiuosakonnal ei ole mingit ülevaadet sellest, kes on need inimesed, kes kuuluvad nimetatud tervishoiuasutuse teenistusse. Osakonnas oldaks arvamisel, et lastesanatoorium allub tervishoiuministeeriumile, ja selle tõttu pole osakonnal selle Võrumaa territooriumil asuva tervishoiuasutusega vaja tegelda. Kasutades seda, et ministeerium on kaugel, osakond – muretu ja sanatooriumi juhataja dr. Lillevälja peab ennast „apoliitiliseks eriteadlaseks“, on Taevaskoja lastesanatoorium kujunenud rahvavaenulistel elementidele mugavaks pesitsemiskohaks.
Nõnda töötab sanatooriumis juba mõnd aega raamatupidajana Ants Kurvits. See mees on pärit talust, mis aktiivsete fašistide käsilaste majandina kuulus vähendamisele 5 hektaarile. A. Kurvitsa isa kannab vanglakaristust nõukogude korrale vaenuliku tegevuse pärast. Vähe sellest, et niisugune isik on pugenud nõukogude tervishoiuorganisse tööle, oma positsiooni kasutades on A. Kurvits oma isatalu ühtlasi suutnud sokutada sanatooriumi abimajandiks. Selles „abimajandis“ aga „töötavad“ A. Kurvitsa ema ja tädi. Okupantide käsilased ja nõukogude korra avalikud vaenlased on suutnud muretseda endale seega õige mõnusa elujärje!
Need ei ole ainukesed taolised näited Taevaskoja laste sanatooriumist.
Sanatooriumis töötab õena keegi Lilli Sova, kes on Viljandimaalt põgenenud suurtaluniku tütar, kelle isa on samuti nõukogude korrale vaenuliku tegevuse pärast arreteeritud. Kasvataja kohal töötab Leida Jõgi, kes ise on Suure Isamaasõja aaastail kandnud vanglakaristust. Ka kokaabi Pärja Lutsar on talust pagenud suurtaluniku tütar.
Nende isikute tegevusest lastesanatooriumis annab ettekujutluse juba see fakt, et eeskätt A. Kurvitsa ja L. Sova initsiatiivil on sanatooriumisse sisse seatud kord, kus ükski ravil viibiv laps ei saa koju kirjutada, ilma et kiri eelnevalt läbi ei tsenseerita …
Millal asub Võrumaa TSN Täitevkomitee tervishoiuosakond Taevaskoja lastesanatooriumi puhastama rahvavaenulisest elemendist.
V. Talu

Tarvastu rahvatarkusi raskejalgsetele naistele

Käima peal oleval naisel on keelatud looma tapmist pealt vaadata; muidu jääb lapsele see viga külge, et ta silmi keerutab, üle pea pillub, ringutab ja väänleb. Kui raskejalgne juhtub mõnest raipest mööda minema, siis ei tohi ta sinna peale sülitada ega ütelda: „küll on paha hais“ ; teeb ta seda, siis hakkab ka lapse hingeõhk haisema.
Ka läheb kõik lapse ihu siis, kui naine siga jalaga lööb, harjaseid täis või talle tulevad vistrikud suhu.
Et lapsel kõverad jalad ei tuleks, oli keelatud üle aisa astumine.
Lapsed on näost kollased, kui linakakkuja naisterahvas linamaa peale kuseb; kui raskejalgne naine aga tee peale kuseb, siis lähevad lapse käed higiseks.
Astub ema palja jalaga kogemata kana veresse, siis lähevad lapse jalad kergesti „lahkesid“ täis.
Katkub käima peal olev naine kuhja küljest heinu, jäävad ta lapse juuksed lühikeseks.
Lobiseja lapse saab naine, kui ta ise sel ajal palju räägib või kui ta kangast koob.
Kui raskejalgne naine õunu puhus (põues) kannab, on tema lapsel eluajal palju paiseid; kui ta põllega jahu või tangu kannab, saada laps selle vea, et ta näost lapiline ja kirju on.
Kui raskejalgne korraga kaks leiba ahju paneb või paariseotud vihad sauna juurde viib, sünnivad tal kaksikud.
Käib naine raskejalgsuse ajal tihti saunas, siis tahab ka laps pesemist ega karju vees kui see, kelle ema kandmise ajal enese puhtuse eest ei hoolitsenud.
Raskejalgne ei tohi istuda kunagi veepange peale, et ta laps mitte ära ei upuks. Samuti uppuvat ära ka tuharseisus sündinud laps. Et last sellest õnnetusest hoida, peab ämmamoor täitma pange veega ning pange sanga alt lapse kolm korda läbi pistma. Keegi juuresolija peab seejuures ütlema: „upub ära“, mille peale ämmamoor peab vastama: „laku perset, ei upu“

allikas: Eesti Kirjandus 7/1924

Sport on terviseks!

Kempsus istudes leidsin leheribakese, mille peal muuhulgas lause:

Kehalist aktiivsust võib tänapäeval lugeda üheks efektiivsemaks mittemedikamentoosseks ravivormiks paljude haiguste ravimisel.

Mõtlesin siis, et ma olen ka parasjagu kehaliselt suht aktiivne, punnitan ikka hoolega. Ja tõsi ta on. Kuidas aga öelda seda meditsiinikeeles: need, kes käivad sital, on tunduvalt tervemad, kui need, kes sital ei käi?

Contra vallavanemaks?

Paistab et mulle on antud mandaat

Veel reklaami - endiselt Stari värv!

Võru Teataja 9. juuni 1934
Õige abinõu.

Te imetlete puude lehti.
Küll võivad puud end ilul ehti!
Ei päike lehti värvi pleegi,
ei luitnuks ühte lehtki teegi.
Teil luitub riie, kaotab värve …
No, ütlege, ei söö see närve?
Kuid teadke, teie oma viga,
kui lühike te elu iga,
kui kannatavad teie närvid.
Te pole võtnud kindlad värvid.
Vaat’ värvid „Star“ ei välja pleegi.
Neist paremaid ei tunne keegi.


Võru Teataja 16. juuni 1934
Milles peitub abielu õnn?

Veel ikka kaasavara nõutaks.
Kui seda on, siis ikka jõutaks
kord abielu sadamasse.
Psühoos see vallutanud masse,
et kui on mõrsja rahast vaene,
siis polegi ta sobiv naine …
See asjaolu tõesti paha,
et mõõduandev sula raha.
Kuid asjatundjad siiski teavad
ja suurtel summel kihla veavad,
et õnnelik see abielupaar,
kes tarvitab häid värve „Star“

21. juuni 1934
Lahutuse põhjus.

Kas armastus ei ole kallim aare?
Nii palju läheb lahku abielupaare,
kes armastuses abiellunud,
kooselust aga nüüd nad keelnud,
Mispärast? Ütelge, kus viga,
et lühikene meie päivil abielu iga?
Nii sageli saab selgeks kohtu ees,
et süüdlaseks seal osutub just mees.
Mispärast paljud abielud lahku läinud,
Te olete ju kuulnud-näinud.
Peaks olema teil asi klaar:
ei ostnud naisele mees värve „Star“.


Võru Teataja 30. juuni 1934
Seda vaja üle kõige.

Läks linna maamees koormaga,
sai koorma eest hulk raha ta.
Et oli liigset raha taskus,
siis restoraani sisse astus.
Jõi napse hulk, mees oli lai,
Kuid viimaks – kuhu raha sai?
Ei mäletanud midagi,
polnud koju viia pennigi.
See selge, naine astub vastu,
et puistab välja oma tasku.
Seal ütleb naine: „Ottokar,
kui hea, et tõid mul värvid „Star“.


Võru Teataja 19. oktoober 1934

Jaheneb ju päikse sära,
Ehal käigud jäävad ära.
Mööda küla igas paigas
lakkades ju öösi vaikus.
Suvi möödund läbi oodud
neidudel. Kui kosjajoodud
oodata on seal, kus neiu
võlunud on oma peiu.
Peiud nüüd ka praktilised,
vaatvad, kas ne’ kallikesed
ka taibu omavad, mis hea –
„Star“ värve teadvad või ei tea.


Võru Teataja 26. oktoober 1934

Kolletavad lehed,
loodus heidab ehed.
Päike kuumalt põletanud,
puudel lehed kolletand.
Aga inimestel moodus
olla tugevam kui on loodus.
Päike pleekida ei suuda
ega riidevärve muuta.
Pleekub riie, närib närve …
Õnne, et püsivaid on värve.
Riie kui uus seisab aastat paar
kui see värvitud värviga „Star“.



Võru Teataja 9. november 1934
Vaja tunda asja.

Ants oli tülis Manniga
et Mann, sa käivat nii ja naa –
ei vana kleiti kunagi,
et kuidas ikka saab ta nii?
Ta kleidi värv nii värske just
kui alles tulnud vabrikust …
Et Mann ei seda ausalt saa –
ta kohal väikse palgaga.

Nüüd leppind Ants on Manniga
sest tõde sai kord teada ta.
On lahti läind kord silmapaar
sest imet tegid värvid ,Star’

Ajaviitelugemist

Olen mingiks tegelaseks saanud

Hall Euroopa

Raadios keegi mees, on ta vist Tarmo Tiisler nimetas maru armsalt kergejõustiku Euroopa sisemeistrivõistlusi: halli Euroopa meistrivõistlused

Õhtuleht on pornorindel tegija

Ühe porno lisaksin veel siia

Eesti hümni dešifreeringud

Kasutasin veel Google Translate'i.
Lasin tõlkida Eesti hümni kolme erinevasse keelde ja siis igast keelest veel eesti keelde tagasi.

Tulemused:

inglise keele kaudu

Minu Fatherland, minu rõõmu ja õnne
Minu Fatherland, minu rõõmu ja õnne,
Kui sa oled ilus!
Ma ei leia kunagi Teal
See on ilma suurt hulka peal,
Mis mull "oleks ka nii armas
Kui sa, mu Fatherland!

Te olete sünnitanud mind, pärast seda, kui kõik
Ja suurendada;
Tänan Teid alati
Jään truuks oma surma, ja teile!
Sa oled minu kõige armastatud,
Mu kallis Fatherland!

Täpselt jälgida Sun Jumal,
Mu kallis Fatherland!
Ta kas oma kaitse
Kõrge ja võtta meie "Bless"
Mis kunagi olete for,
Mu kallis Fatherland!


läti keele kaudu:

Minu kodumaa, minu rõõmu ja õnne,
Kui sa oled ilus!
Mul ei ole leida üha Teal
See on ilma suurt hulka suunas
Mis mull "võiks olla ka nii armas
Kui sa, mu Fatherland!

Te olete sünnitanud mind, pärast seda, kui kõik
Ja suurendada;
Tänan teid alati
Jään truuks oma surma, ja teile!
You're armastatud minu kõige,
Mu kallis kodumaa!

Täpselt jälgida Sun Jumal,
Mu kallis kodumaa!
Ta kas oma kaitse
Kõrge ja teevad meie "õnnistama"
Mis kunagi olete,
Mu kallis kodumaa!



Ja heebrea keele kaudu:

Minu Fatherland mu rõõmu ja õnnelikkuse,
Kui teil on ilus!
Ma ei leia aega Teal
See on ilma suurt hulka peal,
Mis Bubble "oli ka nii magus
Kui Teie Fatherland!

Sa juba sünnist andis mulle pärast seda, kui kõik
Suurendada;
Ma tänan teid alati
Jään truuks oma surma, ja teile!
Sa oled minu kõige armastatud,
Kallis Fatherland!

Täpselt jälgida Jumala Pühapäev,
Kallis Fatherland!
On üks kaitse
Alates kõrge võttes meie tervis "
Kõik, mida minna
Kallis Fatherland!

Miinivastaste laul

Partners in crime ehk eesti keeles partners in crime

Kaebelaulu konkursi võitja

Minu kokkupandud laul, oma hädasid-muresid jagasid toredad Võrumaa inimesed ummamuudulisti, aga ka silmastsilma vestluste ja Võrumaa Teataja kommentaariumite kaudu. Autor ka Aapo Ilves, kes saatis oma kaebused valmis salmidena.
Muusika autor Meistre Erki, kes ka sellise toreda oratooriumi nagu "Peko esä" taga.

Vaadake ka neljapäeval MI-d, seal saab seda laulu näha, ja muud kaebelaulu konkursiga seonduvat.