napoleonn

Napoleon, kes siis veel! 2

Napoleon, kes siis veel!

Veel reklaami - endiselt Stari värv!

Võru Teataja 9. juuni 1934
Õige abinõu.

Te imetlete puude lehti.
Küll võivad puud end ilul ehti!
Ei päike lehti värvi pleegi,
ei luitnuks ühte lehtki teegi.
Teil luitub riie, kaotab värve …
No, ütlege, ei söö see närve?
Kuid teadke, teie oma viga,
kui lühike te elu iga,
kui kannatavad teie närvid.
Te pole võtnud kindlad värvid.
Vaat’ värvid „Star“ ei välja pleegi.
Neist paremaid ei tunne keegi.


Võru Teataja 16. juuni 1934
Milles peitub abielu õnn?

Veel ikka kaasavara nõutaks.
Kui seda on, siis ikka jõutaks
kord abielu sadamasse.
Psühoos see vallutanud masse,
et kui on mõrsja rahast vaene,
siis polegi ta sobiv naine …
See asjaolu tõesti paha,
et mõõduandev sula raha.
Kuid asjatundjad siiski teavad
ja suurtel summel kihla veavad,
et õnnelik see abielupaar,
kes tarvitab häid värve „Star“

21. juuni 1934
Lahutuse põhjus.

Kas armastus ei ole kallim aare?
Nii palju läheb lahku abielupaare,
kes armastuses abiellunud,
kooselust aga nüüd nad keelnud,
Mispärast? Ütelge, kus viga,
et lühikene meie päivil abielu iga?
Nii sageli saab selgeks kohtu ees,
et süüdlaseks seal osutub just mees.
Mispärast paljud abielud lahku läinud,
Te olete ju kuulnud-näinud.
Peaks olema teil asi klaar:
ei ostnud naisele mees värve „Star“.


Võru Teataja 30. juuni 1934
Seda vaja üle kõige.

Läks linna maamees koormaga,
sai koorma eest hulk raha ta.
Et oli liigset raha taskus,
siis restoraani sisse astus.
Jõi napse hulk, mees oli lai,
Kuid viimaks – kuhu raha sai?
Ei mäletanud midagi,
polnud koju viia pennigi.
See selge, naine astub vastu,
et puistab välja oma tasku.
Seal ütleb naine: „Ottokar,
kui hea, et tõid mul värvid „Star“.


Võru Teataja 19. oktoober 1934

Jaheneb ju päikse sära,
Ehal käigud jäävad ära.
Mööda küla igas paigas
lakkades ju öösi vaikus.
Suvi möödund läbi oodud
neidudel. Kui kosjajoodud
oodata on seal, kus neiu
võlunud on oma peiu.
Peiud nüüd ka praktilised,
vaatvad, kas ne’ kallikesed
ka taibu omavad, mis hea –
„Star“ värve teadvad või ei tea.


Võru Teataja 26. oktoober 1934

Kolletavad lehed,
loodus heidab ehed.
Päike kuumalt põletanud,
puudel lehed kolletand.
Aga inimestel moodus
olla tugevam kui on loodus.
Päike pleekida ei suuda
ega riidevärve muuta.
Pleekub riie, närib närve …
Õnne, et püsivaid on värve.
Riie kui uus seisab aastat paar
kui see värvitud värviga „Star“.



Võru Teataja 9. november 1934
Vaja tunda asja.

Ants oli tülis Manniga
et Mann, sa käivat nii ja naa –
ei vana kleiti kunagi,
et kuidas ikka saab ta nii?
Ta kleidi värv nii värske just
kui alles tulnud vabrikust …
Et Mann ei seda ausalt saa –
ta kohal väikse palgaga.

Nüüd leppind Ants on Manniga
sest tõde sai kord teada ta.
On lahti läind kord silmapaar
sest imet tegid värvid ,Star’

Kuidas uba endale musta joone sai? - lugege teksti külje peal ka kindlasti!

Star veelkord! Uus toode

11. juuni 1932
Kihin ja kahin,
sihin ja sahin
käis läbi maa ja rahva:
valimised riigikokku
tõivad uusi mehi kokku –
riik saab uue parlamendi vahva.

Rahva suus
ikka uus
„Stari“ saapamääre püsib,
see on kaup, mis püsib moes;
linnaäris, külapoes,
rahvas ikka teda küsib.


Võru Teataja 18. juuni 1932
Kõikjal kurtmine ja häda
kostab meie kõrva,
rahvas hõikab: kord on mäda
ja sülgab tuld ning tõrva.
Hädaldavad maad ja linnad:
rahval raha vähe,
samal ajal kõrged hinnad
löövad puuga pähe.
Pole õige- kull saksad –
pessimistid koos –
„Stari“ kingamäära maksab
20 senti toos!

Võru Teataja 23. juuni 1932
Mõni mees tegumoelt suur,
kui alluvaga ta kahekesi
on otse kehastunud kurjajuur,
kuid ülemuse ees ta nagu mesi.
Ei „Stari“ kingamääre kintsu kaapa,
ei ole ülemust tal ega onupoega,
ta alluva ja ülemuse saapa
just täpselt ühtemoodi katab läikekoega.

Jalgrattatootjad otsustasid ka luuletama hakata

stari värvi saaga jätkub - lisandub ka kingakreem

9. aprill 1931
Lihavõtteks.
Tuutu-luutu, tuutu-luutu
kuulge kõik nüüd minu juttu
ma teil tahan pajatada
vemmalvärssi veeretada
kevade nii kaunist tõttest
kätte jõudnud lihavõttest.
- -
Igaüks eks vaatab ise
kuidas tali imelise
enesele teinud lõpu.
Pakasest ep ole kõppu
räästad aina sulisevad,
jõed ja ojad vulisevad,
karjapoisski aasal ruttu
varsti hüüab tuutu-luutu.
- -
Tuutu-luutu, tuutu-luutu
haavikemand kargab ruttu,
munakorvi seljas kannab,
jalgadele valu annab;
asjalikud tema tõtted –
käes meil on ju lihavõtted.
- -
Tuutu-luutu, tuutu-luutu
kuulake nüüd veel üht juttu
kuulge kõik kel kuulmisnärvid,
kuidas „Stari“ riidevärvid
kuidas „Stari“ pesusine
korda saatnud tuhat ime.
Sellepärast tuutu-luutu
pange tähel seda juttu.

5. mai 1931
1. maiks
Varajased kevadveed
uuristavad omad teed
mägedest alla.
Maailm kevadtuju lõi
pilveveere tagant tõi
päikese valla.
Päikesega üheskoos
sätendavas võiduhoos
„Stari“ pesusine.
Perenaine väikene
sinu õnnepäikene
kannab „Stari“ nime.

23. mai 1931
Kui troonid kõiguvad.
Kui monarhide troonid varisevad
ja kuningriigid lõhki kärisevad,
siis tähendab see isevalitsuste kadu.
Nii nagu vanasti Venemaa,
nii äsja kuninglik Hispaania
käis juubeldava revolutsiooni radu.
Nüüd on maailmas veel ainuke troon,
mis iial ja kunagi ei kõigu,
tal rahva poolt osaks sai kuulsuse kroon
ja päris ta hääduse võidu.
See pole ei riik ei rahvas ei vägi,
ka mitte ei mõistus või tundenärv –
Ta tuntud teile kogemuse läbi
see vana kuulus „Stari“ riidevärv.

20. juuni 1931
Suvitajaile.
Ahoi! Maal suvistedki juba üleparda
ja vaata-vaata Jaangi juba ukse ees,
nii upitame varsti tõrvatünni varda
ja lööme tantsu jaanitule valguses.
Kel vähegi on võimalust ja mahti,
see tükib varsti väljaspoole linnapiire
ja vaatab ringi, kus on talle maailm lahti –
eks suve lõbusid otsides on kõigile kiire.
Kes mõistlik on ja hästi ravib närve,
see meeles peab, et kaasa võtta vaja
on Stari kuulsat pesusinet, riidevärvi,
sest nendeta ei seisa püsti ükski suvemaja.

4. juuli 1931
Kas ähvardab meid sõjatont?
Alles see oli,
kui välgatas tuli
ja paukusid kahurid rindel?
Kust tuli meil häda,
et majandus mäda –
eks sõjast, ses oleme kindel.

Nüüd sellest meil aitab,
las saatus meid paitab
ka Soome-Vene rindel,
siis võime kosutada närve
ja tarvitada „Stari“ riidevärve,
ning sinet, mis on ikka pesukindel.


3. oktoober 1931
Mida ihule kate
ja kõhule leem,
see hingele mõte
ja kingale kreem.

Kui kõht vajab toitu
ja ihu katet bequemi,
siis hing tunneb leitu
ja king „Stari“ kreemi.

Kinga kreem „Star“
on saapale sama,
mis moorile vaar
ja mulgile kama.

8. oktoober 1931
Hinges kadeduse idu
korjab kokku sappi –
tõistre Peedu üle pidu
karju kas või appi.

Milles peituda võib edu,
mõtles iga kolmas
ja siis vaatas kuidas Peedu
tantsusaalis tolmas.

Kadekops, sa kuule, ärka,
pää sul selge, klaar –
eks sa Peedu kingel märka
kuulsat kingakreemi „Star“.
Selle tõttu Peedul edu
tantski võtnud teise vedu.

13. oktoober 1931
Tõesti, kõigi vastu kaob huvi –
alles see oli suvi,
nüüd juba tuuline sügis
enda esile trügis.
Ja seda pori ja saasta
tuleb terve veerandaasta.
Et mitte jääda külmatõppe,
on tarvis võtta väike õppe:
varrukas üles käärida
ja kingad-saapad hästi sisse määrida.
Millega, küsite – kas teie ei tea –
„Stari“ kingakreem on selleks ülihää.

Eesti värvivabrik „Star“


20. oktoober 1931 (lk 2)
Star! Star! Star!
hõikab iga ilmakaar,
„Stari“ riidevärv on kuulus,
„Stari“ pesusine tulus,
nüüd veel lisaks kõigil neile
tulid kingakreemid meile,
Kust – te küsite nüüd kust –
ikka „Stari“ vabrikust.
Lähetame õhku kõike:
„Stari“ vabrik annab hõike –
riidevärvi, pesusinet –
saapakreemi tõelist imet!
Eesti värvivabrik „Star“.

20. oktoober 1931 (lk 3)
Sepa Madis suures linnas
ammul-suuli vahtis ringi
kadeduse kübe rinnas
imetles ta „sakste“ kingi.

Oma saapaid tema kirus
„põrgu põhja teie käige,
vast kus „sakste“ sabas ilus
peegelselge nende läige“.

Alles lõpuks mehel selgus
milles peitus läike edu –
oh sa taevariik ja heldus –
see ju „Stari“ kreemi tegu.

Stari riidevärv ja pesusine

Kaua aega pole siin juttu olnud Stari riidevärvist. Kohtume siis taas.

30. november 1929
Sõber Västrik mulle vastu tuli eile tänaval
hüüdis eemal: „Tere trastu, kuidas käivad käbarad?”
Näen, Sa oled päris noobel – palit moodne, täitsa chik
karus nahad – on’s see soobel? paistab nõnda imelik.
Pole ühtki, mina vastu, nüüd sa eksid vanamees,
püüa ligemale astu, siis sul selgib silma ees.
Oled Sa kui tobe kana, õiget taipu pole Sul –
palit mitu aastat vana, ainult ümbervärvitud.
„Star’i” riidevärv on selleks kõlbus – ütlen ainukõlvulik,
toiming ise lihtne, hõlbus – tagajärg on õnnelik.

04. jaanuar 1930
Uueks aastaks
On ajaratas jälle teinud ühe ringi
ja igaviku poole tehtud jälle samm,
kes teab küll mäherdase uueaasta kingi
toob meile kättejõudnud aasta esimene samm.

Ei maksa siiski teha palju ennustusi –
on kindel uue aasta esimene and,
eks ole „Star“ ja ennemaltki üllatusi
nii rohkel määral perenaiste rüppe kand.

Eesti värvivabrik „Stari“ pesusine,
hää koduõlu, verivorstid, suitsusink
ja riidevärvid, kui nad kandvad ,Star’i’ nime –
on iga eest mehe-naise parim uueaasta-kink

9. jaanuar 1930
Nii udupehmet väljas sajab lund
ja maapind kattub õrna lumivaipa…
Nii linn, kui maa näeb rahulikku und
ja uue päeva peatset saabumist ei taipa.

Uus päev toob endaga taas uue elumõtte
ja aovalgel tardub murevine,
kui annab perenaistel uue elumõtte
meil kõigil kättesaadav „Star’i“ pesusine.

Ka riide värvimine taotleb õigeid sihte
kui teete katset korra ehk ka paar,
te värviga, mis sidunud kõiki rahvakihte
ja mille välja lasknud tuntud Eesti riidevabrik „Star“


1. veebruar 1930
Meil ajalehed kirjutavad üheteise võidu –
nii nagu tarvitaks nad üht ja sama viit
et kui riigivanem võtab ette Poola-sõidu,
siis teostub Eesti-Poola tähtis sõprusliit.

Ent kui palju ajalehed sellest küll ei karju,
kui tuimaks küll ei muutu rahva kuulmisnärv:
ometi ei tohi jääda selle kuulsa sõidu varju
ei „Stari“ pesusine ega „Stari“ riidevärv.

15. veebruar 1930
Kes ees see mees –
nii ütleb vanasõna,
ja meie päevil igamees
teab täpselt sedasama.

Nii! – lugupeetud õrnempool –
Te’ kiirustage ette:
uut leida olgu teie hool
ka kastes pesu vette

Ka s teate ka, et rahva suus,
on „Stari’i“ pesusine
- ta olgugi veel noor ja uus –
meil võitnud kuulsa nime.

Ka riidevärvid vabrikust,
mis kannab „Star’i“ nime
on leidnud laia tarvitust
nii nagu pesusine


15. märts 1930
Perenaine naabritalus
turtsus, karjus, vihastas,
vahest taevast appi palus –
vahest kisas, käratas:

„Pagan võtaks seda lugu -
pesin pesu päeva, kaks
puhtamaks ei läinud sugu –
vaat’ et veelgi mustemaks.“

Meie ema astus appi
naabrieite õpetas,
tema ülevoolavat sappi
pikkamööda vähendas:

„Võta naaber „Stari“ sine
seega pesu sineta,
siis saad pesu nagu ime –
puhta – aina imesta.“

29. märts 1930
Häire!
Just nagu elevanditaoline parm
ta undas, pirises ja hõiskas.
On häire väljas – tõesti jah alarm.
Ränk kaebeheli lihha-luusse lõikas.

Ränk rodu mehi väljas – Kaitseliit
On meesta-mehe kõrval väljas
Ent häire undab ikka oma kurba viit
nii nagu peni, kes kolmat päeva näljas.

Kuid tõesti, jah, mis võiks küll olla lahti.
Mis pärglit see lärm ja häire toogu,
nii mõni mees poolvaikselt salamahti
sel silmapilgul võttis räuskamiseks hoogu.

See oli häire siiski - rahustage närve.
Meil julgeolek tõesti kindel klaar.
Kuid teie tarvitage ikka pesusinet riidevärve
mis annud kuulus Eesti värvivabrik „STAR“

15. aprill 1930
Pühi oodates
Kes seda teavad, kes seda näevad
kuis kaovad meil püha argipäevad:
tee tööd, näe vaeva ja rühi
ja oota peatselt saabuvaid kevadepühi.

Pühiks saab jälle mõndagi kinki
meestele napsi ja sigareid, naistele sminki.
Ent on ka neid tarku, kes naistele sala
kevadepühiks toob kaunima pala.

Mis on siis see kaunim kui küsida tohin?
Kallim kui aarde, kui kaunim metsakohin?
See on oodatuim maailma:
Eesti vabrik „Star’i“ riidevärve ja kuu-
lus pesusine.

3. mai 1930
Häid asju on ja olgu kolm maailmas
dikteerib meil’ moraalimõiste karm,
need olgu ikka selged teie silmas:
üks – lootus, teine – usk ja kolmas – arm.

Kuid süda ütleb meile – tühi vale,
vast oli see ehk minevikus nii,
nüüd maailm keerand sootu teise pale,
ja paljud asjad näivad sootu teisiti.

Nii muutub olukord ka hoopis selgemaks
ja haihtub moraalimõiste rõske vine,
häid asju maailmas on lõpeks kaks,
need „Stari“ riidevärv ja „Stari“ pesusine.
Eesti värvivabrik „Star“
Tallinn, Suur-Pärnu mnt. 16


17. mai 1930
Eks ole paha
kui pistetakse pihku teile ühel päeval valeraha
ja seda teie ise ei märka
ning enne ei ärka
kui on juhtunud sedasi,
et tahate anda selle teisele uuesti edasi.
Kuid ärge
ning silmi pimestage,
kui juhtub pihku teile „Stari“ pesusine.
Ent „Stari“ sinet on ka kuulides
ning tablettides,
nagu riidevärvigi samast vabrikust
olgu see punane, sinine, lilla või must.
Ühesugune hää on kõik!

24. mai 1930
Kevadhümn.
Kevadel kui löövad pungad puies lahti,
kevadel, kui õitsele lööb vesiroos,
kevadel, siis olgu aega teil ja olgu mahti
kevadhümni laulda vaimustuse hoos:
„Kevadel kui päike kallab sooja,
rammestavat lõõska üle maa,
oma riideid värvige te õnnetooja
üle Eesti kuulsaks saanud „Stari“ riidevärviga.
Kevadel, kui kõik nii armuline
ja kõikjal loodus löönud õitsema,
meelisklegu teile „Stari“ pesusine –
ainus parim saadus üle Eestimaa

21. juuni 1930

Küsimus mis huvitama
igaüht meist peaks,
see on: kuhu suvitama
minema küll peaks.

Arvan siiski mereranda
järve ääre sohu,
sääl võib päike, vesi anda
tervisttoova rohu.

Kas sa seda aga tead,
armas suvitaja,
et sa kaasa võtma pead,
asju, mida vaja.

Kõige hulgas pesusinet,
„Stari“ riidevärve,
siis toob suvi sulle imet,
kosutab ju närve.

28. juuni 1930
Kahekõne.
„Tere naaber!“ – „Tere Tõnu!“
„Midas kuulda?“ – Kurbi sõnu.
Tahtsin minna tohtri manu
sängis pikali mu Anu,
jäi ta sunnik külmatõppe –
vaata veel, et ää ei lõpe…“
„Mis sa tühja jooksed, vennas,
tohtrid kallid, kaugel linnas,
parem mine külapoodi
osta „Stari“ pesusinet
see teeb kohe lausa imet
kui viid Anu juure voodi.“
Võttes kuulda naabri sõnu
nõnda tegi küla Tõnu –
Anu oli krapsti terve,
kargas üle sängi perve,
hakkas meesta poputama,
pesu sines loputama.
Tõnu hõikas: „sündis ime
terveks tegi pesusine
minu naise natukese.“
*
Tervist andis pesusine,
nii võib sündida ka ime
„Stari“ riidevärviga
mis kuulus üle Eestimaa.


19. juuli 1930
Suvirõõmud juulis
Kas pole kätte jõudnud juulikuu
täis suvirõõmu, kõrvetavat päikest
ja õues hakkab vilja kandma õunapuu
taas olgu ilus ilm ehk raksatagu äikest.

Kas pole kaunis tõesti juuliilm
kesk suve lopsakamaid kuid ja aegu?
On kõikjal suvilõõsk ja seda märkab silm
nüüd päikse rammestudes vabanedes praegu.

Ent ärgu jäägu iial märkimata,
kui keegi teilt ka seda korda küsib,
et „Stari“ riidevärv ka suvel kõlbab patta
ja „Stari“ pesusine häädus ikka püsib.

Tõsine eepos aastatest 1928/29 - "Stari" riidevärv

11. oktoober 1928
Jaan ja Juhan sõbramehed.
Ühepalju palka said, -
Ainult Juhan imekombel
Riideid kandis nooblimaid.

Kust see tuleb, küsis Juhan
et su rõewas ikka uus,
Ühtewisi tööd ma uhan, -
siiski nõrk mu warustus.

Saladust siin mingit pole,
Jaan see vastas rõhuga:
mina oma ülikondi
ümber lasen wärwida.

Iga riie uuelt mõjub,
iga rõiwas uueks saab,
Kui sa selle ümber wärwid
Kuulsa “Star’i” wärwiga.



10. november 1928
Moodne ‘Boublitshki’
Meil tali ukse ees
kõik käivad kinnastes
ja soojad kampsunid
meil kuue all.
Kui tahad riides sa
end tunda soojana
siis igat ligimest
sa õpeta:
Te ostke värvisid
jah “Stari” värvisid
häid riidevärvisid
mil nimeks “Star”,
sest selle värviga
võid riideid värvida
ja kindaid värvida
ning asi klaar

29. november 1928
Sajab lund ja lörtsi alla
Tuleb lumi tuisuga
Aegamööda pääseb valla
Rõske tali tulema
Imekaunist saanisõitu
Rõõmul ootab igamees
Imal tunne saanud võitu
Inimeste südames
Daamidel vaid murepäevad
Endamisi kurdab neid:
Varem-hiljem sõbrad näevad
Ärakulund rõives neid
Rohkem kindlat meelt ja usku
Veel on loota võimalus
Iganes kui “Stari” värvid
Daamidel on südames




8. detsember 1928
Metsatalu perenaine
kuri oma mehega,
olgu mees kas joobnud-kaine
iga päev saab sõimata

Mehel õige kibe põli:
päris häbi kakelda,
naine nagu tulde õli
valab sõimurahega

Mõtleb mees: “Ah, olgu pääle –
väikse õige kingiga
oma naise kurja hääle
mett veel panen tilkuma.”

Nõnda oligi – mees lahke
“Stari” värve naisel tõi
Kadus tüli, naine lahke,
kadus kodupolitsei...


15. detsember 1928
Muistsel ajal hilja vara
püüti rahvast õpeta:
“Teadke kõik et vaimuvara
iialgi ei roosteta.

Seda vara koi ei riku
ei ajahammas hävita,
inimese õnneliku
taeva tõstab korraga”

Tänapäeval selle lisaks
usutunnistus meil uus,
vaimuvara ristiisaks
sootuks teine õpetus.

“Kindlamad kui terasnärvid
on meie päevil üle maa
pesukindlad riidevärvid
kuulsa “Stari” nimega.”


22. detsember 1928
Neiu nägus paljajalu
järve kaldal sulistas
eemal püüdis noormees kalu –
paadist neiut kõnetas:

“Mis sa kardad - tule vette,
julgus päästku võidule,
veel paar sammu – hüppa ette,
lähme paadisõidule!”

Neiu tegi nagu kästi,
julgeks hüppeks valmistus...
Ei see õnnestunud hästi
hüppelt vette sulpsatus...

Noormees üle paadipära
hõikas: “ära kurvasta,
riided kuivavad sul ära
“STARI” värv jääb püsima!”

29. detsember 1928
Möödas juba jõulupühad
aasta uus meil ukse ees
palehigis tööd sa uhad –
rõõmsad mõtted südames.

Aasta uus ja mõtted uued
sellepärast värvid sa
oma kindad, rõivad, kuued
ainult “Star’i” värviga.

“Star’i” värv on pesukindel
parim üle Eestimaa
sellepärast naine – ingel –
“Star’i” värve tarvita.


3. jaanuar 1929
Möödas juba jõulupühad
aasta uus meil ukse ees
palehigis tööda sa uhad –
rõõmsad mõtted südames.

Aasta uus ja mõtted uued
sellepärast värvid sa
omad kindad, rõivad, kuued
ainult ”Star’i” värviga

”Star’i” värv on pesukindel
parim üle Eestimaa,
sellepärast naine – ingel –
”Star’i” värve tarvita.



5. jaanuar 1929
Meil hiljaaegu juhtus kaks skadnalla
mis pani kogu riigi kihama:
et lammutada püüti Toompea katedraali –
nüüd teine lugu juhtus Kärevere sillaga.

Kes teab, võib, võib-olla langeb homme kokku riigikogu hoone
ja Toompää rüppe vajub parlamendi kuluar...
Seepärast võime tarvitada ainult julgeid toone
kui ütleme, et ainukindlaks Eestis osutuvad riidevärvid “Star”


26. jaanuar 1929
Uuest aastast uued mõõdud
meeter, kilo – kilogramm,
puudast, naelast varsti võõrdud
naelad – kaduvikusamm.

Kaduvik see neelab kõiki –
ümber mõõdab, uueks teeb,
terve maailm risti-põiki
nagu nõiakatlas keeb.

Ainus asi, mil on püsi,
mil on ilmselt kindel värv
tead ise, ära küsi –
see on “STARI” riidevärv

12. veebruar 1929
Tänapäeval iga vana
tahab kaua elada,
olgu pime nagu kana
noorendus peab aitama.

Ahvi verd ja oina sugu
külge lastaks pookida,
tagajärjest pole lugu
saaks vaid kaua elada.

Kõige selle juures aga
mitte selle juures unusta
ka oma riideid uuendada
“Stari” riidevärviga.


16. veebruar 1929

Kus on õigus, kus on kohus –
tõstke masti hädalipp:
tervishoid meil hädaohus –
Eestit ründab äge gripp.

Mis veel tõstab hädaohtu
(gripitaud on levimas!)
arst ei oska anda rohtu –
võõras pisielukas.

Gripitaud läeb siiski looja,
kui oma riideid värvida
lasete teie õnnetooja
“Star’i” riidevärviga.


23. veebruar 1929
Pühapäeval Kadriorus
algab ilmne kelgulust –
kelgutajad päris jorus
juba varahommikust.

Kõigil mõttes kelgumägi
inimlapsed sipelgad
nagu terve sõjavägi
kelke üles tassivad.

Kui sa õiget sõitu hindad,
las sind kraavi ajavad
samuti kui kampsun-kingad
“Star’i värvi vajavad.


2. märts 1929
Meil väikses riigis palju häda
ja palju halbtust, viletsust,
on kohti tõest, mis kõikjal mäda,
kus kuhjund liiaks ulakust.

On kohti ka, kus kord ei jäta
ka õige pisut soovida,
seepärast veel ei jää me hätta,
kui jatkub julgust proovida.

Üht proovitööd peab sooritama,
kel arenenud haistmisnärv,
seepärast võtke veel nüüdsama,
kord prooviks “Star’i” riidevärv.


9. märts 1929
Kui naine mehest tüdineb,
siis aitab lahutus;
kui naine mantlist tüdineb –
mees ostku talle uus

Tark naine aga nii ei tee,
ta tunneb kokkuhoidu
ja ohverdades silmavee
meest ergutab ta loidu

Niisama mehe kukrule
ei naine aadrit lase
kui võimalik on katkine
parandada ase.

Kõik rõivad, riided hoolega
tark naine ümber värvib
ja selleks ainult kõlbavad
ju “Star’i” riidevärvid.


20. aprill 1929
Miss “Estonia” retsept
Tahtes sünnitada furoori,
“Päevaleht” korraldas iludusvõistluse
ja kümmekond tosinat hakkajat moori
nagu kärbsed lendasid liimile
kartes, et muidu neid tähele ei panda.

Ent on teada juba ette,
et kõik ei kannata võistluse,
ja mõnegi lootused vajuvad vette
ning iludus ise jääb kuivale,
nagu laevuke paisatud randa.

Seepärast avaldame siin retsepti
miss “Estoniaks” saamiseks:
püüdke tõsta enda respekti
“Star’i” riidevärve tarvitades –
pole siis karta, et tähele ei panda!


27. aprill 1929
Kui erakonnamees meil praegu metsa hõikab,
siis kostub metsast vastu imeselge kaja:
meil iga erakond on politiline pesumaja, –
see valusasti kodaniku südamesse lõikab.

Mikspärast asjatult nii kulutada närve
ja tühja sõimurahet pildu’ mööda päid.
Poliitikud, te kiitke parem “Star’i” riidevärve
ja selle värvi omadusi häid.

25. mai 1929
Suviste hümn
Käes on suvisted – päike pidutseb,
all laanes on lillede meri
ja päikene taeva alt piserdab
maapinnale kuldaseid teri.

On suvisted – päikeses sädeleb ilm,
all laanes on kukkumas kägu
ja kõikjal, kuhu ulatub vaatama silm,
on tõeesti ju suviste nagu.

On saabunud suvi – on langenud loos
ja päikeses sädeleb kiri:
ärgu kellegil ununegu pühade hoos
“Star’i” riidevärvide nimi.


1. juuni 1929
Suvepäikse võimas sära
nagu mingil nõiaväel
riided, rõivad pleegib ära
päiksepaiste kergel käel.

Kuigi riie kaitset vajab,
antaks seda harva tal:
inime’gi nahka jab
päikse tulenoolte all.

Erineda võib ju maitse,
katkeda võib iga närv,
ent iga riide kindel kaitse
alati on “Star’i” värv.


8. juuni 1929
Kui Rootsi kuningas tuleb.

Sihin ja sahin
erutav, närvitsev kahin
läbistus rahva:
Tema Kõrgus Rootsi Majesteet,
uhkeist sõjalaevust veet,
sõidab Eestile külla kuningas vahva.

Sekspuhuks Tallinna uue saab rüü –
linn ehib kui häbelik neitsi;
taevas küll teab, mis liiki ta süü,
et võõbaks saab kitti ja peitsi.

Et pidukuue
endale uue
kodanik lihtsamalt toimib,
et oleks asi klaar,
ta häid nõuandeid ärvib
ja oma rõivad pidupäevaks ümber värvib
riidevärviga nimega “Star”.