1000. blögipostituse jaoks leidsin materjali meilpoksist

Tähelepanu
Kas olete kannatanud suur kaotus käes laenuandja interneti ja
et ei jõua oma laenu rahaülekandeteenuse? või on otsida
laenu oma kohalik pank asjata? Kui jah, siis siin
tuleb heledam päeva teile.
Olen hr Wallace Mill mainega laenamine
CREDIT eStream agent vormis. Ma olen siin tutvustada
Väikelaenu programm, mis võimaldab teenust raske
laenuvõtja finantsolukorda liiga. Anname laenu üksikute
asutused ja ühistud, et parandada finantsolukorda
väga madala intressimääraga 3%, mis võimaldab meie klientidele
lihtne taaskasutamine.
Meil laenu summa vahemikus $ 5000 dollarit (eurodes)
USD $ 1.500.000 (eurodes) sõltuvalt valik laenuvõtjatele.
Järgnevalt on teenuseid.
(* Eralaenud * Debt Consolidation * refinantseerida * Parem
Avaleht * Auto Laenud * Business Laenud)
Kui olete huvitatud meie teenusest, on oodata kontakt
meie e-posti teel (e_s_credit@live.com) koos summa
laen ja kestuse vaja.
Ootan teie lahke vastus, kui huvitatud.
Tänu
Siiralt
Hr Mill Wallace

Huvitav äriidee

Võru Teataja 15. jaanuar 1921
Päevauudised
- Rongide hiljaksjäämise põhjus olla see, et vedurijuht viibimise eest eratasu saab, sest viibimist loetakse ületunni tööks.

Uudised 10. jaanuar 1921

- Otsekohest ühendust Helsingi-Tallinna-Riia-Kovno-Berliini vahel kavatsetakse luua.
- Toiduainete ja küttepuude veotariifi raudteel ei tõsteta mitte.
- vahekord Latvija ja Venemaa vahel on praegu päris korrekt

Rahareform 80 aastat tagasi

Võru Teataja 27. november 1930
Rahad muutuvad jälle teistsuguseks.
Valitsus kinnitas uue rahasüsteemi.
Nagu juba varem teatatud, kinnitas vabariigi valitsus meie rahasüsteemi.
Kõige pealt muutub metallrahade nimihind. Senised 3-sendilised metallrahad kõrvaldatakse ringvoolust, nende asemele lüüakse 2-sendilised. Samuti kaovad liikvelt 25-sendilised metallrahad, mille asemele lüüakse 20-sendilised. 1-kroonilised metallrahad kavatseti varem lüüa hõbedast, nüüd on aga otsustatud selleks otstarbeks tarvitada muud metalli. 2-kroonilised vahetusrahad jäävad esialgu liikvele.
Pääle nende kavatsuste on veel teisi kavasid. Kõigepealt kavatsetakse asendada 5-margased metallrahad 5-sendistega. Kuid uue kava kohaselt tulevad uued 5-sendised metallrahad punasest metallist. Suurus võrduks praegustele 5-margastele, värv praegustele 1 sendistele.
Järgneksid 10-sendilised, mis juba valgest metallist lüüakse. Kuid uued 10-sendised metallrahad tulevad märksa väiksemad kui praegused 10-margased – uue 10 sendise suuruseks jääb praeguse 1 margase suurus. 10-sendistele järgnevad 50 sendised rahad, suuruselt praegune 10-margane.

Päris kummaline uudis

Võru Teataja 23. september 1930
„Kümnetuhandeline preili“.
Hiljuti pummeldas üks Räpina valla suurnik ühes kohalikus väikekõrtsis. Olles hää auru all, tahtis ta kõrtsmiku „preilile“ külge lüüa. Daam oli aga kallis. Nõudis 10.000. Et mehel nii palju sularaha käepärast ei olnud, tehti veksel. Kui daam veksli kätte sai, ei teinud ta asjast enam väljagi, vaid soovitas enese asemel ühte vanemat. Mees sellega ei leppinud, kuid parata polnud ka midagi, sest daam laskis jalga ilma vekslit tagasi andmata.
Ja, Räpinas juhtub mõndagi romantilist!

Nonii

Võru Teataja 31. mai 1930
Antslas
teevad munad muret
Harilikult on ikka asi nii, et pääle rongi seismajäämise lastakse mahatulejad rongist välja, siis hakatakse alles pääle minema. Aga Antslas on ümberpöördult: siin võib igal kesknädalal Valga poole minevat postirongi huvitusega vaadelda. Kui rong seisma jääb, tungib salkkond vaguni juurde, tõstes 10-15 korvi munadega väljatulijatele vastu ja nii ei saagi enne rongist välja tulla, kuni kõik munakorvid on vagunitesse tassitud ja pinkide alla ära mahutatud. Häämeelega näeks, kui sarnased korvid pakkvagunisse tõstetaks.

Tsirkus Võrus! 80 aastat tagasi

Võru Teataja 6. mai 1930
Võrus käis tsirkuses 18.000 inimest.
Uskumatu rahvavool tsirkusse kogu maakonnast. Kolm päeva kubises linn maarahvast.
Ka surmaootavad raugad veeti voorimehega tsirkusse.
Võrus peatunud Medrano tsirkus tõmbas maalt linna otse uskumatu hulga rahvast. Tsirkuse direktsioon seletas meie lehe toimetusele, et kusagil ei ole nad nii suurt rahva kokkuvoolu maalt linna näinud, kui Võrus. Kuue-tuhandalise elanike arvuga Võrus müüs tsirkus ära 18.000 piletit, loomanäitusele ja tsirkusse kokku. Kuigi tsirkuse direktsioon piletite müügist saadud summat ei avalda ja seda äriliseks saladuseks peab, võib arvata, et tsirkus Võrus üle miljoni sendi sisse võttis, sest koolid ja kaitsevägi tõstsid küll osalejate hulka, kuid andsid kassale vähe. Sarnane suur rahvahulga osavõtt üllatas kõiki täielikult. Maalt tuli inimesi jala, ratastega, hobustega. Isegi kaugemad maakonna vallad olid esitatud. Linn kubises maainimestest ning enamus maakonna autodest vedasid inimesi linna. Ka linnast telliti mitmed autod maale publiku järele. Sarnast suurt rahvamurdu ei ole Võrru ükski teine ettekanne kokku tõmmanud.
Reede õhtune etendus hilines vähe, ka rahvast oli vähevõitu – vast koguni alla tuhanda inimese. Ühele neljandikule tsirkusest olid pingidki ülesseadmata jäetud.
Laupäeva lõunaajal oli tung tsirkusse ennenägematu. Koole oli igast maakonna nurgast kokku tulnud ja tsirkuse hoone oli viimse võimaluseni, peaasjalikult linna ja maa kooliõpilasi täis. Laupäeva õhtul oli tsirkus hõredapoolselt täis.
Pühapäeval anti kavatsetud kahe etenduse asemel kolm. Kõik kolm etendust olid inimesi täis, lõunane otse kiilutult. Piletikassa juures seisid hommikust õhtuni pikad sabad, tsirkuse piletit oodati vahel tundide viisi.
Kuigi eeskava kogu aja üks ja see sama oli, käisid paljud mitu korda. Nii väiksed lapsed kui ka vanad raugad, - kõik tahtsid tsirkust näha. Isegi vanu tudikesi veeti voorimehega tsirkuse juurde.
Nagu me juba varem kirjutasime, võib tsirkuse ettekannetega rahule jääda, kuid loomanäitus oli tõesti kehvapoolne.
Võrru aga tõi tsirkus niisuguse elevuse, nagu seda vaevalt uskuda oleks võinud. Esmaspäeva hommikul siit Tartusse kolivale tsirkusele vaatasid paljudki kurvalt järele – nüüd läheb see lõbu allikas!
Ja ta läks, et ka mujalt rahva käest miljoneid kokku tõmmata.
Tartust läheb tsirkus Tallinna, säält Soome ja Rootsi.

Suvekummid vaheta jaanuaris

Kuulsin raadios sellist üleskutset ja kui ma poleks visuaalselt näinud sellise firma silti nagu Vianor, polekski läbi hammustanud.

Valla "suuremeelsus"

Postimees 19. jaanuar 1930
Uue-Antsla vallavaese abiraha.
Elamiseks vähe, suremiseks palju.
Läinud aasta kevadel pööras 73 aastane Liisa Pundetokk, kes arsti poolt juba kümne aasta eest täiesti tööjõuetuks tunnistatud, Uue-Antsla vallavolikogu poole abisaamise palvega. Vallavolikogu oli „suuremeelne“ ja määras palujale terve krooni kuus. Seda oli elamiseks vähe, suremiseks aga palju ja sellepärast ei jäänud eidel muud üle, kui abipalvega kohtu poole pöörata. Rahukohtunik aga leidis, et vallavolikogu on muutnud vahepeal oma otsust ja määranud abipalujale 1,50 kr. kuus. Sellepärast jättis ta kaebuse tagajärjeta.
Riigikohus aga tühistas selle otsuse, leides, et rahukohtunik oleks pidanud kaaluma, kas 50 sendi võrra kuus tõstetud abirahaga, on vanaeide palve niivõrd rahuldatud, et kaebuse alus on ära langenud. Ainult see asjaolu, et kaevatud otsuses on pärastpoole mõnesugune muutus ette võetud, ei anna veel küllaldast alust kaebuse tagajärjeta jätmiseks.

Mõnus reklaamlause

osta meilt ära maksa rohkem!

ilma komata mõtle mida tahad

Ühe reklaami lisaksin siia veel

16. november 1929 - Võru Teataja

Tubli lobitöö tikutootjate poolt

Võru Teataja 22. oktoober 1929
Välgumihklid maksu alla
Nagu kuulda, on valitsusel kavas tulesüütajaid erimaksu alla panna, mida nõudvat tikutrusti ringkonnad.

Parsa

Üürige endalegi parsa.

Seda lehekülge tasub lustida veelgi. See tõlkemasin on ikka paras parsa olnud.

Näita, kus teil on reisinud.:):D

Brasiilia motivatsioon

Eesti-Brasiilia jalgpall. Tulevad staarid küll, aga kas neil on piisavalt motivatsiooni oma parimat mängu näidata. Arvan, et Eestil on selles mängus omad võimalused. Värava peab kindlasti lööma!

Tegelikult oleks võinud lepingusse panna, et kui Eesti võidab või viiki mängib, siis jalgpallivõlurid kohvimaa pojad raha mängu eest ei saa. Oleks ju aus?

Seda määrust tuleb küll nüüd lugeda kaine peaga

Elu 26. jaanuar 1929
Rõõmuks viinatarvitajaile!
Maksmapandud määruse järele on ka kõik 2. järgu restoranid kohustatud soovijatele ¾ liitrilistes pudelites viina müüma pudelil märgitud hinnaga.

Stokker

Väike jõulukommerts minult

Aga Andreid tuleb ka vaadata.

Jõudu tööle!

Madonnast kirjutasin luuletuse

vabalt ju investeeriks ma tonna
sabast kui mind masseeriks Madonna

heheh

Elu 26. august 1938
Kummaline maailm
Koer, kes toob iga päev 1 dollari..
Ameerikas Tehhase osariigis hoiab ühe küla elanikke ärevil kellegi taluniku koer, kes igal hommikul külast lahkub ja õhtul tagasi tuleb, 1-dollariline pangatäht hambus.
Küla elanikud on tagajärjetult püüdnus välja uurida, kust koer raha saab. Arvatakse, et koer on sattunud peidetud varanduse asukohale. Koera omanik on katsunud oma peni sagedamini saata teadmata rahaaugu juurde, kuid koer ei lähe sinna rohkem kui üks kord päevas.

Targasti öeldud!

... ja kaunilt. Elu 13. oktoober 1928.
Laen on rohi majapidamisele, mis sisaldab kanget kihvti.

Kodanik Kroonikurss

On igasuguseid toredaid jutuvestjaid olnud. Kodanik Männiste, Kihva Värdi, Kärna Ärni, Mägra Märt. Aga 1932. a oli selline, väga laheda nimega tegelane.