Pärdikud Antslas:aknal päris tõsine pärdik

Elu 10. jaanuar 1931
Antsla pärdikute võimuses.
Oli üks kangesti ilus ja hää pühapäeva õhtu ja kõik Antsla auväärsed kodanikud nagu kord ja kohus jaamas, et võtta vastu ja saata ära õhtuseid ronge, milline toiming on ju üks väga auväärne ja tähtis toiming Antslas.
Oli külm ja kõik Antsla preilid lõid suured ja rasked isa säärsaapad jalga ja marssisid kaks tundi jaamaesisel nagu kõige vahvamad sõdurid.
Kõikide hämmastuseks Valga poolt tuleva rongi pealt tõsteti maha ilmatu palju suuri ja ränga raskusega kaste, millede sees midagi liigutas ja häälitses.
Kogu Antsla auväärne rahvas seisis sääl juures ja taipas otsekohe, et midagi suurt ja enneolematut on osaks saanud vanale Antslale. Ning kartuse ja hirmuvärinaga seisti nende salapäraste kastide juures, kuid targemaks ei saadud sest ühtegi, sest kastide omanik oli tõmmu võõramaalane, kes ainustki silpi ei osanud maakeelt. Korjati siis kokku kõik keeletargad ja muidu targad ning saadi siis suurte pingutustega niipalju teada, et kastides on pärdikud. Päris ehtsad ja elusad pärdikud.
Milleks pärdikud Antslasse! löödi imestades käsi kokku.
Aga siin nad olid ja ei aidanud enam muu kui vaadata, mis edasi sünnib.
Sündis siis nii, et järgmisel päeval oli ühe tühjaks jäänud kaupluse aknal maailmasuur plakat, kuhu pääle oli kirjutatud mitmete loomade nimed, nagu lõvi, boamadu, puukängur ja kilpkonnad ning lõpuks: pesukaru hind 25 senti.
See pani juba mõtlema. Puust kängur ja pesuehtne karu, mille hind 25 senti. Ja et veel aknal istus päris tõsine pärdik, karvase, kena ja palja näoga, riietatud nagu inimene, siis oli rahvast murruna koos, sest kes võis jätta vaatamata oma ihusilmaga elusaid ja ehtsaid pärdikuid. Ja pesukaru tahtis igamees omale 25 sendi eest osta.
Aga siis selgus, et karu müümine oli puhas pettus. Karu ei müüdud üldse, aga igaühelt, kes teda ostma läks, kasseeriti sisse 25 senti.
Aga tollegi pärast ei vähenenud ootajate saba. Ja nüüd ei mõistagi ükski Antsla inimene enam muust kõnelda kui pärdikuist. Undki ei nähta enam muust.

1931 8. jaanuari uudised

Võru Teataja 8. jaanuar 1931
Sadralastele raadio ei meeldi.
Häälest läinud kannel ja viiul üle kõige.
Omapärasuste poolest on Sadrametsa kaugel ees teistest naabernurkadest. Ka viimane raadiodemonstreerimise õhtu kujunes omapäraseks. Kuigi kokku oli rahvast rohkesti tulnud, isegi naabrusest, Kõrgepalust ja Vana-Roosast, nii noori kui vanu, ent täielikku rahuldust raadioõhtust ei saanud vist küll ükski. Mitte et raadioaparaadid oleks viletsad, vaid paljudel noorematel polnud üldse huvi asjasse ja nad olid ilmunud lihtsalt lõbutsema, segades neidki, kes huviga oleks tahtnud raadiot kuulata. Lõpuks kujuneski nii, et raadio heideti kõrvale ja lasti tants lahti häälest läinud kandle ja viiuli saatel. Ja noorematele see meeldis.

Elu 8.jaanuar 1931
Suri jaama ooteruumis.
Kolmekuningapäeva hommikul suri äkitselt Tuulemaa jaamas äkitselt kohapealne elanik Juhan Kivirähk.
J. Kivirähk oli Tuulemäe jaama lähedal elav umbes 50 aastane vanapoiss. 6. jaanuari hommikul tuli ta Tuulemäe jaama, et vaadata rongi läbisõitu. Ta istus jaama ooteruumis pingil, ajades tuttavatega juttu. Vähe aega enne postrongi saabumist köhatas J. Kivirähk paar korda ja suri silmapilkselt.

Homme Krooksus

Neljapäeva õhtul tuleb Krooksus mingine jämm, ei tea veel, mis välja tuleb, aga igal kohaletulnul on võimalus seda kujundada.

Kaver feisspukist

kuule väike my
see on sinu süü
et meil lapsed kõik moraalselt
laostunud on nüüd

sulle väike my
ma kanepit ei müü
rohkem sest sa niigi oled
täitsa tüdütüü

sulle tahan öelda ma
ikka veel ja veel ja veel
et ei muumi troll
ega kopli tramm
kumbki ei tee peatust sadamas

Võru linna päevad 1930

Võru Teataja 21. august 1930
Pool-alasti poisid pargis.
Teisipäeva õhtul, umbes kl. 11-12 vahel, said poisikese-ohtu noormehed, kelledel paljudel veel kukeaabitsa ja tahvliga tegemist, pargis rumala teoga toime. Nimelt olid noormehed hääks arvanud püksid jalast maha võtta ja aluspükste väel mööda parki jooksma hakata, karjuma, laulma jne. See alastikeha kultuurile silmade tegemine mõjus aga teiste pargis olejate pääle nii, et nad minema läksid.
Ka varem on see kolmeteistkümne liikmeline kamp mitmesuguste kasvatamata tegudega toime saanud. Kas või näiteks kaunis sageli „Kandles“ vilistamised jne. ettekannete ajal.
Oleks küll aeg, et pooleldi täiskasvanud noorurid ise mõistuse pähe võtaks ja aru saaks, mis lubatud, mis mitte.
Plikade laulukoor.
Samal õhtul oli parki kogunenud kümmekond kurameerimishimulist plikat – linnast ja linna lähemast ümbrusest, kes ühe meessoost jüngri juhatusel opereti-katkendeid jorutasid.

Jaanipäeva lugu

Tsirkus Võrus! 80 aastat tagasi

Võru Teataja 6. mai 1930
Võrus käis tsirkuses 18.000 inimest.
Uskumatu rahvavool tsirkusse kogu maakonnast. Kolm päeva kubises linn maarahvast.
Ka surmaootavad raugad veeti voorimehega tsirkusse.
Võrus peatunud Medrano tsirkus tõmbas maalt linna otse uskumatu hulga rahvast. Tsirkuse direktsioon seletas meie lehe toimetusele, et kusagil ei ole nad nii suurt rahva kokkuvoolu maalt linna näinud, kui Võrus. Kuue-tuhandalise elanike arvuga Võrus müüs tsirkus ära 18.000 piletit, loomanäitusele ja tsirkusse kokku. Kuigi tsirkuse direktsioon piletite müügist saadud summat ei avalda ja seda äriliseks saladuseks peab, võib arvata, et tsirkus Võrus üle miljoni sendi sisse võttis, sest koolid ja kaitsevägi tõstsid küll osalejate hulka, kuid andsid kassale vähe. Sarnane suur rahvahulga osavõtt üllatas kõiki täielikult. Maalt tuli inimesi jala, ratastega, hobustega. Isegi kaugemad maakonna vallad olid esitatud. Linn kubises maainimestest ning enamus maakonna autodest vedasid inimesi linna. Ka linnast telliti mitmed autod maale publiku järele. Sarnast suurt rahvamurdu ei ole Võrru ükski teine ettekanne kokku tõmmanud.
Reede õhtune etendus hilines vähe, ka rahvast oli vähevõitu – vast koguni alla tuhanda inimese. Ühele neljandikule tsirkusest olid pingidki ülesseadmata jäetud.
Laupäeva lõunaajal oli tung tsirkusse ennenägematu. Koole oli igast maakonna nurgast kokku tulnud ja tsirkuse hoone oli viimse võimaluseni, peaasjalikult linna ja maa kooliõpilasi täis. Laupäeva õhtul oli tsirkus hõredapoolselt täis.
Pühapäeval anti kavatsetud kahe etenduse asemel kolm. Kõik kolm etendust olid inimesi täis, lõunane otse kiilutult. Piletikassa juures seisid hommikust õhtuni pikad sabad, tsirkuse piletit oodati vahel tundide viisi.
Kuigi eeskava kogu aja üks ja see sama oli, käisid paljud mitu korda. Nii väiksed lapsed kui ka vanad raugad, - kõik tahtsid tsirkust näha. Isegi vanu tudikesi veeti voorimehega tsirkuse juurde.
Nagu me juba varem kirjutasime, võib tsirkuse ettekannetega rahule jääda, kuid loomanäitus oli tõesti kehvapoolne.
Võrru aga tõi tsirkus niisuguse elevuse, nagu seda vaevalt uskuda oleks võinud. Esmaspäeva hommikul siit Tartusse kolivale tsirkusele vaatasid paljudki kurvalt järele – nüüd läheb see lõbu allikas!
Ja ta läks, et ka mujalt rahva käest miljoneid kokku tõmmata.
Tartust läheb tsirkus Tallinna, säält Soome ja Rootsi.

Ahtung!

Olge naljameestega ettevaatlikud!

Toredad tüdrukud

1

Mingid läteteriimid ka

kuulge värdjad ärge mölisege
oma asi millal rautan rege
millal vankrile teen uue tagatule
mingi vanarahvas ütlema ei tule



tunnen ennast kui maailma kese
sest tapsin ära oma lese

Contra hiphoppariks

No nii hullult vajalik ja põhjapanev intervjuu minuga

Eurolugu erisaatelt Mskvale

object width="480" height="295">

Ja venekeelseid kommentaare sellele laulule ka

Minu hitt Lätis

Üks blogisissekanne ka sellel teemal

Jah ja Postimehe artikkel pajatab sellest ka.

Rõõmsad uudised

Kel kurb, nautige rahandusministri tegevuste resümeed uudistes. Selgituseks võib öelda, et see eelnev lause oli suht mõttetu, kuigi mõnevõrra informatiivne.

Chill uudis

Töörahva Elu 7. september 1948
Kaugenägemisaparaat kolhoosis
Moskva oblasti Ramenskoje rajooni Thälmanni-nimeline kolhoos muretses endale hiljuti kaugenägemisaparaadi, millel on kolhoosnikute juures suur menu. Nad vaatasid ta ekraanil kaht kinofilmi.