Võtsin ette, et võiks sel aastal taas maratonijooksu proovida.
Ahvatlevaim oli Valmiera. 27. september 2009. Registreerisin varakult, trenni tegin ka, võtsi mingi portsu kilosid alla. 30 km otsad juulis ja augustis (Tõrva-Valga maatejooks) andis lootust küll.
Enne Tõrva jooksu olin haigevõitu, aga õnnetus enamvähem normaalselt rada läbida.
Ja nagu kiuste hakkas ka enne Valmierat - paar päeva enne haigus kallale tükkima. Mingi nohu ja selline asi. Aga asi polnud lootusetult hull, igaks juhuks jõin reedel Belõi Aisti ja laupäeval Palamusel punsli eli niipalju kui kätte sain. Jõin ka teed ja sõin küüslauku.
Ööl enne Valmierra-sõitu oli ikkagi üks ninapool nii kinni, et ei saanud enne edasi magada, kui sõin veel ühe küüslauguküüne. Siis sain magada, aga enne starti oli nina jällegi tatine. Täiesti tundmatus kohas vettehüppamine, pisut tuli Pavel Kortshagin meelde, aga ei - teist varianti ma ei näinud, kui starti minna.
Vahepalaks - Valmiera kaubanduskeskusest väljumisel teatab endiselt silt ka puhtas eesti keeles Nägm Nagemiseni.
Start. Viimasle hetkel tuli veel üllatus, et ei ole mitte 1 suur ring, vaid ca 8,4 km ringi joostakse
Alustasin sellise tempoga nagu mulle tundus õige. See andis mulle esimese kilomeetri järel ilmselt viimase koha. Tasapisi sain kätte pisut tagapool jooksva noore tütarlapse ja läksin tast möödagi. Ilmselt siis eelviimasele kohal 1. ringi lõpetasingi.
Huvitav oli mitmeringilise jooksu juures see, et said raja peal näha aeg-ajalt ka endast tugevamaid jooksjaid, kusjuures eestlastest läks ainsana täna minust ringiga mööda Kaarel, kes oli minust tund kiirem (üks ring läks tal keskmiselt 40 minuti ringis). Aga seal oli rada nii palju nööriga kaheks jaotatud, et jooksjad vahepeal jooksid üksteisele vastu.
Teine ring ma ilmselt panin mõõdukalt tempot manu, aga kedagi kinni ei püüdnud. Siin tuli välja ringijooksu masendavam pool - juba teise ringi alguspooles hakkasin ma parematelt jooksjatelt ringi sisse saama. Aga tegelikult juba esimese ringi 3 km peal ründasid seljatagant teisele ringile jõudnud väga kiired poolmaratonijooksjad, kes startisid kümme minutit meist varem.
Kolmandal ringil vähenes oluliselt poolmaratoonarite osatähtsus, nad hakkasid lihtsalt järjest finisheerima. Samas jätkus nende jooksjate paraad, kes mulle ringi sisse tegid. Aga kuivõrd ma tundsin jalga veel küllalt värskena ja pool maratoni oli veel joosta, lubasin endale vahepeal väikest vallatust ja proovisin nendega, kes must mööda läksid, natuke koos joosta. Muidugi olin ka ettevaatlik, sest poole maratoni peal on lõpp ikka veel kaugel. Seega, kui esimest korda hakkas tunduma, et oleks aeg lasta taganttulijal eest ära libiseda, siis seda ka tegin. Aga nende spurtide käigus ma lõppude lõpuks püüdsin ka mõne endaga ühel ringil olija kinni.
Neljandal ringil päris hoolega jälitasin üht ja küllap isegi mitut viimasel ringil olijat, aga nüüd peab küll ütlema, et neljanda ringi lõpus olid jalalihased juba üsna kanged. Aga see oli vist ka kõige kiirem ring. Kui kunagi tulemused netti ilmuvad, siis loodetavasti on eelmise aasta eeskujul ka ringide ajad ilusti ära toodud.
Viies ring oli juba kõik arusaadav. Ringiga ees olijad olid ju kõik lõpetanud. Aga hoidsin ilusti tempot, paari kilomeetri järel tuli mulle tagant üks kõva tempomees kõrvale ja ette, aga see oleks võinud 4-5 km enne lõppu veel küllalt saatuslikuks saada. Selle mehe ma lasksin kenasti minema, jõu vastu ikka ei saa. Järgmised seevastu - keda ma ikka ees nägin, need ka seljataha jätsin. Lõpusirgel pidin veel tugevalt pingutama, et selja taha jätta üks tütarlaps.
Lõpptulemus 4:17.15 tähendas taktikaliselt päris hästi õnnestunud jooksu. Tagasihoidlikkus ja bravuurikus olid väga heas vahekorras. Starti tulin mõttega, et võiks ometi taas alla 5 tunni joosta ja teha enda parima aja Läti pinnal (seni 4:59.54). Tuli aga koguni minu elu paremuselt teine maratoniaeg. Ja ühtlasi minu teine maraton, mille ma läbisin ilma kõndimata. Seitmest maratonistardist 2 pole mul finishini üldsegi jõudnud.
Kõndimisega on praegu päris suuri raskusi, jalad said vatti kõvasti, nii harva kui ma asfaldil jooksen ... Seegi kord kasutasin ikka võimalusel teepeenart, aga ega neid võimalusi väga palju polnud.
Sain ka enda ringide ajad, lõpuprotokollis on mu tulemus pisiut ülespoole ümmardatud, nii et erineb diplomi tulemusest sekundi võrra. Matemaatiliselt tegelikult 0,30 ümmardatakse allapoole.
Niisiis - minu ringid
0:56:51 0:52:40 0:48:09 0:48:50 0:50:48
Võib peaaegu ütelda, et minu esimene ring ei olnudki niivõrd aeglane, vaid teistel oli (liiga) kiire. Kui võrdlesin eestlastega, siis oli mul aeglaseima ja kiireima ringi vahe kõige väiksem. Rääkimata sellest, et oleks peaaegu viimasel ringil olnud kiireim eestlane (35 sekundit jäi puudu). Kaarel väsis mõnevõrra lõpus ära, paistab. Kui ma pelgasin täiesti reaalselt, et tema oma viienda ringi ennem lõpetab, kui mina kolmanda, siis oh imet - läbisin oma 3. ringi kiiremini, kui Kaarel oma 5nda.
Aga kolmas ring ei ole mul kõige väärtuslikum (kuigi ajaliselt kõige kiirem), sest siis jõudsid kõik veel päris ilusasti joosta. 3. ringi aeg oli mul 126., aga 4. ja 5. ring olin juba 90 parema hulgas. Kokkuvõttes 131. koht 159 lõpetaja hulgas.
Kui veel statistikast kõnelda - läbisin Valmiera keskmise kilomeetri peaaegu sama kiiresti, kui kevadel Tartu jooksumaratonil 23 km läbimisel ja selgelt kiiremini kui kuu aega tagasi 30 km jooksul.
Labels: sport
