Väike võistlus eesti jalgpallimeeskonna ja - naiskonna vahel

Kuivõrd meeskonnal on kaks sama riiki vastas, kes just naiskonnal EM-valiktsüklis olid, võib huvi pärast võrrelda.

Naiskonna tulemused:
Eesti-Serbia 1:0
Eesti- Põhja-Iirimaa 2:1
Serbia - Eesti 4:0
Põhja-iirimaa - Eesti 3:0

Võrdluseks võib võtta ka 10 punkti 10 mängust ja 4. koht 6 hulgas.

Väravate vahet võrdlema ei hakka, sest grupis olid Island ja Prantsusmaa teistest nii palju üle, et võitsid ülejäänud nelja väravate vahega 80-0 (16 mängu siis). Paraku neist tervelt 35 löödi eestlaste võrku, Prantsusmaal oli väravate vahe 50-0. Eestil 7-44.

Meeskonnal ikka vast nii hullusti ei lähe, loodetavasti ei löödagi meile pelju üle 10 värava.

Mõnusa vahepalana meeste C-alagrupi seis.

September algab kohe

Aga siin ma ei taha üldse peatuda sellel, et lapsed kooli ja lasteaeda lähevad. Kuigi elurütm muutub päris oluliselt. Ja varajase magamamineku harjutamine eile õhtul jäi ainult sõnakõlksuks.

Aga vähem kui 24 tundi enne septembri algust lõpetasin Peeter Helme raamatu "September" lugemise. Sest lihtsalt ei suutnud enam käest panna, asi läks ootamatult hulluks kätte.

Olin lugenud häid ja huvitekitavaid hinnanguid selle raamatu kohta ja üleüldse ei pidanud pettuma.

Üldiselt on raske selle raamatu põhjal väita, et kontorielu on nüri ja ebahuvitav. Aga kuivõrd peategelane absoluutselt ei tea, mida (ja keda) ta tahab, siis lähen bii, et mida põnevamaks läheb, seda rohkem ummikusse ta satub. Ma isegi liigitaksin selle nurkapidi õuduskirjanduse alla. Olen näinud mitut õudukat, kus õnnelikule lõpule, pääsemisele, järgneb tõdemus, et mitte miski ei ole lõppenud.

Ütelda, et loos on armastuskolmnurk, on väga lihtsustatult öeldud. Seda võib kujutada pigem viisnurgana, sellise risti-rästi joonistatuna, selline, mida ma lapsepõlves sugugi ei osanud teha.

Tegelikult ma arvan, et kindlasti on olemas ka inimesed, kes naudivad kontoiritööd, mingitest paberitest läbi närimist jms. Võib-olla ma isegi ...

Aga selle loo peategelane - talle ei meeldi küll mitte miski. Ei tema töö, ülemus, ega töökaaslased naised, kellega ta ometigi hoolega flirdib, paraku mitmega ...
Elu on tal põnev, aga kindlasti on ka sõjas, lahingus põnev, kuigi seal on niisama passimist rohkemgi kui kontoris ehk.

1930 - siga pesti bensiiniga!

Elu 30. august 1930
Siga süütas Aleksandris hooned.
Omapärane tulekahju Raiste küla sepal.
Neljapäeva õhtupoolikul põles Aleksandri vallas, Raiste küla sepal, Gustav Palo päralt olev ühe katuse all elumaja ja küün maani maha. Põlevast majast suudeti kraam välja päästa. Omaniku kahju ligi 2000 kr.
Gustav Palol oli siga juba pikemat aega haige ja haavades ning teda pesti tihti bensiiniga. Ka neljapäeva õhtul pesi Palo jällegi haiget looma. Kui ta sea bensiiniga üle kallas, süütas ta välgumihkliga suitsu põlema. Bensiiniga ülekallatud loom plahvatas aga põlema ja jooksis suurtes valudes üleni tulest leegitsedes heinaküüni, kus rohkesti õlgi ja heinu asus. Need süttisid põlema ja süütasid hoone. Leegitsev loom pääsis siiski eluga.
Et hoone üks ots alguses põlema läks, suudeti eluruumidest kõik kraam välja tuua, seni kui tuli ka sinna jõudis.

Kartulivõtmise juures tuli tõdeda ...

... et kuhu ikka sitta ei saanud, sealt polnud ka mitte sittagi võtta.

President kuulutas välja Sõnause

President ehk meie riigivanem kutsub üles uusi eestikeelseid sõnu leidma.
Sellest teavitamiseks on loodud maailmavõrgu lehekülg, nii on just kirjas, et maailmavõrgu lehekülg, iseenesest saaks kasutada siin lihtsalt väljendit "võrgukülg", samas "võrk" iseseisvana ei saa internetti tähendada. Kui mingisse konteksti panna, siis jällegi saab. Otsin võrgust infot. Panin pildid võrku üles. Kui ütelda "püüan kalu võrguga", ei teki taas kahtlust, et seekord internetist juttu oleks. Lähen võrku mängima - siin on aga juba kahemõttelisus.

Oeh! Igatahes kutsun üles võistlusest osa võtma. Ja neid võistlusi võiks küllap veelgi olla. On ka siin olnud vist, aga ma ei ole eriti kuulnud, et enesetaputerroristi sõna oleks välja vahetunud nt põuepommari vastu.

Nagu näete, käisin ka presidendi vastuvõtul roosiaias eila

Allikas:
http://pilt.delfi.ee/picture/9996775/

Võru linna päevad 1930

Võru Teataja 21. august 1930
Pool-alasti poisid pargis.
Teisipäeva õhtul, umbes kl. 11-12 vahel, said poisikese-ohtu noormehed, kelledel paljudel veel kukeaabitsa ja tahvliga tegemist, pargis rumala teoga toime. Nimelt olid noormehed hääks arvanud püksid jalast maha võtta ja aluspükste väel mööda parki jooksma hakata, karjuma, laulma jne. See alastikeha kultuurile silmade tegemine mõjus aga teiste pargis olejate pääle nii, et nad minema läksid.
Ka varem on see kolmeteistkümne liikmeline kamp mitmesuguste kasvatamata tegudega toime saanud. Kas või näiteks kaunis sageli „Kandles“ vilistamised jne. ettekannete ajal.
Oleks küll aeg, et pooleldi täiskasvanud noorurid ise mõistuse pähe võtaks ja aru saaks, mis lubatud, mis mitte.
Plikade laulukoor.
Samal õhtul oli parki kogunenud kümmekond kurameerimishimulist plikat – linnast ja linna lähemast ümbrusest, kes ühe meessoost jüngri juhatusel opereti-katkendeid jorutasid.

Tore lause 110 aasta tagant

Olevik 15. august 1900
Sõnumed.
Valitsus. Kord. Kohus.
Kõiksugu sõjariistade, laskmisemoona, püssirohu, lõhkuvate olluste ja üleüldse sõja tarvituste väljavedu Venemaalt Hiinamaale on ära keeldud.

Vot siuke artikkel aasta 1940

Elu 14. august 1940
K. Pätsi ausammas purustati
Viinaga ehitati presidendile monumenti.
Möödunud puhkepäeva õhtupoolikul peeti Tahkuranna-Võistes rahvakoosolek, mille lõppedes võeti ette rongkäik 5 km eemal asetseva K. Pätsi ausamba juurde, kus rahvas avaldas meelt K. Pätsi vastu, kes on seisnud juhina Eesti töötava rahva kurnajate eesotsas. Meeleavaldajad nõudsid, et K. Pätsi ausammas tuleb purustada, sest praeguses olukorras ei ole enam mõtet kurnajate ausammastel. Ausammas purustati. K. Pätsi ausamba ehitamisel sunniti inimesi ausamba juurde töödele, kuid sealjuures seletati, et rahvas teeb seda vabatahtlikult ja neid toiminguid nimetati siis talguteks.
Et anda muljet, nagu suhtuksid tahkurandlased suure huviga samba püstitamisse, toimusid samba platsi korraldamiseks talgud, kuhu meelitati kehvi randlasi viinaga, milliseks otstarbeks kulutati 553 kr.
Kassaraamatusse on märgitud ka viinapudelite arv – 150 pudelit, kõnelemata õllest ja suupistetest. Peetud raamatutest selgub, et isegi puude istutamistöödeks osteti viina, mis kurioosumina kanti ka raamatusse.