mis kaitseb joodikut?

Sellise nupu leidsin politseiteadetest

18.09.2007 kella 19.50 ajal juhtus liiklusõnnetus Urvaste vallas Vaabina külas Antsla-Vaabina tee 7. kilomeetril, kus sõidutee keskel kõndinud alkoholijoobes Heino (s 1936) sai löögi sõiduautolt Audi 80, mida juhtis Kristo (s 1986). Jalakäija sai kergelt vigastada, peale esmaabi andmist lubati ta kodusele ravile

Kes sealt kandist läbi sõitnud, on kindlasti näinud Heinot tuigerdamas või ratta najal peaaegu kindlalt käimas. Vähem on neid, kes näinud teda pimedal sügis-talve õhtul ratta kõrval lebamas... muidugi keset teed. Loovutasin tookord Heinole oma koha autos ja viisin ise ratta koju - tema koju.

See on päris lõbus, kuidas tal on koguaeg hullumoodi vedanud. Kui ka ühel korral juhtub mitte vedama, on ikka omasega plussis.

Aga teisest küljest - kui mõtelda sadade muude liiklusõnnetuste peale, kus joodik saab kergelt viga, aga...

teet (37) on väike hääletaja

Oiohohooo, sellise toreda jutu on üllitanud valuvahtsene Võrumaa Teataja. Tõsi küll, mul ei ole varasemat infot mehe kohta, kes juba mitu päeva kuulus olnud.

urvaste roomaja

mälukaart

Heh - keegi tore poiss on fotoka mälukaardi peal olevad pildid nii ära kindlustanud, et neid ei saagi ära kustutada. Ega ka juurde panna. Kas mälukaardi kirjutuskaitstus on pöördumatu protsess?

Pindi mehed ei taha

24. september 1927 Võru Teatajas oli ka selline pealkiri:
Pindi mehed ei taha

Artikli sisu peaaegu sama lakooniline:
Pindi vallavalitsus ei tahagi omale 50.000 margalist laenu saada vaestemaja kordaseadmiseks.

koledaid lugusid aegade hämarusest

Võru Teataja 24. september 1927
Süütult ülespoodud kirjanik.
Hiljuti määras Lvovi ringkonnakohus Poola kirjanikule Ablamowiczile, keda politseiniku tapmises süüdistati surmanuhtluse. President lükkas armupalve tagasi ja kirjanik poodi üles. Nüüd, kaks nädalat hiljem leiti õige mõrtsukas, keegi juut, kel süütult hukatud kirjanikuga üks nimi. Juut põgenes kuritöö avalikukstulekul väljamaale. Kohus mõistis tema tagaselja surma, et nõnda traagiliselt surnud kirjaniku mälestust rehabiliteerida.

Võru Teataja 24. september 1927
Külaarst lõikas lapse surnuks.
Vanemate usk Meeksi “targasse”
Kolmapäeva hommikult toodi Meeksi vallast Tartu ülikooli sisehaiguste kliinikusse kahepoole kuune väike lapsuke. Lapsele kasvanud kõhule mingi väike muhuke, mis suurt valu sünnitanud. Arsti juurde siiski ei pööratud, vaid last vaatama toodi keegi külaeit, kellel niisugustes küsimustes “targa” kuulsus olla.
Eit vaatas lapse asjatundlikul pilgul igakülgselt üle ja seletas kohe, et haigus hoopis kerge arstida olevat ja ta neid juba mitmel korral ennemini parandanud olevat.
Külatark võttis siis terava noa ja lõikas muhu lapse kõhult ühe ropsuga maha.
Lapsele sai aga see operatsioon saatuslikuks. Muhk sai küll maha lõigatud, aga haavast tungisid lapsel sooled välja. Siis alles taipasid ta vanemad õige arsti poole pöörduda ja viisid haige lapse Tartu.
Vigastus oli aga liiga tõsine. Vaatamata kõigile arstide püüetele suri laps veel samal päeval. Sündmustest teatati kriminalpolitseile, et isehakanud “külatarka” vastutusele võtta.

leidsin ikka ühe pildi mis on huvitav

emome

KODUAED

ah ma mõtlen koguaeg
sinust minu koduaed
kasvamas kus mitu peeti
mind kuid üleliigseks peeti
otse saadeti nord-osti
teispool aeda kus komposti
paari aasta pärast saap
see mind pisut lohutaap

kasvasingi lohus vist
sestap olen pohhuist
või kas olen koguaeg
mõtlen sust – mu koduaed

pilte on vähe

viimasel ajal. Saatke mulle pilte, et ma saaksin blogisse üles panna. Mul vit endal ei oel eroti

maalehe kott

Sattusin poolkogemata taas Nädala luuletuse rubriiki. Ja muide - olen räpane siga!

üle hulga aja ka luulet

STAARI ELEEGIA

mõtlesin kui olen staar ja
ühe tiiru teen ööklubin
laulan tüdrukule aaria
siis ta potsatab kui ubin

mitte newtonile pähe
selge see et minu üska
seekord pole nii ja vähe
see ei tee siis mulle tuska

eelmistega lohvkalt läinud
kuid ei räägi seiklustest ma
sest siis ise ma ei näinud
mõtet et peaks jääma kestma

esimesel võimalusel
leidsin lolli vabanduse
et pean kähku käima kusel
või sain ajurabanduse

kuid nüüd silme ees virrvarr ja
katkeb suitsetamisahel
sest mu teele sattus Maarja
mäletan kord lasksin rahel

enda peale jätta jälgi
aga see küll polnd nii ränk ku
nüüd kus reena enda järgi
rakendab mind veetlev jänku

tantsima ta siiski tuleb
juba minu käsi paitab
Maarjat siit ja sealt... siis tuleb
käsk kui taevast välk – nüüd aitab!

järgnen talle nagu magnet
sest mu tahtmine on raudne
aga tema mu eest pageb
kui ma oleks marutaudne

laulan talle lauluviisi
mille sisuks Tallinn põlev
aga talle endistviisi
ma ei tundu kuigi põnev

teha võin ükskõik mis trikke
tema silmis olen staar ju
staarid vahetavat chicke
nagu näiteks... hambaharju

viimaks taltun ma ja Maarja
ristin mõttes neitsi Maarjaks
olla võiksin kasvõi tsaar ja
tema jaoks jääks ikka paariaks

kuulsin praegu luuletust

Üks mees lõpet telefonikõne ja ütel kommentaariks kaunilt:

vihma satas
kuus miist
ja räige mudakross

Minu tegelik nimi

Vaata pildiallkirja

vanemat meditsiinikirjandust

Käes on suveaeg

spordiajaloost

Cosmin Contra

keegi ei ostnudki mind

Muide, minu käest seda sellise hinna eest ei saa. St ei saagi, ma ei raatsi viimast ära anda.

Minu nimi on Ken

Tegelik tõde Contrast

Sloveenia uudiseid

Ptuj ei ole Sloveenias vist väga edukas. Naftal läheb nagu paremini.

teadlaste mittekaalukad avastused

Teadlased on jah, avastanud, et meil, ja kõigil asjadel, mis on, polegi massi. Kaalu tekitavad hoopis käegakatsutamatud asjad, mille nimeks on Higgsi osakesed. Ja kui me nedega - ja kusjuures me põrkume nendega pidevalt, tänu sellele ongi meil mass. Niimoodi on seletatav ka kaaluta olek - see tekib seal, kus pole Higgsi osakesi ja see ongi tegelikult keha loomulik olek.

Sellega ongi seletatav, miks see elu siin maamuna peal nii raske ja vaevaline on. Heh - eks jumal oli Higgsi osakestega kambri ehk atmosfääri juba ette valmistanud karistuseks neile, kes sõna ei kuula.

Sihuke huvitav kaalujälgimisemeetod tuli mulle pähe - teeme osooniauku suuremaks - pussame, sutisetame, peame lehmi-lambaid, sõidame autodega... las need Higgsi osakesed lähevad sealt välja ja elu läheb kergemaks. Oh, tänan teid teadlased, ma ise ei oleks selle peale küll tulnud, et meil on sellised Higgsi osakesed.

Vru politseiinfo

Miskipärast tuleb politseiinfo minuni ilma tpithtedeta. Eks lugege ise, need on kllalt huvitavad lood ldiselt. See nüüd on lähipäevadest, ei ole ajalugu

Liiklusliini teated:
14.09.2007 kella 14.45 ajal teatati politsei liiklusliinile numbril 14 900, et Vrus Jri tnaval sitis kiiruspiirangu 30 km/h alal tunduvalt kiiremini siduauto Audi 80, lisaks letas siduk pidevaid jooni ja ei nidanud enne manvri sooritamist suunatulesid. Liiklusliini operaator vttis telefonitsi hendust siduki omanikuga, kelle snul on siduki roolis tema poeg. Auto omanik lubas poega korrale kutsuda.

Muu:
15.09.2007 kella 22.15 ajal teatati, et Antsla vallas Mustaje lesidul on lehmad teel. Selgus, et lehmade omanik oli aeda parandanud ja lehmad psesid lahti, kuid olid patrullpolitseinike kohale saabudes juba pllule tagasi toimetatud. ks lehmadest oli jooksnud vastu siduauto Opel Astra tagumist poritiiba. Siduki omanik sai lehmade omanikuga kahjude hvitamise osas kokkuleppele.

spordijuttu - veel tallinna sügisjooksust

See jutt annab hea selgituse ka sellele, miks ma ikkagi Loskutovi, Košelevi ja veel kahe mehe käest ringiga pähe sain.

kirjandusajaloost

NAKi pornoraamat ei olegi maailma esimene pornoraamat läbi aegade. Hoopis teine. Üks oli tsipa varem

contra muusikat

Hea lugu

minu esimene tallinna sügisjooks pühapäeval

Tallinna jõudsin hommikul kenasti. Jõudsin parasjagu aapteegist vaseliini osta, et hõõrumisi vähendada, etterutates võib öelda, et sellega probleeme ei tulnud. Siis käisin tiiru Vabaduse platsi peal, sealt sain haaknõelad numbri jaoks, olin neljast kolom lihtsalt ümbrikust ära kaodanud. Siis kõndisin Kaarli puiesteele riietumistelki, sealsamas kõrval sain ka üleliigsed asjad ära anda. Siis Vabaduse platsi, võtsin enda numbrile vastava kiibi, kempsust läbi ja oligi vast ainult kümme minutit stardini.
Ja siis läkski 21,1 km jooks ehk poolmaraton lahti
Esimesed kilomeetrid jooksin nii nagu tundus. No päris taga ikka. Paariks kilomeetriks jäin ühe kutiga samat tempot jooksma, aga siis ta ütles, et ma vist lähen... Ma muidugi ei kavatsenudki teda keelata. Pirita teele jõudes oli päris lõbus, sest siis sai vaadata neid, kes juba lõpp-punktist tagasi tulevad, ikka hoopis teise tempoga. Aga pärast pöörangut oli veel lõbusam, sest siis sai vaadata neid, kes juba olid pisut maha jäänud. Jätkasin ühtlase tempoga, neid, kes tagantpoolt oleks mööda kihutanud, oli väheseid. Kuni – jooksime kaks ringi, esimene 11,1 ja teine 10 km – kuskil kilomeeter või vähem enne esimese ringi lõppu kihutas must mööda ei keegi muu kui Pavel Loskutov ja talle järgnes Košelev. Veel kaks meest said must mööda, enne kui ma teisele ringile läksin.
Siis Pärnu maanteel stardipaigas ootas juba hulga rahvast – neid, kellel plaanis vaid üks 10 km ring joosta. Poolteist tundi oli meil nende ees edumaad, aga kuna umbes 1:10 oli selleks ajaks mul kulunud, oli selge, et kunagi nad hakkavad selga tulema.
Jätkasin mõõdukas tempos, asi oli küllalt nauditav, aeg-ajalt püüdsin ka kedagi kinni.
Aga umbes 5 kilomeetrit enne lõppu alustasin lõpuspurti. Võib-olla piitsutas mind tagant seegi, et 10 km parimad hakkasid järjest must mööda põrutama. Ja kuigi ma ei proovinud loomulikult neist kellegiga kaasa minna, küllap alateadlikult see mu jooksutempot mõjutas. Aga nagu ma ka umbes 5 km enne lõppu enda kaaslasele ütlesin, kui ta oli ütelnud, et minu tempo käib talle üle jõu, ütlesin et võib-olla käib mullegi, see on lõpus näha. Ja oligi – päris mitu kilomeetrit varem. Arvan et kuskil 3 km enne lõppu hakkas minu tõsine kannatuste rada. Viimasel kahel kilomeetril ma ei mõelnud üldse enam selle peale, kas minust mööduvad vaid 10 km jooksjad või ka mõni selja taha jäetud poolmaratoonar. Mõtlesin vaid, et kuidas jooksujalu lõpuni vedada, mitte kõndimise peale üle minna. Selle eesmärgiga ma ka tulin toime, proovisin ka paarsada meetrit lõpuni ilusti spurtida, aga efekti sellel eriti ei olnud – neist jalgadest ei olnud rohkem võimalik välja pigistada. Ikkagi mindi pigem minust mööda. Aga finiš oli õnnistav, kohe võttis etv ka minult intervjuu, vastasin tõesti seekord üsna põhja-eesti seguses võru keeles nagu ma pärast teleklipist pealt avastasin.Söögiga kohta, mida lõpus pakuti, küll nii, et minu meelest on supp ainuõige, vorstike polnud küll see, mida ma ootasin. Aga muidu oli tugevalt üle keskmise hästi korraldatud jooksuvõistlus. Ehk ka järgmine aasta?

Lisasin siia pildi - näppasin www.jooks.ee pealt. Luba ei küsinud, kui keelatakse, saan maha võtta!

mina meedias

Kirjutatakse minust seda ja seda ja seda ja seda ja see vist juba oli, aga kommentaaride pärast tasub ikka lugeda.
Ja sedagi. Ja seitse aastat tagasi juba kirjutati.
Siin kirjutan endast ise.

Selleks korraks küll!

Mina ja porno

Nojah, et kõik see, mida ma puudutan, muutub pornoks

poiskese kurb lõpp

Võru Teataja 6. september 1927
Armastusest hulluks ja uppus jõkke
Pruut murest murtult ennast pooma
Kurb lugu Räpina nurgas
Räpina kihelkonnas juhtus 1. sept haleõudne lugu. Keegi talu neiu oli armunud popsi pojasse, kes temast 7 aastat noorem.
Noormees avaldas ka vastuarmastust, mida tüdruku vanemad aga põrmugi ei sallinud, et nende üksik, talu pärija tütar niisuguse popsipojaga sõbrustab.
Nad sõimasid 19-aastast noormeest 30. augustil liiati läbi, kes sellest saadik nagu hullumeelne oli ja viimaks 1. sept. ennast ligemasse Võu jõkke pesema läks, aga meeltesegaduses ja jahedas vees sügava koha peale sattudes uppuski.
Pruut, kes sellest teada sai, võttis jupi nööri ja tahtis ennast reheall ülesse puua. Parasjagu juhtus juurde seakarjane, kes kähku loost kodusolijaile – isale ja emale teatas.
Nöör lõigati kiiresti katki ja tüdruk ärkas peagi ülesse.
Uppunud noormehe vanemad kurvastasid väga poja pärast, kuid siiski ütles isa:
“Paras poiskesele, kes käsk va reo takan juuskma nakata.”

liiklusõnnetus

Võru Teataja 6. september 1927
Nursis jäi auto hobuse alla
Möödunud neljapäeval sõitis Nursi valla peremees T. noore hobusega Võru poole. Teel tuli talle üks auto vastu. Hobune hakkas tormavat autot kartma, kippus märatsema, ajas tagumistele jalgadele püsti ja kukkus mööduvale autole peale.
Õnneks ei juhtunud muid suuremaid vigastusi, kui et ainult autojuhieelne klaas purunes.

kumb oli ikka ennem?

Lugedes taas teadusjuttu, sain hetkeks
vastuse küsimusele, et kes ikkagi oli
ennem - kas kana või muna?
Seda küll hane näitel. Kuivõrd numbri null mõtelnud vanad hindud välja just hanemuna näitel. Et igas numbriloendis on null enne ühte - ongi selge, et muna on enne kana. Sest kuipalju need kana ja hani ikka üksteisest erinevad.

Hanemuna loogika on muide selline, et kui hani on veel munas, siis on null hane, aga kui ta sealt välja tuleb, on üks hani. Sellepärast arvuti programmeerimises ka niipalju nulle kasutusel, et ainult nullid loovad uusi väärtusi.

Aga see teooria, et muna oli enne hane, lõi ikkagi kõikuma. Nimelt - puht kronoloogiliselt oli number üks enne nulli olemas, või vähemalt kasutusel.
Nii, et igavene küsimus jääb igavesti ja sellele vastsut ei leiagi. Aga muide, kumb oli ennem, kas kana või hani? See on tõenäoliselt lihtsam küsimus.
On ka selline küsimus - kas Wimberg on Põhja-Eesti Contra või mina olen Lõuna-Eesti Wimberg? Mh? Äh?

ajalehe iks võlssva

Võru Teataja 3. september 1927
Rõuge õudsed sündmused Tallinna ajalehtede veergudel.
“Mees suri, naine jäi nõdrameelseks. Lapsed uppusid kaevu.”
Säärase õudse päälkirja all toob üks pealinna leht kolmapäevases numbris teate Rõugest, Võrumaalt. Sõnum on antud üksikasjalikult, nii et kirjasaatja pidi loo sündimissilmapilgul juures olema. Sõnum ise käib järgmiselt:
Laupäeval 27. aug. keskpäeval tundis Rõuges Karja talu maal elav popsnik Peeter Palu kodus istudes ja ajalehte lugedes, imelikku järsku peapööritust, millele pooletunni pärast seltsis südamerabandus ja äkiline surm. Naine, Emma ehmatanud nii, et nõdrameelseks läinud, pealisriided seljast maha ajanud ja särgiväel metsa põgenenud, kust ta alles õhtul kätte saadud, aga päris nõdrameelsena, nii et tuli edasi saata Tartu vaimuhaigete majja.
Kaks paariaastast poeglast, kes üksipäini jäid, olid aga toast ise välja tulnud ja mõlemad madalast, kaaneta kaevuraketest alla kaevu kukkunud, kust nad otsimise peale uppunult üles leitud. Mees oli juba varem südamehaigust põdenud. Vanaks sai ta 41 a. Naine oli varem jälle nõdrameelsuse tundemärke avaldanud. Ta on 29-aastane. Abiellunud on nad umbes viie aasta eest. Tol korral olnud nad Kambja pool talupidajad. Talu tuli aga mehel teise eest käemeheks olles, 3 aasta eest oksjoni teel käest ära anda.
“Iha”
Samasisuline teade on ka “Sakalas” ja “Elus”.
Kuid kõiges selles ilusas sõnumis pole rohkem tõtt, tähendab meie Rõuge kirjasaatja, et Rõuge asub Eestis, Võrumaal ja päälinna ajalehest maaalaliselt kaugel, mispärast võib siis ka niisuguseid asjakesi välja mõelda ja nagu juhtunud tõsiasja edasi anda.

kuidas nimetada uudise viimasest kolmest sõnast koosnevat väljendit teistmoodi?

Võru Teataja 3. september 1927
Jaapanis sünnib inimesi rohkem, kui maapind toita jõuab.
Jaapani valitsuse poolt on moodustatud komisjon, kes peab uurima, kuidas leida võimalusi, et maad ähvardavast tööpuudusest ja kitsikusest peasta. Nimelt on Jaapani rahva arvu kasvamine väga kiire, aastal ligikaudu üks miljon inimest. Selle juures ei ole suutnud nisu ja riisi kasvatus rahva arvu kiire kasvamisega sammu pidada ja on maha jäänud.
Iga päevaga suurenevale rahvale ei kasvata maapind küllaldaselt toitu. Arvatakse, et seisukorra peastmiseks abiks võetakse sundusliku väljarändamise korraldamine.

kruup sai emmeks

ja seda samal ööl, kui pornotuurilt koju jõudsin. Neljas põngerjas sündis veel järgmisel päeval.