Contra -Urvaste süda

Saturday, October 15, 2011

Ka 1941. aastal peeti kergejõustiku edetabeleid

Võrumaa Teataja 16. oktoober 1941
Euroopa kergejõustiku edetabel 1941.
Kergejõustiku kolmikmaavõistluse Soome-Saksa-Rootsi edasilükkamisega 1942. a. pole Euroopa kergejõustiku tänavuse paremustabelis enam olulisi muudatusi oodata. Seetõttu võime spordisõpradele avaldada lühikese ülevaate 1941. a. kergejõustiku tippsaavutustest.
Nagu mullugi sammuvad siin esirinnas Saksa ja Rootsi, kuna Soome suursportlaste tagajärgedest on tabelisse pääsenud ainult need, mis on saavutatud vähestel võistlustel enne sõja puhkemist. Ka eesti sportlasperele sulges sõda tee söeradadele. Ainsa eesti kergesportlasena figureerib edetabelis võrulane kolmikhüppaja O. Salum oma Narva-Jõesuus saavutatud tulemusega 14,91, millega ta on platseerunud Euroopa teiseks.
/---/
Kolmikhüpe
Noren (Soome) 15,01
Salum (Eesti) 14,91
Johnson (Rootsi) 14,85
Schreibe (Saksa) 14,71

Labels: ,

Monday, August 29, 2011

Fantastika!! Sürr!


Võru Teataja 30. august 1921

Labels:

Tuesday, August 16, 2011

Kuidas vabadusjoovastusest vaikselt üle saama hakata

Võrumaa Teataja 16. august 1941
Elanikkonnale!
Neli nädalat on möödunud ajast, mil algas saksa sissemarss Baltikumi. Sellest ajast peale on elanikkond koos saksa sõjaväega oma kahekordset rõõmu – vabanemist bolševistliku terrori alt ja saksa edusid – väljendanud üldise lippude heiskamisega.
17. augustist 1941. a. alates tuleb üldine lippude väljapanek lõpetada. Sellest ajast peale tuleb vastavalt saksa kombele ainult neil ehitustel lipud heisata, millistele saksa ametvõimud on teinud vastava korralduse.
Ülemjuhataja

Labels: , ,

Tuesday, June 28, 2011

Juuda-sitt aastal 1821




Maarahva Nädala-Leht 29. juuni 1821
Juda-sit
Meie marahvas tuneb Juda-sita, ja prugivad naesterahvas tedda paljugi, mõnnikord targaste, agga kõigeennamiste ikka äbbauso rummaluse pärrast. Kui sedda pissut sisse võetakse, kui emmatõbi naesterahvale vaeva teeb, ja tük rinde alla ehk kurku tõuseb, siis ei või sedda kül mitte õtsekõhhe pahhaks laita; agga kui tedda sellepärrast sõlle all, ehk presi külges petakse, ehk lapse mütsikese sisse pannakse, et kurjad silmad, ehk pahha su ei pea kahju tegema: siis on se aina rummalus ja tühhi usk, mis asjata sedda rahha raiskab, mis Juda-sitta eest annab.
Et sel rohhul nii vägga pahha ja vänge hais, on tema ka sedda rummalat nimme sanud, mis temmal on; saksakele tedda vel rummalama sõnnadega nimetatakse, et teda Kurradisittaks tevad (Teufelsdreck). Arvab sis sellepärrast mõnni teadmata, et ta kes teab? kust pahhast kõhhast ehk asjast tulleb, ja peab teda siis ommas rummaluses immeväe asjaks.
Juda-sitta tuakse Persia maalt, kus innimesed tedda paljo prugivad, ei mitte äbbausso, vaid mu nõu pärrast; armastavad ka seal maa, temma maggu ja haisu õmma rogades, ning kui lihha tullele panevad, siis panevad ka rasikest Juda-sitta senna kõrva; ehk õeruvad katla põhja ehk serva temmaga.
Juda-sitta tehhakse ühhest naerist, mis Persia maal harrimata kasvab; kui sesamma valmis sanud, siis võtvad tedda ülles, ja leikavad temma küllest kõrd kõrralt õhhukesed tükkid; neist tulleb üks haisev sahvt välja, mis riista sisse korjavad, ja päva käes lassevad kuivada. Kui ta tükki kuivand, siis on ta mustakaks sanud, ja viakse tedda siis kui Juda-sitta kaubale.

Labels: , ,

Saturday, June 04, 2011

Paar vana toredat uudist


Labels:

Thursday, June 02, 2011

Põnev süva-analüüs, miks laste laulukoorid ei toimi


Võru Teataja 2. juuni 1921
Rahvakoolilaste koorilaulust
Meie rahvakoolide õpetöö lõpetatakse harilikult ikka nõnda nimetatud lastepidudega, milledel mudilased mitmesuguste deklamatsioonidega, kergemate näidenditega ja ka mitmehäälse koorilauludega esinevad. Nii mõnigi on seda laste koorilaulu kuulnud ja seda ehk eneses arvustanudgi – harmoonia põhimõtete järele ilusa leidnud pole teda aga vist küll palju keegi.
Ning ta ei olegi ka ilus. Vähemalt maa koolilapsed ei suuda laulu poolest midagi vähegi vastuvõetavat pakkuda, kui väljaarvata need üksikud, kelle hääled puhtalt koorist välja kostavad ja kes heast kuulmisest ja hääle materjalist tunnistust annavad. Kogumõju jääb aga harmoonilises suhtes ikkagi küsitavaks.
Lubatagu nende ridade kirjutajale, kes kooli asjus küll võhik, kuid neist elavalt huvitatud ja koorijuhatajana-asjaarmastajana mõnda aega praktiseerinud, koolimeestele siinkohal oma mõtteid avaldada.
Iseenesest mõistetav on esiteks see, et kui meie koolilastelt vähegi kõlavat laulu nõuame, siis need, kes meie mudilaste laulukunsti õpetavad, kõigepealt ise tublid muusikatundjad peavad olema. Et see aga igas rahvakoolis nii ei ole, on teada ja oma jagu kurb tõde – vähemalt pole sest kuigi palju aega tagasi, mil nende ridade kirjutaja rahvakooliõpetajaid tundis, kes ise vabadel tundidel viiuliharjutuste kallal higistasid ja kellele moll helitõug ja pooled hääled komistuskivideks olid.
Loodame, et vähemalt ses suhtes asi varsti saab paranema, sest nagu teada, omandavad õpetajad suvekursustel ju ka muusikalist haridust.
Kuid – see’p see ongi - mainitud, puudus pole kaugeltki mitte ainsaks põhjuseks, et maa koolilaste koorilaul nii halvasti kõlab. Ka sääl, kus õpetaja hea muusikatundja ja lastele hääli näit. harmooniumi või mõne teise korrektselt kätteõpetamist võimaldava muusikariista abil pähe tuubib, ei kõla laste laul mitte nii hästi nagu ta seda võiks ja peaks.
Harilikult laulavad lastekooris ikka kõik lapsed. Niipalju kui nende ridade kirjutaja teab, peab see nii olema, sest õpetaja on kohustatud laulu õpetama kõigile lastele niisama nagu kirjutamist ja muud.
Ja siin ongi üks viga.
Nii nagu juba igast täiskasvanust lauljat ega mängijat ei saa, nii saab seda igast lapsemudilasest veel vähem. Seks peab andi olema. Ja palju on nende mudilaste seas niisuguseid, kel kõigevähematki häält ega kuulmist pole ja kes kooris mingisugust jäledat ebakindlat joru ajavad, mis kogu laulu kõla ära rikub ja muusikatundja kõrvale otse väljakannatavat.
Ning need teised tublid lauljakesed nende joruajajate kõrval? Ka neilgi läheb nüüd asi vussi … Igaüks, kes kunagi kooris on laulnud, teab, kui rase, õigemini: kui võimata on häält pidada, kui keegi kõrvalseisjaist mainitud umbset antimuusikalist joru kõrva ajab.
Siis veel teine viga. Poisslapsed pannakse lastekooris alati teist häält, alti, laulma sellep., et nende hääl madalam on kui tütarlaste oma ja nemad sopraaniga hakkama ei saa. Kuid see pole koorilaulu harmoonia põhiseaduste järele õige. Poisikeste hääle tembr on laste segakooris alti jaoks liig madal, vahe 1. ja 2. hääle vahel jääb liiga pikaks. Pandagu, näituseks, täiskasvanute segakooris meesterahvaid alti peale ja tenori peale naisterahvaid, siis ei ole seesugune koorilaul tõesti muud kui „häälte kilin ja kõlin“, nagu kadunud Dr. Hermann kusagil oma „Laulu ja mängu lehes“ ütleb. Samuti on lugu ka siin.
Kui aga vähegi head harmooniat kätte tahetakse saada, siis tulevad esiteks kõik eelnimetatud joruajajad lastekoorist väljapraakida, need, kel mingisugust andi pole, kui asjata aja raiskajad ja koori halvajad, hoopis kõrvale jätta, neid aga, kellest vähegi midagi loota, eraldi õpetada ja ülejäänutest puht-poisslaste ja puht-tütarlaste koor kokku seada. Need koorid saavad siis juba täielikult oma võimist näitama.
Soovitaksin koolimeestele ses suhtes kui mitte muud siis katseidgi teha. Bernh. Krug.

Labels: ,

Sunday, May 08, 2011

Linnavolikogu istung 1921


Võru Teataja 9. mai 1921
Päevauudised
Tallinna linnavolikogu kommunistide rühmast ainult 2 meest järele jäänud. 26 ära kadunud.
Vaevalt oli juhataja koosoleku avanud, kui Vanja (komm.) ettepaneku teeb tänast koosolekut lõpetada, sest kõige suuremast volikogu rühmast on kõigest 2 alles jäänud. Kas kõik türmis on, seda ta ei tea, kuid käsk on antud rühma liikmeid kõiki arreteerida.
Vanja ettepanek sai ainult 6 häält poolt (toetasid iseseisvad).
Nüüd nõuab Vanja, et neid kahte loetaks 28 eest; tähendab, neil oleks 28 häält.
Juhataja tähendab, et kodukord ei luba neid hääli arvata, kes koosolekult puuduvad.
Nüüd protesteerib Vanja „hirmsa valge terrori vastu“ ja et linnavolikogu oma liikmeid ei kaitse, siis lahkuvad nad koosolekult.
Lahkusid. Hüüded: „Head teed!“

Labels: ,

Vot see on põnev kella keeramine



Võru Teataja 9. mai 1921
Uus ajakorraldus.
1.mai ööl kell 12 pandi valitsuse korraldusel posti ja telegraafi ametkonna asutustes Ida-Euroopa aeg maksma. Kellad lükati 20 min. 48 sek. ette ja tehti ühtlasi Tartu ülikooli tähetornile ülesandeks ajasignaali 1. maist Ida-Euroopa aja järele andma hakata.
Nõndanimetatud ühtlane Ida-Euroopa aeg läheb Greenwichi tähetorni ajast, mille järele kõik geograafilised pikkused ja ajad loetakse, kahe täie tunni võrra lahku. Minutid ja sekundid on need samad. Seni meil tarvitusel olnud Tallinna ajast on ta 20 min. 48 sek. ja kohalisest Tartu ajast 13 min. 7 sek. ees. Ta vastab ligidalt seega Pulkovo meridiaanile ja on peaaegu endise Peterburi ajaga (14 min. 25 sek.) samane.
Ühtlase aja tarvituselevõtmine teeb telegraafi-, posti- ja raudteeasjanduses läbikäimise teiste riikidega hõlpsamaks, kus ühtlusaja süsteem on vastu võetud. Nende päevade sees tegutseb ajareformiga ka Soome. Ikka enam ja enam lähevad kõik riigid uuele korrale üle.
Väga soovitav oleks seepärast, et valitsus rutulise korralduse teeks Ida-Euroopa aja avalikuks, üldiseks tarvituselevõtmiseks, et müüdist otstarbetut ja segavat mitmeaegsust kaotada.

Labels: ,

Thursday, May 05, 2011

Kevadnalja Võrust - 5. mai 1931

Labels: ,

Pilt vaestest lastest 80 aastat tagasi


Võru Teataja 5. mai 1931

Labels:

Tuesday, March 22, 2011

Mik s üks või teine kaastöö lehes ei ilmunud


Võru Teataja 23. märts 1921

Labels:

Sunday, March 20, 2011

Imelik puusärk



Võru Teataja 21. märts 1921
Seda ja teist.
Imelik puusärk.
Nagu kuuleme, on kuhugi talusse Eesti-Läti piiri ääres surnumatjad tulnud ja palunud talu peremeest puusärgile ruumi, sest et nad õhtu peale on jäänud ja öösi enam üle piiri ei saa.
Peremees paigutanud puusärgi aita. Pärast, kui surnumatjad ära läinud, hakanud peremees kahtlema ja läinud aita puusärki vaatama. Seal juures leidnud ta, et puusärgil neli pärga olnud ja iga pärja all auk.
Mees teatanud asjast piirivalvuritele. Puusärki vaadeldes lasknud mehed mõne revolvri paugu läbi aukude, mille peale oigamist kuulda olnud. Puusärgi kaant pealt ära võttes, nähtud meest, kes revolvri kuulidest raskesti havatuna lamanud. Ühes käes hoidnud ta pussnuga ja teises revolvrit. Peale selle olnud puusärgis märguandmise pasun. Puusärgis lamaja heitnud varsti hinge.
Öösi saadud sarvepuhumise peale kuuest mehest veel neli kätte.
(„Rajalane“)

Labels: ,

Wednesday, February 16, 2011

Kuidas vanasti ajalehe kirjasaatjatele vastati - ikka leheveergudel


Võru Teataja 17. veebruar 1921

Labels:

Sunday, February 13, 2011

Abiellu ainult tervena?


Võru Teataja 14. veebruar 1921
Kodanlik abielu Lätis.
Asutav kogu võttis vastu abieluseaduse, millega kodanlik abielu Latvias sisse seatakse. Abiellu astujad peavad oma allkirjadega tõendama, et nad terved on. Mis puutub abiellu astumise talitusesse, siis jätab seadus abiellu astujale vabaduse kodanluse või kiriklise viisi vahel valida.

Labels:

Kes võib kroonumetsast marju korjata?


Võru Teataja 14. veebruar 1921
Kes võib kroonumetsadest marju korjata?
Haridusministeeriumi sellekohasel ettepanekul on põllutööministeerium otsustanud kooliõpilastele, kes alla 15 aastat vanad, riigimetsades lubada marja ja seente korjamist maksuta. Riigimetsades marja ja seente korjajad koolilapsed peavad varustatud koolijuhataja poolt antud tunnistustega.

Labels: ,

Friday, January 21, 2011

Suusaa-ajalugu?



Võru Teataja 20. jaanuar 1931

Labels: ,

Kuulutus 22. jaanuar 1921


500 marka ehk toop piiritust sellele, kes soovitab sõjaväeteenistusest vabaks saanud, puudustkannatavale nooremehele koha kantseleisse. Olen teeninud 3 a. mõisakirjutajana ja valitsejana Venemaal, töötanud vabrikute kontorites, sõjaväeasutuste kantseleides jne. Tunnen mitmes. kantsel. asjaajamist ja võin ka masinal kirjutada. Olen nõus ka ärasõitma. Pakk. ühes tingimistega saata: slt. sõna „töö“ all kuni 28. skp.

Labels: ,

Saturday, January 15, 2011

Huvitav äriidee

Võru Teataja 15. jaanuar 1921
Päevauudised
- Rongide hiljaksjäämise põhjus olla see, et vedurijuht viibimise eest eratasu saab, sest viibimist loetakse ületunni tööks.

Labels: ,

Sunday, January 09, 2011

Pärdikud Antslas:aknal päris tõsine pärdik

Elu 10. jaanuar 1931
Antsla pärdikute võimuses.
Oli üks kangesti ilus ja hää pühapäeva õhtu ja kõik Antsla auväärsed kodanikud nagu kord ja kohus jaamas, et võtta vastu ja saata ära õhtuseid ronge, milline toiming on ju üks väga auväärne ja tähtis toiming Antslas.
Oli külm ja kõik Antsla preilid lõid suured ja rasked isa säärsaapad jalga ja marssisid kaks tundi jaamaesisel nagu kõige vahvamad sõdurid.
Kõikide hämmastuseks Valga poolt tuleva rongi pealt tõsteti maha ilmatu palju suuri ja ränga raskusega kaste, millede sees midagi liigutas ja häälitses.
Kogu Antsla auväärne rahvas seisis sääl juures ja taipas otsekohe, et midagi suurt ja enneolematut on osaks saanud vanale Antslale. Ning kartuse ja hirmuvärinaga seisti nende salapäraste kastide juures, kuid targemaks ei saadud sest ühtegi, sest kastide omanik oli tõmmu võõramaalane, kes ainustki silpi ei osanud maakeelt. Korjati siis kokku kõik keeletargad ja muidu targad ning saadi siis suurte pingutustega niipalju teada, et kastides on pärdikud. Päris ehtsad ja elusad pärdikud.
Milleks pärdikud Antslasse! löödi imestades käsi kokku.
Aga siin nad olid ja ei aidanud enam muu kui vaadata, mis edasi sünnib.
Sündis siis nii, et järgmisel päeval oli ühe tühjaks jäänud kaupluse aknal maailmasuur plakat, kuhu pääle oli kirjutatud mitmete loomade nimed, nagu lõvi, boamadu, puukängur ja kilpkonnad ning lõpuks: pesukaru hind 25 senti.
See pani juba mõtlema. Puust kängur ja pesuehtne karu, mille hind 25 senti. Ja et veel aknal istus päris tõsine pärdik, karvase, kena ja palja näoga, riietatud nagu inimene, siis oli rahvast murruna koos, sest kes võis jätta vaatamata oma ihusilmaga elusaid ja ehtsaid pärdikuid. Ja pesukaru tahtis igamees omale 25 sendi eest osta.
Aga siis selgus, et karu müümine oli puhas pettus. Karu ei müüdud üldse, aga igaühelt, kes teda ostma läks, kasseeriti sisse 25 senti.
Aga tollegi pärast ei vähenenud ootajate saba. Ja nüüd ei mõistagi ükski Antsla inimene enam muust kõnelda kui pärdikuist. Undki ei nähta enam muust.

Labels: , ,

Sukad, mis jaburaks hinnatud


Võru Teataja 10. jaanuar 1931, välisuudiste rubriik

Labels: ,