Vaidlused Kanapää nime üle

Võrumaa 13. ja 25. märts 1932

Kuidas vabadusjoovastusest vaikselt üle saama hakata

Võrumaa Teataja 16. august 1941
Elanikkonnale!
Neli nädalat on möödunud ajast, mil algas saksa sissemarss Baltikumi. Sellest ajast peale on elanikkond koos saksa sõjaväega oma kahekordset rõõmu – vabanemist bolševistliku terrori alt ja saksa edusid – väljendanud üldise lippude heiskamisega.
17. augustist 1941. a. alates tuleb üldine lippude väljapanek lõpetada. Sellest ajast peale tuleb vastavalt saksa kombele ainult neil ehitustel lipud heisata, millistele saksa ametvõimud on teinud vastava korralduse.
Ülemjuhataja

Imelik puusärk

Võru Teataja 21. märts 1921
Seda ja teist.
Imelik puusärk.
Nagu kuuleme, on kuhugi talusse Eesti-Läti piiri ääres surnumatjad tulnud ja palunud talu peremeest puusärgile ruumi, sest et nad õhtu peale on jäänud ja öösi enam üle piiri ei saa.
Peremees paigutanud puusärgi aita. Pärast, kui surnumatjad ära läinud, hakanud peremees kahtlema ja läinud aita puusärki vaatama. Seal juures leidnud ta, et puusärgil neli pärga olnud ja iga pärja all auk.
Mees teatanud asjast piirivalvuritele. Puusärki vaadeldes lasknud mehed mõne revolvri paugu läbi aukude, mille peale oigamist kuulda olnud. Puusärgi kaant pealt ära võttes, nähtud meest, kes revolvri kuulidest raskesti havatuna lamanud. Ühes käes hoidnud ta pussnuga ja teises revolvrit. Peale selle olnud puusärgis märguandmise pasun. Puusärgis lamaja heitnud varsti hinge.
Öösi saadud sarvepuhumise peale kuuest mehest veel neli kätte.
(„Rajalane“)

Esimest korda Paju lahingu jooksu läbimas

Jõudsime Võru tiimiga stardipaika Paju lahingu mälestusmärgi juurde pool tundi enne starti. Ega seal kauem ei olekski midagi teha olnud, ilm oli ikka üsna tuuline ja tuiskas, muidu oli kena. Eelmise aasta kirjutistest paistab, et siis oli veelgi hullem ilm olnud!!
Bussi peale olin tulnud Vaabina ristis, kuivõrd hakkasin jalgsi kodust tulema ja vahepeal võeti mind auto peale, sain Vaabinas pikalt oodata. Lasin joostes edasi-tagasi, ega see paha ei teinud.
No igatahes jooksu Paju mälestusmärgi juurest Valga poole alustasin väga isukalt. Võiks öelda lausa valusalt. Panen vist hullu, mõtlesin.

Nagu Valgamaalase fotograafi Arvo Meeksi pildilt näha, püüan võtta Monikale sappa. See mul muidugi ei õnnestunud, mille üle ma ei kurvastanudki. Ega vahe kohe väga pikaks ka ei läinud.
Vast kuskil 3 km peal olid eesjooksjad haardeulatusest väljas, samm juba hulga töntsim, kui sellel pildil näha.

Rahvas pidi hakkama tagant tulema mulle järgi. Jõudiski. Toivo, kellega koos mitmeidki maratonikilomeetreid ja muidki mõõdetud. Polnud parata, niikui ta kõrvale sai, läks mööda ja tegi peagi ka vahe sisse. Rahustas see, et vahe polnud lootusetu, proovisin mõne spurdi teha, aga vahe ei vähenenud ja veel suurem pingutus paistis juba pea pakule panemisena.
Veel enne Valga piiri ületamist jõudsid mulle paarisrakendis järgi kaks neidu, võtsin ennast kolmandaks, ehk jõuan nendega koos veel Toivolegi järgi, aga peagi hakkasin maha jääma. Kogusin ennast hetke, punnitasin veel korraks ennast neile sappa, aga nüüd läks tõeliselt raskeks, jooks hakkas juba komberdamiseni tunduma ja jõudude vahekord tüdrukutega oli enam-vähem selgunud, mõtlesin vaid finiši peale.
Päris lõpuosaks olin ennast jälle heasse olekusse lõdvestunud, kuigi veel üks daam oli finišisirgel mul päris selja taga, tuli päästev joon enne. Jäin tegelikult päris rahule, et pärast seda, kui olin alustanud päris metsikult ja vahepeal ära vajunud, siis tegelikult neid, kes teisel poolel minust mööda läksid, ei olnud piinavalt palju.
Protokolli veel ei ole, aga uudise juures on juba värsked pildid.
Tulemused:

1. Margus KOOR, 1979, KL Valgamaa Malev 29.23 M 1
2. Mart EINASTO, 1969, Sportkeskus.ee 31.22 M 40 1
3. Kajar TILGA, 1967, Puka vald 31.40 M 40 2
4. Indrek ROOS, 1978, KL Tartu Malev 31.49 M 2
5. Meelis TREIMUTH, 1969, Võru KJK Lõunalõvi 32.44 M 40 3
6. Sairos TAMM, 1993, 33.03 M 3
7. Aivar JESSE, 1959, Valga Gomab Mööbel AS 33.13 M 40 4
8. Tiit LEPIK, 1983, Vändra 33.32 M 4
9. Raul REILJAN, 1991, Kuperjanovi JVP 34.43 M 5
10. Janno SURVA, 1988, Kuperjanovi JVP 34.47 M 6
11. Monika IRVES, 1975, Võru KJK Lõunalõvi 34.50 N 1
12. Raul LEPIK, 1980, Sihtasutus Valga Sport 36.39 M 7
13. Toivo SIKKA, 1962, Tartu 37.03 M 40 5
14. Marju TOOM, 1974, Tõrva 37.47 N 35 1
15. Johanna ARDEL, 1996, SK Beavers 38.43 NJ 1
16. Liina SUUR, 1997, 38.49 NJ 2
17. Margus KONNULA, 1974, 40.50 M 8
18. Heldi KAARES, 1970, Valga Linnavalitsus 40.51 N 35 2
19. Viia KALDAM, 1973, Valga Naiskodukaitse 41.56 N 35 3
20. Leini KIRSIMÄE, 1958, Valgamaa SVS 42.10 N 45 1
21. Annika PANG, 1968, Valga Naiskodukaitse 43.12 N 35 4
22. Kalle ALLA, 1948, 44.38 M 55 1
23. Matti SILBER, 1949, Elva, JK Hermes 46.40 M 55 2
24. Morten EHARI, 1996, KL Tartu Malev 47.19 MJ 1
25. Ain EHARI, 1966, KL Tartu Malev 47.44 M 40 6
26. Ruslan LAINOLA, 1970, Paju Pansionaadid 49.16 M 40 7
Elmar RATASEPP, 1958, Paju Pansionaadid DNF

Valimisplakatid

Keskerakond


Rohelised


IRL


Reform


Sotsid

Uudised 10. jaanuar 1921

- Otsekohest ühendust Helsingi-Tallinna-Riia-Kovno-Berliini vahel kavatsetakse luua.
- Toiduainete ja küttepuude veotariifi raudteel ei tõsteta mitte.
- vahekord Latvija ja Venemaa vahel on praegu päris korrekt

Miks peaks inimene olema erakonnas?

Olen ka ühes või mitmes roheliste erakonna listis, jah et Riina oli kirjutanud ja küsinud, et kuidas saaks erakonnast välja astuda ja selline vastus saadeti talle listi kaudu ja paistab, et ma ei saa ka erakonnast välja astuda, sest muidu jään üksi ja hundid söövad mu ära.

Hea Riina!

Inimesi on kahesuguseid: ühed analüüsivad enda ja teiste tegevust pidevalt, teised tunnevad elust rõõmu ega taha mõtelda selle üle, miks tal hästi läheb. Kõikidel on kunagi probleeme kas haiguste, töö kaotuse või konfliktide näol.

Kes aga läbib olukorra kergemalt, kas inimene, kes on saanud siiamaani hakkama ilma pikemalt süvenemata põhjustesse, miks see nii on või siis see, kes avastab järsku, et kogenemata situatsioon "võtab jalad alt"?

Paremini on kaitstud see, kes taandab mõtte olulisele: austa ennast, vanemaid ja peret. Hinda ka kaaskodanikke samadel alustel. Kogemus näitab, et keegi ei ole tahtnud neile aspektidele vastu vaielda, olgu siis tegemist kurjategijatega, prokuröridega või luure töötajatega.

Siit saab teha järelduse, et kõik inimesed, sõltumata nende hierarhiast ühiskonnas omavad soovi pidada kinni nimetatud seisukohtadest. Konflikt tekib juhul, kui keegi takistab endale oluliseks hinnatu realiseerimist.

Segadust tekitab teinekord listisuhtlus, sest kirjutaja avaldab ainult lühida seiskoha mingi probleemi kohta, kuid see ei tõenda, kuidas ta sellisele järeldusele on jõudnud. Kollektiivne mõtlemine võib jätta vale mulje ning luua väärarvamuse, et iga indiviid mõtleb samuti.

Kui püüda suhelda aga igaühega eraldi, siis kindlasti on tulemus positiivsem. Organisatsioon kui inimeste kogum annab kindlasti parema võimaluse nii ühiskondlikes küsimustes kui ka isiklikes paremini hakkama saada, samad probleemid ju korduvad ka teistel.

Suhtlus suures listis nõuab teinekord ka harjumatut riidlemist, teinekord on see vajalik tähelepanu äratamiseks, sest ainult kiites ja head rääkides ei pöörata sellele ju tähelepanu. Aga kui isik on tähelepanu saanud, siis on ju lihtsam juba häid ideid edasi teatada, et neid ühiselt ellu viia.

Toon näiteks ühe anekdoodi. Töötu istub kuuris, kus tuiskab kumi läbi seina, süüa ei ole, kuid ta leiab prusska. Hammustab seda ja kiidab, küll on tal hea konjaki maitse. Rikkur istub baaris ja maitseb konjakit ning kirub, konjakil on prusska maitse.

Asi on suhtumises. Erakonnast väljaastumine ei muuda suhtumist maailma. Meil on ju kõigil samad probleemid, tuleb leida need inimesed, kellega neid arutada. Meil on ju väga toredaid inimesi ka erakonnas, tuleb nad üles leida. Kui Sa välja astud, siis jääb ju leidmata.

Ilusaid mõtteid nii selleks aastaks kui edaspidiseks
Aarne Ruga

Loosung 60 aastat tagasi

Kolhoosi Elu 9. september 1950
TANKISTIDE PÄEV – ÜLDRAHVALIK PIDUPÄEV

Tore lause 110 aasta tagant

Olevik 15. august 1900
Sõnumed.
Valitsus. Kord. Kohus.
Kõiksugu sõjariistade, laskmisemoona, püssirohu, lõhkuvate olluste ja üleüldse sõja tarvituste väljavedu Venemaalt Hiinamaale on ära keeldud.

Vot siuke artikkel aasta 1940

Elu 14. august 1940
K. Pätsi ausammas purustati
Viinaga ehitati presidendile monumenti.
Möödunud puhkepäeva õhtupoolikul peeti Tahkuranna-Võistes rahvakoosolek, mille lõppedes võeti ette rongkäik 5 km eemal asetseva K. Pätsi ausamba juurde, kus rahvas avaldas meelt K. Pätsi vastu, kes on seisnud juhina Eesti töötava rahva kurnajate eesotsas. Meeleavaldajad nõudsid, et K. Pätsi ausammas tuleb purustada, sest praeguses olukorras ei ole enam mõtet kurnajate ausammastel. Ausammas purustati. K. Pätsi ausamba ehitamisel sunniti inimesi ausamba juurde töödele, kuid sealjuures seletati, et rahvas teeb seda vabatahtlikult ja neid toiminguid nimetati siis talguteks.
Et anda muljet, nagu suhtuksid tahkurandlased suure huviga samba püstitamisse, toimusid samba platsi korraldamiseks talgud, kuhu meelitati kehvi randlasi viinaga, milliseks otstarbeks kulutati 553 kr.
Kassaraamatusse on märgitud ka viinapudelite arv – 150 pudelit, kõnelemata õllest ja suupistetest. Peetud raamatutest selgub, et isegi puude istutamistöödeks osteti viina, mis kurioosumina kanti ka raamatusse.

Actionit Võrus

Võru Teataja 9. august 1930
Autovändaga kundele pähe.
Arve tasumine kilolise pommiga.
Mõni päev tagasi teatas politseile Võru autojuht Pullerits, et Võru vallas Kääpal asuv kaupmees Lätt pummeldanud Võrus ringi ja võtnud siis tema auto, et sellega lasta end koju Kääpale sõidutada.
Tema, Pullerits, lasknudki Lätil autosse istuda ja viinud ta koju, Kääpale.
Arve õiendamine ei ole nii libedasti läinud, kui sõitmine. Kaupm. Lätt ei ole tahtnud raha maksta, vaid võtnud poest kilolise kaalupommi ja hakanud sellega teda taga ajama. Tema lipanud ees, Lätt taga, nii kestnud see tagaajamine ümber auto seni, kuni Lätt kukkunud porri pikali maha. Nüüd võtnud autojuht Pullerits auto vända, et mootorit käima lüüa ja Läti ja tema kilolise pommi eest põgeneda, kuid vahepääl tuigerdanud Lätt porist üles ja hakanud teda jällegi pommiga tagaajama. Enesekaitseks tiirutanud ta auto vändaga ringi, kuid kogemata juhtunud üks lops Lätile pähe, nii et see jälle porri siruli lennanud. Kuna Lätt otsekohe püsti pole tõusnud, hakanud ta kartma, et viimati on tõsisem õnnetus juhtunud, tõstnud Läti autole ja toonud ta Võru haigemajja. Siin vaadatud Läti pää üle ja arstid tulnud otsusele, et Kääpa kaupmehe vigastus on kerge ja ta võib veel edasi elada.

Edukat jaanidekaadi!

Internetis on ehk liiga vähe "Mutionu peo" laulu algupäraseid sõnu. Pärit on need 1926. aasta lasteajakirjast "Päikesetar", autor Alide Dahlberg:

I
Elas metsas mutionu
kest kuuski noori, wanu
Kadakpõõsa juure all
eluruum tal sügawal.
II
Paistis juba päike ere,
pääsis lumest samblapere,
wälja puges putukas,
tiibu triikis liblikas.
III
Liginesid kewadpühad
Laines põllud, laines luhad.
Mutiperes kibe töö -
pühad käes on üle öö.
IV
Onu ise jooksis poodi,
ostis pärmi seitse loodi,
hakkas õlut pruulima,
tädi saiu woolima.
V
Lapsed keetsid mune hooga
ja weel mõnda muudki rooga,
wanaemal süldipott
podises kui wähikott.
VI
Kui siis algas kallis püha -
laual kannus õlu wiha,
süldikausse rida pikk,
worstirõngas kõwerik
VII
Tuli kokku külalisi
karwaseid ja sulelisi -
lendas wares, harakas,
kull ja kaaren nupukas;
VIII
wantsis uhkelt karuhärra,
weeres siili okaskera,
jänes nudisabaga,
oraw kikkiskõrwaga;
IX
joostes tuli wäle põder,
hiljaks jäi weel reinuwader.
Siis kõik lauda istusid
pidurooge maitsesid.
X
Karu imes mesijooki
jänes rüüpas õllejooki,
wares mune krõbistas,
harak sülti lobistas
XI
Põder limpsas õunasuppi
oraw näris worstijuppi,
kaarnal kapsapirukas,
kullil lihawiilukas.
XII
Aeti juttu, tehti nalju,
lauldi, joodi õlut palju, -
Uimane ju karu pea,
teisedki ei piiri pea.
XIII
Jänes tantsis, õlletujus
siili käpa peale vajus.
Siilikene kiljatas -
linnupere ehmatas.
XIV
„Mis sa kilkad, nõelakera!“
tõstis kuri karen kära.
Ole wait, wa pigilind,
siin ei keegi karda sind.
XV
Riiu sekka segas karu, -
joobnult pole kelgi aru,
näitas hambaid rebane,
puskles põder wagane.
XVI
Mutirahwa raskeks mureks
riid läks wiimaks wäga suureks,
kausid, tassid lendasid,
kisklejad waid undasid.
XVII
Kui siis wiimaks lõppes tüli,
siili kasuk lõhki oli,
karul katki kistud west,
reinul kadund kõrwalest.
XVIII
Harakal ei olnud saba,
jänes otsis karku taga,
kaaren paistes nokaga,
põder jäigi lonkama.

Eile oli Mart Laari sünnipäev

50. juubeli suur pidu Estonia teatris. Kuna sünnipäevale oli kutsutud üle maailma väga kõrgeid sõjaväelasi, lausa NATO tippe, oli teater väga hästi turvatud. Nii hästi, et sünnipäevalastki ei lastud sünnipäevale, sest ta oli unustanud ennast külaliste nimekirja kanda. Aga pole hullu, muidu oli kõigil lõbus. Minagi sain telemajas kuulata Estonia ümbruses toimunud kopterite showd.

Tubli avaldus!

PRESSITEADE

Rohelised peavad jätkama ilma Strandbergita
Viljandis, 18. aprillil 2010

Rohelised saavad erakonnana tegutseda ilma Marek Strandbergi ja teiste liikmeteta, kes rikuvad demokraatia põhimõtteid, leidsid Erakonna Eestimaa Rohelised sügisesel üldkogul valitud juhatuse liikmed.

Nädalavahetusel Viljandis kogunenud juhatuse liikmed tõdesid, et ei saa leppida demokraatlikul teel valitud juhatuse ja kogude kukutamisega ning kavatsevad lasta Strandbergi erakonda sobivuse küsimuse üle otsustada erakonna liikmetel.

"Kogesime selle juhtumi kaudu, et mis tahes kodanikeühenduses võib rakendada "Strandbergi skeemi", minnes omavoliliselt ühenduse nimel tehinguid sõlmima," tõdes erakonna juhatuse liige Riho Raassild. "Kõrge poliitilise kultuuri saavutamine noores erakonnas ei ole lihtne, aga jätkame tööd selle nimel," lisas Raassild.

Mullu 21. novembril toimus Raplas roheliste üldkogu, kus valiti arvuka ülekaaluga uus juhatus ja volikogu. Erakonna liige Andres Murdvee, tegutsedes eelmise esimese eestkõneleja Marek Strandbergi toetusel, vaidlustas need üldkogu otsused 1. detsembril kohtus. Erakond hagi ei tunnistanud. Kogu erakonna seljataga ning volitusi omamata sõlmitud kompromiss viis olukorrani, et Harju maakohus andis erakonna juhtimise õiguse üle enne viimast üldkogu ametis olnud kogudele.

Erakond Eestimaa Rohelised juhatuse liikmed
Peeter Jalakas
Dagmar Mattiisen
Mikk Sarv
Airi Hallik-Konnula
Elmer Joandi
Olev Leesmend
Andrus Mäesepp
Riho Raassild
Tanel Tammet
Peep Tobreluts

Kontakt:

Dagmar Mattiisen
Erakonna Eestimaa Rohelised eestkõneleja
telefon: 508 47 99
e-post: dagmar@kaitseliit.ee

Riho Raassild
Erakonna Eestimaa Rohelised juhatuse liige
telefon: 512 59 35
e-post: riho.raassild@eesti.ee

Ja järg!

Konnula Contra saajale liikmed, teated, volikogu
näita detaile 10:03 (12 tundi tagasi)

loodud on kuvand kahest võimu pärast kisklevast kambast.

Seda kuvandit esitame ka pühapäevases Erisaates, kohe alguses. Head vaatamist!

Ja mul on ka sihuke imelik mulje, et kuskil ei ole kirjas, avalikustatud, mis need protseduurireeglid olid, mida rikuti.

Contra


Mart Saarso saajale mina
näita detaile 19:29 (2 tundi tagasi)
Margus,

Jää palun posteljoniks, või arvad Sa tõesti, et oled luuletaja:))))

Mart Saarso

Konnula Contra saajale mart.saarso
näita detaile 20:26 (1 tund tagasi)
olgu, sellel tingimusel, et kui sina iga minu postiringi ajal teed tiiru ümber maailma:)))

C

Sekkun ka poliitikasse, avaldan Peeter Jalaka kirja, mille enda postkastist leidsin - ühest roheliste listist, kus ma olen (järg tuleb)

tere lugupeetavad.
hämminguga jälgin erakonna listides toimuvat mõttevahetust.
meie piraatidel on tõesti hästi õnnestunud hämada nii erakonnakaaslasi kui avalikkust.
loodud on kuvand kahest võimu pärast kisklevast kambast.
lisaks on osutunud arvatult tõhusaks mareki levitatavad valesüüdistused nuhkimises. loomulikult - kellele see ikka meeldiks, eks?
nii ei olegi mõne üldlisti kirjutaja jaoks oluline mitte mareki poolt korda saadetud sigadused, vaid see, et ta poolkogemata vahele jäi.
mitu väärikat daami vangutab pead ja viibutab näppu - no leppige ometi ära! hoolimata sellest, et just seda ongi juhatuse enamus püüdnud oma kolme tõrksa kolleegiga viie kuu jooksul teha.
noorte roheliste juht kinnitab täiesti süüdimatult, et tema arvates mingit valetamist ei olnudki.

mis toimub?
demokraatia uuendamist tõotanud erakonna juhatuse liikmed, rahvasaadikud, keda erakonnaliikmed on usaldanud end esindama ja kelle riigikokku pääsemise nimel on paljud neist teinud pingutusi, raisanud oma aega ja energiat, needsamad inimesed lihtsalt sülitavad tollesama erakonna tahtele ja teile tundub see täiesti normaalne nähtus?
juhtum, kus on nö kaks poolt ning et neid tuleb võrdselt käsitleda?
ei, sõbrad, see ei ole nii. kui keegi soovis seda varem sellisena näha, siis olgu. aga täna pole see enam üldse oluline.
sest sulitemp jääb sulitembuks ja nii seda tulebki käsitleda.
kui keegi leiab mooduse, kuidas samasuguse teadliku teie tahte vastase käiguga jätta teid varast ilma, siis kas ka sel puhul asuksite läbirääkimistesse ja prooviksite nö ära leppida?
ei, te läheksite esimesel juhul politseisse, eks?
millest siis nüüd selline lambameelsus (tsitaat "kuningas learist")?

ent kus on faktid, nagu armastab öelda valdur lahtvee?
faktid on ju väga lihtsad, kordan nad siin veelkord üle.
esiteks.
sügisel toimus erakonna üldkogu, kus valiti demokraatlikult ja kõiki protseduurireegleid järgides suure ülekaaluga erakonnale uued valitavad kogud.
samal päeval hääletati ka põhikirjaparandust, mis kaotas korduvalt tüliõunaks olnud volitused. siin kujunes hiljem vaidlusaluseks kahetist tõlgendust võimaldav punkt - kas "üle poolte" tuleb lugeda kohalviibinuist või koosolekule registreerunuist.
oli küll eriarvamusi, kuid kohapeal keegi hääletust ei protestinud ja tühistamist ei nõudnud.
siiski otsustas valitud juhatus selle punkti igaks juhuks järgmisel üldkogul uuesti hääletusele panna.
teiseks.
üldkogul mitte osalenud erakonna liige esitas erakonna vastu hagi, väites et üldkogul rikuti mitmel moel tema kui erakonnalikkme õigusi.
jätan siinkohal täiesti tähelepanuta selle, kes esitas, miks esitas ja kes oli selle esitamise taga. sel kõigel pole hetkel tähtsust.
juhatus võttis hagi teadmiseks ja üksmeelselt leiti, et hagis eistatud pretensioonid ei ole asjakohased ning on kergelt kummutatavad.
igaks juhuks otsustati siiski võtta advokaat erakonda kohtus esindama. selle otsuse poolt olid ka valdur, mart ja marek.
kolmandaks.
mart jüssi, valdur lahtvee ja marek strandberg pöörduvad kohtu poole, valetades otsesõnu, et neil on selleks voli ja õigus ning sõlmivad teadlikult demokraatlikult valitud juhatuse tahte vastase ja pöördumatult erakonda kahjustava kokkuleppe.
selle tulemusena on üks kaebus nullinud kõigi üldkogule kogunenute tahteavalduse ja nimetatud kolmik oma sõpradega taas erakonna tüüri juures.

Kõlanud etteheiteid juhatusele:
- juhatus lammutas ära erakonna büroo: otse vastupidi. juhatus hakkas erakonna bürood tekitama. soov oli hoida kokku kulusid ja palgata ainult konkreetse valdkonna spetsialistid. kuulutati välja konkurss, tartusse jõuti uus töötaja palgata, tallinnas jõuti nad välja valida ning peasekretär pidi ühega neist sõlmima lepingu, mida ta aga ei teinud.
- juhatus ei soovinudki valimistele minna ega kampaaniat korraldada: täielik nonsens. juhatuses oli küll eriarvamusi ses osas, millal ja mil moel kampaaniat alustada ning kas palgata spetsiaalne kampaaniatiim või püüda hakkama saada oma jõududega jne. samuti ses osas, kas vorm peaks lähtuma sisust või vastupidi. ent just kampaaniavajadustest lähtuvalt sooviti komplekteerida büroo, kampaaniateemad olid arutluseks eranditult kõigil erakonna kogunemistel, spetsiifilisemalt oli plaanitud erakonnaliikmed kaasata valimisteemaliste avatud ruumide abil jne.
- juhatuse tegevuse tagajärjeks on erakonna marginaliseerumine. vastupidi. tegelikult algas see ju kohe pärast riigikogu valimisi ja on manifesteerunud juba kahtedel järjestikustel valimistel haleda lüüasaamisega. põhjuseks (ilmselt kogenematusest tulenev) haldussuutmatus, liigne juhikesksus, soovimatus liikmeid kaasata ja hirm otsuste delegeerimise ees. tänane juhatus on kõigis neis punktides ilmselgelt suutlikum.
- juhatus ei informeeri piisavalt liikmeskonda. selle väitega tuleb nõustuda, paari viimase kuu jooksul on see tõesti nii olnud. peamiseks põhjuseks asjaolu, et kõik juhatuseliikmed teadupärast teevad oma tööd põhitöö kõrvalt ja iganädalased kokkusaamised pluss erakonnaüritused nädalavahetustel on jätnud selleks vähe aega. ent kuna me ei mõistnud, et tegu on lihtsalt ettevalmistusega erakonna ülevõtmiseks, võtsime kolleegide etteheiteid tõsiselt. plaanis oli hakata saatma juhatuse koosolekute päevakordi ka liikmete listi, plaanis oli ühe uue töötaja töökohustusena ette nähe igale koosolekule järgnevalt koheste ülevaadete saatmine liikmelisti jne.
- juhatus ei soovinud korraldada üldkogu. absurd. üldkogu oli täiesti selgelt juhatuse plaanides ja pidi toimuma mai lõpus-juuni alguses. sel üldkogul oli plaanis tutvustada plaani valimistele vastuminekuks, minul isiklikult oli soov oma roll järgmisele eestkõnelejale üle anda. meenutan, et esimese toiminguna valisime endi hulgast neli roteeruvat esimest eestkõnelejat, kannustajaks ennekõike soov otsida mareki, mardi ja valduriga lepitust.

muid mareki valesid viimasest nädalast:
- üldkogul osalejaid ähvardati, et vana juhatus plaanib ühineda reformierakonnaga. vale. tegelikult oli ju hoopis marek see, kes indrek tarandi suu läbi kohalolijaid hoiatas, et jalakas tahab liituda sotsidega.
- juhatus tegeleb jälitustegevusega, uurides riigikogu telefoni väljavõtteid. teadlik vassimine. riigikogu omaks sai mareki tahtel tema number detsembris, sinnamaani oli see erakonna oma ja regulaarsed ülevaated telefonikasutusest laekusid igakuiselt kontorisse koos arvetega.
- kohus otsustas nii nagu ta otsustas ja siin pole enam midagi vaielda. väga küüniline väide. selles just asi ongi, et kohus ei otsustanud midagi, kuna kohtunikule väitsid kolm end kitsekestena esitlenud põrsast, et me ei soovi seda kohtuotsust kuulda. ehk siis - kohus mitte ei otsustanud, vaid lõpetas kohtuasja. see on absoluutselt midagi muud.
- tegemist on tavalise võimuvõitluse ja poliitilise kemplusega. ei ole. mina ei ole poliitik. ei soovi selleks ka saada. plaanisin end samamoodi nagu eelmistel riigikogu valimistel seada nimekirja lõppu. valimiste esinumbrina kujutasin veel eelmise nädalani marekit, kes on ju hoolimata oma koostöövõimetusest ja liidriks sobimatusest me parim oraator ja innukaim esineja. täna ei tule see enam loomulikult kõne allagi.
oma rolliks pidasin sellise organisatsiooni loomist, mis välistaks juhikesksuse ja -kultuse ning viiks otsustamise võimalikult laiale tasandile, kaasates võimalikult paljusid inimesi. eesmärgiga leida uusi kõnelejaid ja viia demokratiseerunud roheline erakond suurema seltskonnana riigikokku. sest meil kõigil on vastutus mitte ainult erakonnakaaslaste, vaid kogu rohelise maailmavaate ees.
tänaseks on täiesti selge, et kui mareki, mardi ja valduri käitumismall on erakonna enamuse jaoks aktsepteeritav, ei ole see erakond enam paljude jaoks aktsepteeritav. seda nii liikmete kui valijate mõttes.
võib ju loota, et heakene küll, lähebki lihtsamaks kui tülikad inimesed lahkuvad. aga ei lähe. ma ei oska näha mingeid sellisedi tegureid, mis paneks lahkujate asemele uusi tulema. ka ei oska ette kujutada, kes võiks äpardunud demokraatiauuendajatele ka edaspidi oma nime häältekogumiseks andma.

nii et pole ei võimuvõitlust ega kahe kamba poliitilist kemplust. on kolme väikese mehe suured egod, mis ei talunud kaotajaks jäämist ning viisid sammudeni, mis küll hetkeks taastavad nende napi ülekaalu erakonna juhatuses, ent nende poliitilisele karjäärile ja paraku ka erakonnale tervikuna hukatuslikud.

peeter jalakas.
erakonna eestimaa rohelised esimene eestkõneleja

Tore lause 80 aasta vanusest lehest

Võru Teataja 5. aprill 1930
(pikem jutt õppustest Võru linnas)
Et pauk-padrunid tarvitusel olid, siis keegi tõsiselt surma ja veristada ei saanud. Kuid väiksemalt sai nii mõnigi.

Enesetaputerroristide uus stiil

Miiniseelik, miini-miini seelik
nii ülemeelik tänapäeva mood

Parsa

Üürige endalegi parsa.

Seda lehekülge tasub lustida veelgi. See tõlkemasin on ikka paras parsa olnud.

Näita, kus teil on reisinud.:):D

see peaks ju minu kodutalus toimunud olema?

Võru Teataja 20. juuni 1929
Simmanil löödi pää lõhki ja pussiga haav pähe.
Noortemeeste omavaheline arvete õiendamine Urvastes
Möödunud laupäeval korraldasid Urvaste valla noored Suure-Orma talus tantsuõhtu, kus viibisid ka noormehed K.Aman ja E. Talvik
Niipea kui K. Aman peolt koju hakkas minema, jooksis temale järele E. Talvik, kellede vahel arvatavasti lahkhelid olid ning lõi Amanile, kes hädaohtu aimates jooksu pistis. Talvik virutas talle kiviga järele ja nii tabavalt, et jooksja kohe maha kukkus. Sellepääle tuli E. Talvik ja lõi oma vastasele pussiga pähe, pussi haavas veel keerates, et haav suurem saaks.
Teiste järelejõudnute poolt toimetati Aman koju, säält kohaliku kordniku ja pärast ka arsti juurde. Haavad ei ole küll elukardetavad, kuid siiski rasked. Asja kohta on protokoll tehtud ja lööjal tuleb kindlasti istuma minna, sest vastulöömist ega tülinorimist kannataja poolt ei olnud.