Miks peaks inimene olema erakonnas?
Olen ka ühes või mitmes roheliste erakonna listis, jah et Riina oli kirjutanud ja küsinud, et kuidas saaks erakonnast välja astuda ja selline vastus saadeti talle listi kaudu ja paistab, et ma ei saa ka erakonnast välja astuda, sest muidu jään üksi ja hundid söövad mu ära.
Hea Riina!
Inimesi on kahesuguseid: ühed analüüsivad enda ja teiste tegevust pidevalt, teised tunnevad elust rõõmu ega taha mõtelda selle üle, miks tal hästi läheb. Kõikidel on kunagi probleeme kas haiguste, töö kaotuse või konfliktide näol.
Kes aga läbib olukorra kergemalt, kas inimene, kes on saanud siiamaani hakkama ilma pikemalt süvenemata põhjustesse, miks see nii on või siis see, kes avastab järsku, et kogenemata situatsioon "võtab jalad alt"?
Paremini on kaitstud see, kes taandab mõtte olulisele: austa ennast, vanemaid ja peret. Hinda ka kaaskodanikke samadel alustel. Kogemus näitab, et keegi ei ole tahtnud neile aspektidele vastu vaielda, olgu siis tegemist kurjategijatega, prokuröridega või luure töötajatega.
Siit saab teha järelduse, et kõik inimesed, sõltumata nende hierarhiast ühiskonnas omavad soovi pidada kinni nimetatud seisukohtadest. Konflikt tekib juhul, kui keegi takistab endale oluliseks hinnatu realiseerimist.
Segadust tekitab teinekord listisuhtlus, sest kirjutaja avaldab ainult lühida seiskoha mingi probleemi kohta, kuid see ei tõenda, kuidas ta sellisele järeldusele on jõudnud. Kollektiivne mõtlemine võib jätta vale mulje ning luua väärarvamuse, et iga indiviid mõtleb samuti.
Kui püüda suhelda aga igaühega eraldi, siis kindlasti on tulemus positiivsem. Organisatsioon kui inimeste kogum annab kindlasti parema võimaluse nii ühiskondlikes küsimustes kui ka isiklikes paremini hakkama saada, samad probleemid ju korduvad ka teistel.
Suhtlus suures listis nõuab teinekord ka harjumatut riidlemist, teinekord on see vajalik tähelepanu äratamiseks, sest ainult kiites ja head rääkides ei pöörata sellele ju tähelepanu. Aga kui isik on tähelepanu saanud, siis on ju lihtsam juba häid ideid edasi teatada, et neid ühiselt ellu viia.
Toon näiteks ühe anekdoodi. Töötu istub kuuris, kus tuiskab kumi läbi seina, süüa ei ole, kuid ta leiab prusska. Hammustab seda ja kiidab, küll on tal hea konjaki maitse. Rikkur istub baaris ja maitseb konjakit ning kirub, konjakil on prusska maitse.
Asi on suhtumises. Erakonnast väljaastumine ei muuda suhtumist maailma. Meil on ju kõigil samad probleemid, tuleb leida need inimesed, kellega neid arutada. Meil on ju väga toredaid inimesi ka erakonnas, tuleb nad üles leida. Kui Sa välja astud, siis jääb ju leidmata.
Ilusaid mõtteid nii selleks aastaks kui edaspidiseks
Aarne Ruga
Hea Riina!
Inimesi on kahesuguseid: ühed analüüsivad enda ja teiste tegevust pidevalt, teised tunnevad elust rõõmu ega taha mõtelda selle üle, miks tal hästi läheb. Kõikidel on kunagi probleeme kas haiguste, töö kaotuse või konfliktide näol.
Kes aga läbib olukorra kergemalt, kas inimene, kes on saanud siiamaani hakkama ilma pikemalt süvenemata põhjustesse, miks see nii on või siis see, kes avastab järsku, et kogenemata situatsioon "võtab jalad alt"?
Paremini on kaitstud see, kes taandab mõtte olulisele: austa ennast, vanemaid ja peret. Hinda ka kaaskodanikke samadel alustel. Kogemus näitab, et keegi ei ole tahtnud neile aspektidele vastu vaielda, olgu siis tegemist kurjategijatega, prokuröridega või luure töötajatega.
Siit saab teha järelduse, et kõik inimesed, sõltumata nende hierarhiast ühiskonnas omavad soovi pidada kinni nimetatud seisukohtadest. Konflikt tekib juhul, kui keegi takistab endale oluliseks hinnatu realiseerimist.
Segadust tekitab teinekord listisuhtlus, sest kirjutaja avaldab ainult lühida seiskoha mingi probleemi kohta, kuid see ei tõenda, kuidas ta sellisele järeldusele on jõudnud. Kollektiivne mõtlemine võib jätta vale mulje ning luua väärarvamuse, et iga indiviid mõtleb samuti.
Kui püüda suhelda aga igaühega eraldi, siis kindlasti on tulemus positiivsem. Organisatsioon kui inimeste kogum annab kindlasti parema võimaluse nii ühiskondlikes küsimustes kui ka isiklikes paremini hakkama saada, samad probleemid ju korduvad ka teistel.
Suhtlus suures listis nõuab teinekord ka harjumatut riidlemist, teinekord on see vajalik tähelepanu äratamiseks, sest ainult kiites ja head rääkides ei pöörata sellele ju tähelepanu. Aga kui isik on tähelepanu saanud, siis on ju lihtsam juba häid ideid edasi teatada, et neid ühiselt ellu viia.
Toon näiteks ühe anekdoodi. Töötu istub kuuris, kus tuiskab kumi läbi seina, süüa ei ole, kuid ta leiab prusska. Hammustab seda ja kiidab, küll on tal hea konjaki maitse. Rikkur istub baaris ja maitseb konjakit ning kirub, konjakil on prusska maitse.
Asi on suhtumises. Erakonnast väljaastumine ei muuda suhtumist maailma. Meil on ju kõigil samad probleemid, tuleb leida need inimesed, kellega neid arutada. Meil on ju väga toredaid inimesi ka erakonnas, tuleb nad üles leida. Kui Sa välja astud, siis jääb ju leidmata.
Ilusaid mõtteid nii selleks aastaks kui edaspidiseks
Aarne Ruga
Labels: heida ketas publikusse gerd, pau-pau
0 Comments:
Post a Comment
<< Home