Sekkun ka poliitikasse, avaldan Peeter Jalaka kirja, mille enda postkastist leidsin - ühest roheliste listist, kus ma olen (järg tuleb)

tere lugupeetavad.
hämminguga jälgin erakonna listides toimuvat mõttevahetust.
meie piraatidel on tõesti hästi õnnestunud hämada nii erakonnakaaslasi kui avalikkust.
loodud on kuvand kahest võimu pärast kisklevast kambast.
lisaks on osutunud arvatult tõhusaks mareki levitatavad valesüüdistused nuhkimises. loomulikult - kellele see ikka meeldiks, eks?
nii ei olegi mõne üldlisti kirjutaja jaoks oluline mitte mareki poolt korda saadetud sigadused, vaid see, et ta poolkogemata vahele jäi.
mitu väärikat daami vangutab pead ja viibutab näppu - no leppige ometi ära! hoolimata sellest, et just seda ongi juhatuse enamus püüdnud oma kolme tõrksa kolleegiga viie kuu jooksul teha.
noorte roheliste juht kinnitab täiesti süüdimatult, et tema arvates mingit valetamist ei olnudki.

mis toimub?
demokraatia uuendamist tõotanud erakonna juhatuse liikmed, rahvasaadikud, keda erakonnaliikmed on usaldanud end esindama ja kelle riigikokku pääsemise nimel on paljud neist teinud pingutusi, raisanud oma aega ja energiat, needsamad inimesed lihtsalt sülitavad tollesama erakonna tahtele ja teile tundub see täiesti normaalne nähtus?
juhtum, kus on nö kaks poolt ning et neid tuleb võrdselt käsitleda?
ei, sõbrad, see ei ole nii. kui keegi soovis seda varem sellisena näha, siis olgu. aga täna pole see enam üldse oluline.
sest sulitemp jääb sulitembuks ja nii seda tulebki käsitleda.
kui keegi leiab mooduse, kuidas samasuguse teadliku teie tahte vastase käiguga jätta teid varast ilma, siis kas ka sel puhul asuksite läbirääkimistesse ja prooviksite nö ära leppida?
ei, te läheksite esimesel juhul politseisse, eks?
millest siis nüüd selline lambameelsus (tsitaat "kuningas learist")?

ent kus on faktid, nagu armastab öelda valdur lahtvee?
faktid on ju väga lihtsad, kordan nad siin veelkord üle.
esiteks.
sügisel toimus erakonna üldkogu, kus valiti demokraatlikult ja kõiki protseduurireegleid järgides suure ülekaaluga erakonnale uued valitavad kogud.
samal päeval hääletati ka põhikirjaparandust, mis kaotas korduvalt tüliõunaks olnud volitused. siin kujunes hiljem vaidlusaluseks kahetist tõlgendust võimaldav punkt - kas "üle poolte" tuleb lugeda kohalviibinuist või koosolekule registreerunuist.
oli küll eriarvamusi, kuid kohapeal keegi hääletust ei protestinud ja tühistamist ei nõudnud.
siiski otsustas valitud juhatus selle punkti igaks juhuks järgmisel üldkogul uuesti hääletusele panna.
teiseks.
üldkogul mitte osalenud erakonna liige esitas erakonna vastu hagi, väites et üldkogul rikuti mitmel moel tema kui erakonnalikkme õigusi.
jätan siinkohal täiesti tähelepanuta selle, kes esitas, miks esitas ja kes oli selle esitamise taga. sel kõigel pole hetkel tähtsust.
juhatus võttis hagi teadmiseks ja üksmeelselt leiti, et hagis eistatud pretensioonid ei ole asjakohased ning on kergelt kummutatavad.
igaks juhuks otsustati siiski võtta advokaat erakonda kohtus esindama. selle otsuse poolt olid ka valdur, mart ja marek.
kolmandaks.
mart jüssi, valdur lahtvee ja marek strandberg pöörduvad kohtu poole, valetades otsesõnu, et neil on selleks voli ja õigus ning sõlmivad teadlikult demokraatlikult valitud juhatuse tahte vastase ja pöördumatult erakonda kahjustava kokkuleppe.
selle tulemusena on üks kaebus nullinud kõigi üldkogule kogunenute tahteavalduse ja nimetatud kolmik oma sõpradega taas erakonna tüüri juures.

Kõlanud etteheiteid juhatusele:
- juhatus lammutas ära erakonna büroo: otse vastupidi. juhatus hakkas erakonna bürood tekitama. soov oli hoida kokku kulusid ja palgata ainult konkreetse valdkonna spetsialistid. kuulutati välja konkurss, tartusse jõuti uus töötaja palgata, tallinnas jõuti nad välja valida ning peasekretär pidi ühega neist sõlmima lepingu, mida ta aga ei teinud.
- juhatus ei soovinudki valimistele minna ega kampaaniat korraldada: täielik nonsens. juhatuses oli küll eriarvamusi ses osas, millal ja mil moel kampaaniat alustada ning kas palgata spetsiaalne kampaaniatiim või püüda hakkama saada oma jõududega jne. samuti ses osas, kas vorm peaks lähtuma sisust või vastupidi. ent just kampaaniavajadustest lähtuvalt sooviti komplekteerida büroo, kampaaniateemad olid arutluseks eranditult kõigil erakonna kogunemistel, spetsiifilisemalt oli plaanitud erakonnaliikmed kaasata valimisteemaliste avatud ruumide abil jne.
- juhatuse tegevuse tagajärjeks on erakonna marginaliseerumine. vastupidi. tegelikult algas see ju kohe pärast riigikogu valimisi ja on manifesteerunud juba kahtedel järjestikustel valimistel haleda lüüasaamisega. põhjuseks (ilmselt kogenematusest tulenev) haldussuutmatus, liigne juhikesksus, soovimatus liikmeid kaasata ja hirm otsuste delegeerimise ees. tänane juhatus on kõigis neis punktides ilmselgelt suutlikum.
- juhatus ei informeeri piisavalt liikmeskonda. selle väitega tuleb nõustuda, paari viimase kuu jooksul on see tõesti nii olnud. peamiseks põhjuseks asjaolu, et kõik juhatuseliikmed teadupärast teevad oma tööd põhitöö kõrvalt ja iganädalased kokkusaamised pluss erakonnaüritused nädalavahetustel on jätnud selleks vähe aega. ent kuna me ei mõistnud, et tegu on lihtsalt ettevalmistusega erakonna ülevõtmiseks, võtsime kolleegide etteheiteid tõsiselt. plaanis oli hakata saatma juhatuse koosolekute päevakordi ka liikmete listi, plaanis oli ühe uue töötaja töökohustusena ette nähe igale koosolekule järgnevalt koheste ülevaadete saatmine liikmelisti jne.
- juhatus ei soovinud korraldada üldkogu. absurd. üldkogu oli täiesti selgelt juhatuse plaanides ja pidi toimuma mai lõpus-juuni alguses. sel üldkogul oli plaanis tutvustada plaani valimistele vastuminekuks, minul isiklikult oli soov oma roll järgmisele eestkõnelejale üle anda. meenutan, et esimese toiminguna valisime endi hulgast neli roteeruvat esimest eestkõnelejat, kannustajaks ennekõike soov otsida mareki, mardi ja valduriga lepitust.

muid mareki valesid viimasest nädalast:
- üldkogul osalejaid ähvardati, et vana juhatus plaanib ühineda reformierakonnaga. vale. tegelikult oli ju hoopis marek see, kes indrek tarandi suu läbi kohalolijaid hoiatas, et jalakas tahab liituda sotsidega.
- juhatus tegeleb jälitustegevusega, uurides riigikogu telefoni väljavõtteid. teadlik vassimine. riigikogu omaks sai mareki tahtel tema number detsembris, sinnamaani oli see erakonna oma ja regulaarsed ülevaated telefonikasutusest laekusid igakuiselt kontorisse koos arvetega.
- kohus otsustas nii nagu ta otsustas ja siin pole enam midagi vaielda. väga küüniline väide. selles just asi ongi, et kohus ei otsustanud midagi, kuna kohtunikule väitsid kolm end kitsekestena esitlenud põrsast, et me ei soovi seda kohtuotsust kuulda. ehk siis - kohus mitte ei otsustanud, vaid lõpetas kohtuasja. see on absoluutselt midagi muud.
- tegemist on tavalise võimuvõitluse ja poliitilise kemplusega. ei ole. mina ei ole poliitik. ei soovi selleks ka saada. plaanisin end samamoodi nagu eelmistel riigikogu valimistel seada nimekirja lõppu. valimiste esinumbrina kujutasin veel eelmise nädalani marekit, kes on ju hoolimata oma koostöövõimetusest ja liidriks sobimatusest me parim oraator ja innukaim esineja. täna ei tule see enam loomulikult kõne allagi.
oma rolliks pidasin sellise organisatsiooni loomist, mis välistaks juhikesksuse ja -kultuse ning viiks otsustamise võimalikult laiale tasandile, kaasates võimalikult paljusid inimesi. eesmärgiga leida uusi kõnelejaid ja viia demokratiseerunud roheline erakond suurema seltskonnana riigikokku. sest meil kõigil on vastutus mitte ainult erakonnakaaslaste, vaid kogu rohelise maailmavaate ees.
tänaseks on täiesti selge, et kui mareki, mardi ja valduri käitumismall on erakonna enamuse jaoks aktsepteeritav, ei ole see erakond enam paljude jaoks aktsepteeritav. seda nii liikmete kui valijate mõttes.
võib ju loota, et heakene küll, lähebki lihtsamaks kui tülikad inimesed lahkuvad. aga ei lähe. ma ei oska näha mingeid sellisedi tegureid, mis paneks lahkujate asemele uusi tulema. ka ei oska ette kujutada, kes võiks äpardunud demokraatiauuendajatele ka edaspidi oma nime häältekogumiseks andma.

nii et pole ei võimuvõitlust ega kahe kamba poliitilist kemplust. on kolme väikese mehe suured egod, mis ei talunud kaotajaks jäämist ning viisid sammudeni, mis küll hetkeks taastavad nende napi ülekaalu erakonna juhatuses, ent nende poliitilisele karjäärile ja paraku ka erakonnale tervikuna hukatuslikud.

peeter jalakas.
erakonna eestimaa rohelised esimene eestkõneleja