See juba kahekümne aasta pärast:)

Võru Teataja 14. oktoober 1930
Aastal 2030.
Kuidas elavad inimesed 100 a. pärast.
Mis sünniks saja aasta pärast ja missugune oleks elu, seda võiks ennustada, kui oleks teada tehnika seisukord 2030. aastal. Missuguseks kujuneb seisukord saja aasta pärast, sed kirjeldab oma raamatus „2030. aastal“ lord Birkenhead.
Toiduained valmistatakse teaduslisel teel, s.t ei ole enam vaja põllu- ega loomapidamist, vaid kõik toiduained valmistatakse vabrikutes ja laboratooriumides, ühendades mitmesugusied keemilisi aineid. Toiduainete mitmekesisus on sealjuures eriti suur. Põllumajandus hävineb, sest tööstuslisel teel saadud toiduained on maitsevamad ja odavamad. 2030. a. on suhkur, leib ja puuvili odavam, kui praegu vesi.
Ühendusabinõud liiguvad õhus 2000 km. kiirusega.
Meeldivaks saavutuseks on ka mustuse ja müra likvideerimine. Sütega kütmine lõpeb. Linnades ei ole enam suitsu. Vabrikud ja töökojad on saja aasta pärast sama puhtad, kui praegused sanatooriumid. Kõige suuremad masinad liiguvad ja töötavad mürata. Inimese töö on erakordselt kerge ja nõuab vähe ajakulu. Saja aasta pärast tuleb igal inimesel töötada võib olla kahe nädala tagant kord.
Säärased on lord Birkenheadi utoopilised mõtted tehnika saavutustest lähema sajandi jooksul. Praegu töötab kool endises mõisa härrastemajas, mille vald rentis endise mõisniku leselt. Laupäeval viibisid kohapeal koolimajaga tutvumas koolivalitsuse juhataja A. Vainola ja koolinõunik E. Muuga. Koolimaja sisemusega jäid vaatajad kõigiti rahule. Hoone on koolimajaks kõigiti soodne ja korralik.

Kaotasin järjekordse süütuse

Esmaspäeval andsin oma elu esimese digiallkirja, autorihüvitusfondi avaldusele.

Jandamist oli kõvasti, jupp aega läks, et kindlalt teada, et ID-kaart ja kaardilugeja töötavad. Siis hakkasin mujalt viga uurima, tegelikult olin juba selleks ajaks hulga infi kogunud, mille põhjal varsti selgus, et mul on küll DigiDoci programm olemas, aga puudub utiliit. Utiliit paigaldatud, jõudsin natuke kaugemale, aga mitte päris sihile. Läks veel mõni aeg, siis sain sertifikaadile kinnituse kätte, pidin seda käsitsi tegema, kuigi oli lubatud ka võimalust, et see toimub automaatselt.
Aga ikka ei oldud sertifikaadiga rahul, aga siis vaatasin veel seaded üle, sinna oli vaja üks linnuke kasti panna, mis uue kinnituse tekkimisega oli sealt ära kadunud.
Ja siis sai korda.
Ajah, üks tõrke põhjuseid, mis ma vahepeal kõrvaldasin - kuigi kasutan peamise internetibrauserina Google Chrome -i, tuleb välja, et ka ilma IE-ta ei saa läbi.

Edasi robotiparv, võite on piiritu arv

TTÜ teadlaste eestvõttel on loodud iseseisvalt koristada ja patrullida oskavad robotid

TTÜ teadlaste juhtimisel on loodud süsteem, milles robotid suudavad iseseisvalt täita neile antud ülesanded. Süsteemis suudavad robotid omavahel ülesandeid jaotades, suheldes ning õppides näiteks hooneid koristada, patrullida, olla giidiks või viia läbi päästeoperatsioone.

Seda kõike tehti arendus- ja uurimisprojekti Roboswarm (robotiparv) raames.

Robotite parveintellekti loomisel saadi inspiratsiooni looduselt. Paljud organismid käituvad ellujäämiseks kindlate reeglite järgi ning suhtlevad omavahel lihtsate märkide abil. Heaks näiteks on sipelgakoloonia, kes suudab ehitada ja töös hoida keerukat pesa ning kaitsta seda välisvaenlase eest.

Üheks projekti väljapaistvamaks tulemuseks on robot, mis hõlmab endas kahte robotit: standardne koristusroboti platvorm, mis suudab ruumis liikuda ja koristada, ning selle peale ehitatud keerulisem peremeesrobot, millel on silmad, kõrvad ja mõistus. Täiustatud robot suudab navigeerida ja suhelda teiste omasugustega raadiomärkide abil, suhelda internetiga, mõõta üle kümne erineva füüsikalise suuruse (temperatuur, CO2 sisaldus, valgustus, magnetväli). Robotil on planeerija, õppimisprogramm ja vajadusel võib see tõestada lihtsamaid teoreeme.

Teadlased töötasid välja ka robotite uued suhtluskeeled ja märgistatud alade navigatsioonimeetodi. Samuti suudavad robotid omavahel ära jagada tegevusi ilma koordineeriva liidrita. Roboteid on võimalik positsioneerida piiratud alal kasutades Maa magnetvälja häiringute mõõtmist.

Töö tulemusi saab rakendada suurte hoonete hooldamisel ning turvaseirel näiteks haiglates, näitustel, lennujaamades, tööstus- ja ärihoonetes. Robotid võivad uudse süsteemi abil mõõta ja kaardistada keskkonna mikrokliimat või avastada avariiohtlikke olukordi suurtes tööstusobjektides – radioaktiivse jahutusvee lekked tuumajaamades või kütuse lekked suurtes torudes.

Projekti Roboswarm maht oli 2,1 miljonit eurot ning selles osales 9 organisatsiooni seitsmest Euroopa riigist. Projekti juhtis TTÜ, Eestist osales projektis veel Tehnoloogia Arenduskeskus ELIKO.

Projekti tulemuste rakendamise vastu on huvi tuntud mitmest Euroopa paigust. Praegu käivad läbirääkimised MicroSoft Reseach’i Redmondi uurimiskeskusega.

Fotod
http://roboswarm.eu/gallery.html

Videod robotite tööprotsessist
http://dl.dropbox.com/u/102860/Demo1.mov
http://dl.dropbox.com/u/102860/Demo2.mov
http://dl.dropbox.com/u/102860/Demo3.mov
http://dl.dropbox.com/u/102860/Demo4.mov
http://dl.dropbox.com/u/102860/Demo5.mov
http://dl.dropbox.com/u/102860/Demo6.mov

Ahtung!

Olge naljameestega ettevaatlikud!

50 aasta vanune teadussaavutus

Töörahva Elu 23. juuli 1959
Rahet on võimalik ära hoida
Gruusia teadlased uurivad võimsa rünkpilvituse tekkimise protsesse. Teatavasti sajab rünkpilvedest rahet. Esmakordselt meie maal katsetatakse siin nende protsesside mõjustamist.
Lennukite abil juhivad teadlased pilvedesse erilisi aineid, mis hajustavad pilvituse või siis päästavad saju valla mägedes.
Hiljuti kasutati aktiivainete viimiseks pilvedesse esmakordselt rahetõrjerakette.
Esimesed katsed andsid efektiivseid tulemusi. Oli juhtumeid, kus pärast rakettide kasutamist kadus võimas rünkpilv mahuga kümneid või sadu kuupkilomeetreid.
(TASS)

Kuidas uba endale musta joone sai? - lugege teksti külje peal ka kindlasti!

TTÜ esitleb ABB toodetud miljonikroonist robotit

8. septembril kell 12.00 esitletakse ja lastakse käiku Tallinna Tehnikaülikooli energeetikamajas tööstusrobot IRB. Robot on toodetud rahvusvahelise energiaettevõtte ABB poolt. Enamik roboti tootmise ja paigaldamisega seotud ligi miljoni kroonistest kulust kattis samuti ABB. Roboti põhiülesandeks on keevitustöö, aga seda saab kasutada ka muude tootmisülesannete täitmiseks. Näiteks tööpinkide teenindamiseks, toodangu pakkimiseks jne. Üldjuhul rakendatakse robotit seal, kus töö on inimesele ohtlik, ülejõukäiv, üksluine või on töökeskkond tervistkahjustav (elusorganismile vastuvõetamatu).

ABB Balti riikide juht Bo Henriksson: "ABB tööstusroboti paigaldamine TTÜ energeetikamajja oli meie ettevõtte poolt loogiline samm, sest insenerihariduse õpetamiseks peab olema ka korralik materiaalne baas. Olen veendunud, et uue roboti näol paranevad uute robootikaspetsialistide koolitamisvõimalused oluliselt."

"ABB koostöö Tallinna Tehnikaülikooliga algas praktiliselt kohe ettevõtte tulekuga Eestisse 1990ndate alguses, kui sai selgeks, et vajame edasiminekuks kohalikke hea hariduse saanud insenere. Saavutasime TTÜ õppejõudude ja üliõpilastega kiiresti hea kontakti. Oleme olnud TTÜ tudengite seas populaarne tööandja, sest pakume häid praktikaprogramme ning võimalust alustada karjääri ABB-s juba üliõpilaspõlves. Täna töötab ABB-s kümneid TTÜ lõpetanuid. Esile tuleb tõsta ka ABB investeeringuid TTÜ laboritesse. Suurema panuse oleme teinud TTÜ elektroenergeetika ning elektriajamite ja jõuelektroonika instituudi laboratoorse baasi väljaarendamisesse," rõhutas Bo Henriksson.

Energeetikateaduskonna dekaan Tõnu Lehtla: ?Tulevikus robotid teevad tööd, inimesed mõtlevad neid välja ja ehitavad valmis. Seepärast tuleb üliõpilastel robotitehnikat õppida.?

ABB annab koos robotiga elektriajamite ja jõuelektroonika instituudile üle ka tõhusa virtuaalrobotitehnika tarkvarapaketi Robot Studio. Selle abil saab tootmise automatiseerimisega ja robotite kasutamisega seotud projekte koostada arvuti 3D virtuaalkeskkonnas. Pärast virtuaallahenduste silumist kantakse valmis programmid roboti juhtimissüsteemi ning alustatakse tööd.

Nüüdistehnika viimase sõna järgi valmistatud robotit hakkavad peale elektriajamite ja jõuelektroonika eriala üliõpilaste praktikumides tundma õppima ja kasutama ka arvuti- ja süsteemitehnika ning mehhatroonika erialade üliõpilased.

ABB poolt tarnitud robot on oluliseks täienduseks TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituudi tootmise automatiseerimise laboribaasile, kus seni on olnud üliõpilaste käsutuses automaattehase makett koos arvjuhtimisega tööpingi ning kahe tööstusrobotiga.

TTÜ energeetikateaduskonna elektriajamite ja jõuelektroonika instituut tegeleb tootmise automatiseerimise ja robotialase õppe- ja teadustööga. ABB on TTÜ pikaajaline toetaja ja koostööpartner. Varasematel aastatel on ABB toetanud õppekirjanduse väljaandmist ning õppelaborite sisustamist elektrimootorite ja sagedusmuunduritega.


Lugupeetud ajakirjanikud!
Olete oodatud tööstusroboti IRB esitlusele 8. septembril kell 12.00 TTÜ energeetikamajas (Ehitajate tee 5, korpus 7, ruum 102).


Lisainfo
Prof Tõnu Lehtla, TTÜ energeetikateaduskonna dekaan, tel 620 3704 ja 53 448 723, tlehtla@staff.ttu.ee
Sven Sommer, ABB kommunikatsioonispetsialist, tel 6801 869 ja 56 801 869, sven.sommer@ee.abb.com

Teate koostas
Krõõt Nõges, TTÜ turundus- ja kommunikatsiooniosakond, tel 620 35 94 ja 53 036 163, kroot.noges@ttu.ee

Inimese definitsioon laste teatmeteoses

Inimesed on sellised imetajad, kes elavad maailma igas asustatud punktis.

Mida teadlased taas avastasid

Jälgides Läänemerest võetud 90 liitri vee mesokosmost laboris 2300 päeva jookul kaks korda nädalas, nähti, et eri liikide arvukus fluktueeris mitme suurusjärgu piires.

oluline teada

Ema rakkude esinemine järglastes on kahe teraga mõõk.

Meditsiiniprofessor ütles.

luuleline teadusvärk

Esimene punktkontaktiga transistor nägi välja nagu oleks pisike sentimeetrine kuldne kellu pistetud otsapidi germaaniumoksiidist mördi sisse.
Aasta oli muide siis 1947

teadlaste mittekaalukad avastused

Teadlased on jah, avastanud, et meil, ja kõigil asjadel, mis on, polegi massi. Kaalu tekitavad hoopis käegakatsutamatud asjad, mille nimeks on Higgsi osakesed. Ja kui me nedega - ja kusjuures me põrkume nendega pidevalt, tänu sellele ongi meil mass. Niimoodi on seletatav ka kaaluta olek - see tekib seal, kus pole Higgsi osakesi ja see ongi tegelikult keha loomulik olek.

Sellega ongi seletatav, miks see elu siin maamuna peal nii raske ja vaevaline on. Heh - eks jumal oli Higgsi osakestega kambri ehk atmosfääri juba ette valmistanud karistuseks neile, kes sõna ei kuula.

Sihuke huvitav kaalujälgimisemeetod tuli mulle pähe - teeme osooniauku suuremaks - pussame, sutisetame, peame lehmi-lambaid, sõidame autodega... las need Higgsi osakesed lähevad sealt välja ja elu läheb kergemaks. Oh, tänan teid teadlased, ma ise ei oleks selle peale küll tulnud, et meil on sellised Higgsi osakesed.

kumb oli ikka ennem?

Lugedes taas teadusjuttu, sain hetkeks
vastuse küsimusele, et kes ikkagi oli
ennem - kas kana või muna?
Seda küll hane näitel. Kuivõrd numbri null mõtelnud vanad hindud välja just hanemuna näitel. Et igas numbriloendis on null enne ühte - ongi selge, et muna on enne kana. Sest kuipalju need kana ja hani ikka üksteisest erinevad.

Hanemuna loogika on muide selline, et kui hani on veel munas, siis on null hane, aga kui ta sealt välja tuleb, on üks hani. Sellepärast arvuti programmeerimises ka niipalju nulle kasutusel, et ainult nullid loovad uusi väärtusi.

Aga see teooria, et muna oli enne hane, lõi ikkagi kõikuma. Nimelt - puht kronoloogiliselt oli number üks enne nulli olemas, või vähemalt kasutusel.
Nii, et igavene küsimus jääb igavesti ja sellele vastsut ei leiagi. Aga muide, kumb oli ennem, kas kana või hani? See on tõenäoliselt lihtsam küsimus.
On ka selline küsimus - kas Wimberg on Põhja-Eesti Contra või mina olen Lõuna-Eesti Wimberg? Mh? Äh?

kõik on lihtsasti seletatav

Kes on süüdi selles, et inimesed oskavad tunduvalt keerulisemalt artikuleerida, kui šimpansid?

Teadlased kahtlustavad üht FOXP2-nimelist geeni, mis asub seitsmendal kromosoomil. See on seotud näolihaste kontrollsüsteemiga ning erineb šimpansi vastavast geenist vaid kahe aminohappe poolest 715 aminohappe seas.

Nii et palju pole vahet, aga sellest piisab. Ei tea, kas eestlastel on rohkem aminohappeid kui lätlastel? Võib olla küll, meie keeles on näiteks käändeid poole rohkem.