Veel reklaami - endiselt Stari värv!

Võru Teataja 9. juuni 1934
Õige abinõu.

Te imetlete puude lehti.
Küll võivad puud end ilul ehti!
Ei päike lehti värvi pleegi,
ei luitnuks ühte lehtki teegi.
Teil luitub riie, kaotab värve …
No, ütlege, ei söö see närve?
Kuid teadke, teie oma viga,
kui lühike te elu iga,
kui kannatavad teie närvid.
Te pole võtnud kindlad värvid.
Vaat’ värvid „Star“ ei välja pleegi.
Neist paremaid ei tunne keegi.


Võru Teataja 16. juuni 1934
Milles peitub abielu õnn?

Veel ikka kaasavara nõutaks.
Kui seda on, siis ikka jõutaks
kord abielu sadamasse.
Psühoos see vallutanud masse,
et kui on mõrsja rahast vaene,
siis polegi ta sobiv naine …
See asjaolu tõesti paha,
et mõõduandev sula raha.
Kuid asjatundjad siiski teavad
ja suurtel summel kihla veavad,
et õnnelik see abielupaar,
kes tarvitab häid värve „Star“

21. juuni 1934
Lahutuse põhjus.

Kas armastus ei ole kallim aare?
Nii palju läheb lahku abielupaare,
kes armastuses abiellunud,
kooselust aga nüüd nad keelnud,
Mispärast? Ütelge, kus viga,
et lühikene meie päivil abielu iga?
Nii sageli saab selgeks kohtu ees,
et süüdlaseks seal osutub just mees.
Mispärast paljud abielud lahku läinud,
Te olete ju kuulnud-näinud.
Peaks olema teil asi klaar:
ei ostnud naisele mees värve „Star“.


Võru Teataja 30. juuni 1934
Seda vaja üle kõige.

Läks linna maamees koormaga,
sai koorma eest hulk raha ta.
Et oli liigset raha taskus,
siis restoraani sisse astus.
Jõi napse hulk, mees oli lai,
Kuid viimaks – kuhu raha sai?
Ei mäletanud midagi,
polnud koju viia pennigi.
See selge, naine astub vastu,
et puistab välja oma tasku.
Seal ütleb naine: „Ottokar,
kui hea, et tõid mul värvid „Star“.


Võru Teataja 19. oktoober 1934

Jaheneb ju päikse sära,
Ehal käigud jäävad ära.
Mööda küla igas paigas
lakkades ju öösi vaikus.
Suvi möödund läbi oodud
neidudel. Kui kosjajoodud
oodata on seal, kus neiu
võlunud on oma peiu.
Peiud nüüd ka praktilised,
vaatvad, kas ne’ kallikesed
ka taibu omavad, mis hea –
„Star“ värve teadvad või ei tea.


Võru Teataja 26. oktoober 1934

Kolletavad lehed,
loodus heidab ehed.
Päike kuumalt põletanud,
puudel lehed kolletand.
Aga inimestel moodus
olla tugevam kui on loodus.
Päike pleekida ei suuda
ega riidevärve muuta.
Pleekub riie, närib närve …
Õnne, et püsivaid on värve.
Riie kui uus seisab aastat paar
kui see värvitud värviga „Star“.



Võru Teataja 9. november 1934
Vaja tunda asja.

Ants oli tülis Manniga
et Mann, sa käivat nii ja naa –
ei vana kleiti kunagi,
et kuidas ikka saab ta nii?
Ta kleidi värv nii värske just
kui alles tulnud vabrikust …
Et Mann ei seda ausalt saa –
ta kohal väikse palgaga.

Nüüd leppind Ants on Manniga
sest tõde sai kord teada ta.
On lahti läind kord silmapaar
sest imet tegid värvid ,Star’