Stari riidevärv ja pesusine

Kaua aega pole siin juttu olnud Stari riidevärvist. Kohtume siis taas.

30. november 1929
Sõber Västrik mulle vastu tuli eile tänaval
hüüdis eemal: „Tere trastu, kuidas käivad käbarad?”
Näen, Sa oled päris noobel – palit moodne, täitsa chik
karus nahad – on’s see soobel? paistab nõnda imelik.
Pole ühtki, mina vastu, nüüd sa eksid vanamees,
püüa ligemale astu, siis sul selgib silma ees.
Oled Sa kui tobe kana, õiget taipu pole Sul –
palit mitu aastat vana, ainult ümbervärvitud.
„Star’i” riidevärv on selleks kõlbus – ütlen ainukõlvulik,
toiming ise lihtne, hõlbus – tagajärg on õnnelik.

04. jaanuar 1930
Uueks aastaks
On ajaratas jälle teinud ühe ringi
ja igaviku poole tehtud jälle samm,
kes teab küll mäherdase uueaasta kingi
toob meile kättejõudnud aasta esimene samm.

Ei maksa siiski teha palju ennustusi –
on kindel uue aasta esimene and,
eks ole „Star“ ja ennemaltki üllatusi
nii rohkel määral perenaiste rüppe kand.

Eesti värvivabrik „Stari“ pesusine,
hää koduõlu, verivorstid, suitsusink
ja riidevärvid, kui nad kandvad ,Star’i’ nime –
on iga eest mehe-naise parim uueaasta-kink

9. jaanuar 1930
Nii udupehmet väljas sajab lund
ja maapind kattub õrna lumivaipa…
Nii linn, kui maa näeb rahulikku und
ja uue päeva peatset saabumist ei taipa.

Uus päev toob endaga taas uue elumõtte
ja aovalgel tardub murevine,
kui annab perenaistel uue elumõtte
meil kõigil kättesaadav „Star’i“ pesusine.

Ka riide värvimine taotleb õigeid sihte
kui teete katset korra ehk ka paar,
te värviga, mis sidunud kõiki rahvakihte
ja mille välja lasknud tuntud Eesti riidevabrik „Star“


1. veebruar 1930
Meil ajalehed kirjutavad üheteise võidu –
nii nagu tarvitaks nad üht ja sama viit
et kui riigivanem võtab ette Poola-sõidu,
siis teostub Eesti-Poola tähtis sõprusliit.

Ent kui palju ajalehed sellest küll ei karju,
kui tuimaks küll ei muutu rahva kuulmisnärv:
ometi ei tohi jääda selle kuulsa sõidu varju
ei „Stari“ pesusine ega „Stari“ riidevärv.

15. veebruar 1930
Kes ees see mees –
nii ütleb vanasõna,
ja meie päevil igamees
teab täpselt sedasama.

Nii! – lugupeetud õrnempool –
Te’ kiirustage ette:
uut leida olgu teie hool
ka kastes pesu vette

Ka s teate ka, et rahva suus,
on „Stari’i“ pesusine
- ta olgugi veel noor ja uus –
meil võitnud kuulsa nime.

Ka riidevärvid vabrikust,
mis kannab „Star’i“ nime
on leidnud laia tarvitust
nii nagu pesusine


15. märts 1930
Perenaine naabritalus
turtsus, karjus, vihastas,
vahest taevast appi palus –
vahest kisas, käratas:

„Pagan võtaks seda lugu -
pesin pesu päeva, kaks
puhtamaks ei läinud sugu –
vaat’ et veelgi mustemaks.“

Meie ema astus appi
naabrieite õpetas,
tema ülevoolavat sappi
pikkamööda vähendas:

„Võta naaber „Stari“ sine
seega pesu sineta,
siis saad pesu nagu ime –
puhta – aina imesta.“

29. märts 1930
Häire!
Just nagu elevanditaoline parm
ta undas, pirises ja hõiskas.
On häire väljas – tõesti jah alarm.
Ränk kaebeheli lihha-luusse lõikas.

Ränk rodu mehi väljas – Kaitseliit
On meesta-mehe kõrval väljas
Ent häire undab ikka oma kurba viit
nii nagu peni, kes kolmat päeva näljas.

Kuid tõesti, jah, mis võiks küll olla lahti.
Mis pärglit see lärm ja häire toogu,
nii mõni mees poolvaikselt salamahti
sel silmapilgul võttis räuskamiseks hoogu.

See oli häire siiski - rahustage närve.
Meil julgeolek tõesti kindel klaar.
Kuid teie tarvitage ikka pesusinet riidevärve
mis annud kuulus Eesti värvivabrik „STAR“

15. aprill 1930
Pühi oodates
Kes seda teavad, kes seda näevad
kuis kaovad meil püha argipäevad:
tee tööd, näe vaeva ja rühi
ja oota peatselt saabuvaid kevadepühi.

Pühiks saab jälle mõndagi kinki
meestele napsi ja sigareid, naistele sminki.
Ent on ka neid tarku, kes naistele sala
kevadepühiks toob kaunima pala.

Mis on siis see kaunim kui küsida tohin?
Kallim kui aarde, kui kaunim metsakohin?
See on oodatuim maailma:
Eesti vabrik „Star’i“ riidevärve ja kuu-
lus pesusine.

3. mai 1930
Häid asju on ja olgu kolm maailmas
dikteerib meil’ moraalimõiste karm,
need olgu ikka selged teie silmas:
üks – lootus, teine – usk ja kolmas – arm.

Kuid süda ütleb meile – tühi vale,
vast oli see ehk minevikus nii,
nüüd maailm keerand sootu teise pale,
ja paljud asjad näivad sootu teisiti.

Nii muutub olukord ka hoopis selgemaks
ja haihtub moraalimõiste rõske vine,
häid asju maailmas on lõpeks kaks,
need „Stari“ riidevärv ja „Stari“ pesusine.
Eesti värvivabrik „Star“
Tallinn, Suur-Pärnu mnt. 16


17. mai 1930
Eks ole paha
kui pistetakse pihku teile ühel päeval valeraha
ja seda teie ise ei märka
ning enne ei ärka
kui on juhtunud sedasi,
et tahate anda selle teisele uuesti edasi.
Kuid ärge
ning silmi pimestage,
kui juhtub pihku teile „Stari“ pesusine.
Ent „Stari“ sinet on ka kuulides
ning tablettides,
nagu riidevärvigi samast vabrikust
olgu see punane, sinine, lilla või must.
Ühesugune hää on kõik!

24. mai 1930
Kevadhümn.
Kevadel kui löövad pungad puies lahti,
kevadel, kui õitsele lööb vesiroos,
kevadel, siis olgu aega teil ja olgu mahti
kevadhümni laulda vaimustuse hoos:
„Kevadel kui päike kallab sooja,
rammestavat lõõska üle maa,
oma riideid värvige te õnnetooja
üle Eesti kuulsaks saanud „Stari“ riidevärviga.
Kevadel, kui kõik nii armuline
ja kõikjal loodus löönud õitsema,
meelisklegu teile „Stari“ pesusine –
ainus parim saadus üle Eestimaa

21. juuni 1930

Küsimus mis huvitama
igaüht meist peaks,
see on: kuhu suvitama
minema küll peaks.

Arvan siiski mereranda
järve ääre sohu,
sääl võib päike, vesi anda
tervisttoova rohu.

Kas sa seda aga tead,
armas suvitaja,
et sa kaasa võtma pead,
asju, mida vaja.

Kõige hulgas pesusinet,
„Stari“ riidevärve,
siis toob suvi sulle imet,
kosutab ju närve.

28. juuni 1930
Kahekõne.
„Tere naaber!“ – „Tere Tõnu!“
„Midas kuulda?“ – Kurbi sõnu.
Tahtsin minna tohtri manu
sängis pikali mu Anu,
jäi ta sunnik külmatõppe –
vaata veel, et ää ei lõpe…“
„Mis sa tühja jooksed, vennas,
tohtrid kallid, kaugel linnas,
parem mine külapoodi
osta „Stari“ pesusinet
see teeb kohe lausa imet
kui viid Anu juure voodi.“
Võttes kuulda naabri sõnu
nõnda tegi küla Tõnu –
Anu oli krapsti terve,
kargas üle sängi perve,
hakkas meesta poputama,
pesu sines loputama.
Tõnu hõikas: „sündis ime
terveks tegi pesusine
minu naise natukese.“
*
Tervist andis pesusine,
nii võib sündida ka ime
„Stari“ riidevärviga
mis kuulus üle Eestimaa.


19. juuli 1930
Suvirõõmud juulis
Kas pole kätte jõudnud juulikuu
täis suvirõõmu, kõrvetavat päikest
ja õues hakkab vilja kandma õunapuu
taas olgu ilus ilm ehk raksatagu äikest.

Kas pole kaunis tõesti juuliilm
kesk suve lopsakamaid kuid ja aegu?
On kõikjal suvilõõsk ja seda märkab silm
nüüd päikse rammestudes vabanedes praegu.

Ent ärgu jäägu iial märkimata,
kui keegi teilt ka seda korda küsib,
et „Stari“ riidevärv ka suvel kõlbab patta
ja „Stari“ pesusine häädus ikka püsib.