Folgi teise päeva hommik Viljandis

10 enne kümmet
tean et 10 minutit
pean ikka vastu
kuigi tahaks juba
õllega poest välja astu

istun bussipeatuses
üks tüüp läheb mööda
pillab peaaegu täis
aga lahtise õllepurgi
osa märjukest voolab maha

kõnnitee on minust
allapoole kaldu
õluvoolab tal ei ole vaja
selleks jalgu

mõtlen kas peaks minema
ja paljastama enda õllekire
juues ära kaduvikku libiseva
õllenire
see oleks küll romantiline
aga mitte eriti hea

lihtsalt vaatan – ja ei kahetse
tänu tänavakivide
filigraansele paigutusele
siksakitab õlu
nagu siksakilise joonlaua perra

see on hämmastavalt ilus
ja vist pole vähetähtis
ka päikese sätendav osa
õllenire kirjandusilma pääsemisel

pärast on naljakas vaadata
kuidas inimesed kõnnivad
mitte midagi teadmata
silmnähtavast õllenire jäljest üle

nagu paljud ei tea ka
Vabadussõjast
ja millal oli Paju lahing