Kas 40-aastane preili võib siis ilus olla?

Elu 16. november 1929
Miss „Aleksandri” valitud
Peen maitse, mis äratab kadedust
Kogu maailm on „misside” hullustuses. Siin-sääl valitakse iluduskuningannasid. Aleksandri Rahvaraamatukogu selts tuli samale mõttele – valida „Miss Aleksandri”, valla iluduskuninganna. Seda tehti pühapäevasel maskeraadil.
Kõige rohkem sedeleid oli antud 40 aastasele preilile.
Kui tagajärjed välja kuulutati, pääsis publiku seas suur naerulagin lahti, kuna „Miss Aleksandri” ise õnnest ja rõõmust lõhkeda tahtis. Korraldajad tahtsid ebaõnnest ja publiku naeru eest maa alla pugeda, sest nende „tähtis” ettevõte aeti naljatamisega nurja.

Tšello

tšello ei taha
et teda mängiks
temast ilusam tüdruk

kui kogu publiku pilgud
on mängijale naelutatud
kostab tšellost
pettumusnoote

Vanilla Ninja uus koosseis

Ilves külapoes

Nii armas uudis!

Kuigi - kui oleks Selveris sama asi olnud, oleks na mõttetu, onju. Külapood ruulib!

70 aasta eest ikka kirjutati neegritest sellise soojusega

Elu 27. aprill 1938
Neeger lõpetas ülikooli
Tartu Ülikooli arstiteaduskonna lõpetas neil päevil ainud ja Tartu Ülikoolis esmakordne neeger-üliõpilane R. William Whitfield


Elu 7. september 1938
Neegrid tulevad Võrru
Homme avataks turuplatsil mustanahksete „asula“.
Homme võivad võrulased näha esmakordselt haruldasi võõraid, kuna Võrru tuleb neli neegrit, kes esmakordselt esinesid paar päeva tagasi Tallinnas. Võrru tuleb üldse neli meesneegrit, kes on pärit Aafrikast, Senegaalist. Võrru tulevad neegrid viibisid möödunud aastal Pariisis maailmanäitusel. Nende Eestisse toomiseks moodustati vastav ühing, kuna vastutavaks korraldajaks on hra Ed. Kust, end. võrumaalane. Neegrite „asula“ lüüakse üles homme Võru turuplatsil ja avatakse õhtupoolikul rahvale näitamiseks. Ka reedel viibivad neegrid veel Võrus.
Nagu Ed. Kust tähendas, on neegrid võrdlemisi vähenõudlikud toidus. Nad söövad kõike peale musta leiva. Ka praegustes soojades ilmades ei löö neil „kananahk“ selga, küll aga tulevad neegrid asetada ilmade külmemaks muutumisel ruumidesse. Ainult üks neegritest oskab prantsuse keelt, kuna kolm räägivad ainult neegri keelt – bamborat. Neegrid esinevad kohapeal neegritantsudega dam-damide saatel, ja tutvustavad publikut oma eluviisidega.
Võrust lähevad neegrid edasi Riiga.

ja ei saa me läbi tätteta

mõni kepp on elus ilusam kui teine
mõni kepp on kohe väga-väga ilus
kalapaadis nii et sa päädpidi kilus
oli ikka täitsa korralikult ilus

mõni kepp on elus mõnusam kui teine
mõni kepp on kohe väga-väga mõnus
näiteks siis kui olin kõrvadeni Tõnus
see oli mõnus

mõni kepp on elus valusam kui teine
mõni kepp on kohe väga-väga valus
näiteks see kui viglaga sain persse talus
see oli valus

mõni kepp on elus päris isemoodi
näiteks tookord kui ma toksisin pin-koodi
alles tuhandendal korral panin täppi
tundsin ikkagi – ei jäänud häppi

Naiste jalgpall on tore!

Vaatasin täna mängu Saksamaa-Rootsi päris pikalt. Läks 0:0 lisaajale - ja nagu Saksamaa mehedki - surusid ka sakslannad võiduvärava(d) lõpuks ära.
Aga väga haarav mäng oli, väravate löömise peale mõeldi ikka väga hoolega. Mõned väga head võimalused kobistati küll täiesti ootamatult ära - umbes nagu Eesti koondis. Vähemalt meeste, naisi pole veel näinud.
Beckhamlike karistuslöökide realiseerimisi paistis, et on liiast oodata, siiski päris ohtlikke pomme tehti aeg-ajalt. Mina vaataks ka naiste jalgpalli MMi väga suure huviga, telekast, internetist väiksest aknast oli ikka tsipa väsitav vaadata.

Ilus raamat ja omapärane

"Paberist sõna" pole tehtud vallutama raamatulette, vaid asjaosalistele mälestuseks ühest ilusast õhtupoolikust.
Galerie klubi, mis ühendab nende firmade inimesi, kes liigutavad kaubandusvõrku valget paberit, olid varem koos joonistanud ja mingeid asju teinud, mina panin nad luuletama. Andsin kümmekond erinevat esimest rida kätte (kõik paberi teemadel), mõnda rida sai mitmele luuletajale. Siis nad võtsid paberi ja pliiatsi ja nuputasid, kuidas jätkata, mõni küsis natuke nõu.
Pärast lugesin kõikide kirjutatu ette, tegin ise ka iga rea peale luuletuse. Ja siis nad panid neid kõik raamatusse. Täielik demokraatia, ei hakatud kedagi välja toimetama.
Ja kui inimestel on raha selle mõnusa päeva mälestuseks nii uhke luulekogu nii väikse tiraažiga välja lasta, siis miks mitte. Raamat on ilus, pildid väga head (kõikidest autoritest on foto) ja see lust on siin raamatust tunda, kuidas me neid luuletusi tegime.
Kui on rahvasportlased, kes naudivad sporti hoolimata sellest, et nad olümpiavõitjaks ei tule, võivad ju olla ka rahvaluuletajad, kes teevadki oma jaoks.
Selge see, et kuskil luulevõistluse žüriis oleks paljud luuletused sellest raamatust jäänud tähelepanuta, aga see keskkond, see tervik kompenseerib kõik minu jaoks, kes ma ise ka oma luuletustega seal sees olin.

Folgi teise päeva hommik Viljandis

10 enne kümmet
tean et 10 minutit
pean ikka vastu
kuigi tahaks juba
õllega poest välja astu

istun bussipeatuses
üks tüüp läheb mööda
pillab peaaegu täis
aga lahtise õllepurgi
osa märjukest voolab maha

kõnnitee on minust
allapoole kaldu
õluvoolab tal ei ole vaja
selleks jalgu

mõtlen kas peaks minema
ja paljastama enda õllekire
juues ära kaduvikku libiseva
õllenire
see oleks küll romantiline
aga mitte eriti hea

lihtsalt vaatan – ja ei kahetse
tänu tänavakivide
filigraansele paigutusele
siksakitab õlu
nagu siksakilise joonlaua perra

see on hämmastavalt ilus
ja vist pole vähetähtis
ka päikese sätendav osa
õllenire kirjandusilma pääsemisel

pärast on naljakas vaadata
kuidas inimesed kõnnivad
mitte midagi teadmata
silmnähtavast õllenire jäljest üle

nagu paljud ei tea ka
Vabadussõjast
ja millal oli Paju lahing

Kas pole ilus ja kaunis!

Võru Teataja 8. mai 1930

Vahelduseks iluuisutajaid ka

minu uus meiliaadress

vana@g.ee

jumal tänatud inimesed on toredad

Tulin täna saate Jumal tänatud et sa siin oled lindistuselt. Sealsed sketsid olid OK, aga parim skets tuli kui jõudsin Kopli tänava alguses Säästumarketisse, kus müüakse ka õlut, kell 19.58
Tulin jooksuga sisse, krahmasin esimesed ettejuhtuvad neli õlut - alecoq special selgus hiljem ja padavai kassasse. Oi, kui tore, minu ees seisev tädi laskis mu ette, sest minut hiljem poleks saanud enam kassast õlle triipkoode läbi lasta.
Meil kõigil oli tore, ja ma sain õlled kätte, kergel sammul väljusin sellest poest.

Viimati olin ma nii õnnelik õlut kätte saades siis, kui ma 15-aastasena sain poest õlle kätte.

Kui toredad ja head inimesed on meil! Kui juhtute seda lugema, tehke endale minu poolt pai!

MUNNI! MUNNI!

Kes tahab munni minna?

Hümn

Kui Eesti nimi oleks Pidžaama, võiks hümn kõlada nii


PIDŽAAMA HÜMN


Mu Pidžaama mu õnn ja rõõm
nii njummi oled sa
ma nuusutan su lilli ja
su seltsis tahan tsillida
mul umbelt pääle lähed sa
mu kallis Pidžaama

sa iga päev mind uinutad
ja üles äratad
ma iialgi ei ehmu sest
su soojusest ja pehmusest
oi-oi kui ilus oled sa
mu kallis Pidžaama

mu Pidžaama mu õnn ja rõõm
sind ikka kaitsen ma
kui vaenlasel on kuri nõu
meil selga saata relvajõud
su lipule siin annan au
teen püssiga pau-pau

Luubis oli päris mõnus hümniteema lahkamine mõned aastad tagasi ja see jutt, veel vanem, tasuks ka taas ülelugemist.
Eesti hümnist on paroodiaid tehtud varemgi, näiteks see ja see

Hoidkem kunstnikke!

Istun arvutis ja teises toas vaatab Herbert Muumitrolli multikaid. Seal on mingi kunstitegemise teema ja umbes selline dialoog

- Kas kunstnik soovib ehk tassikese kohvi?

- Jaa, meeleldi, meil kunstnikel pole ju kunagi aega endale kohvi keeta!

- Aga polegi vaja, selle jaoks oleme ju meie, kunstinautijad!

stiilinäiteid vanalt healt eesti tipp-paarilt

Päeva loosung

See on ju minge putsi, hüperboloid!

Arvake, kes on autor?