hümniarutelu 80 aasta tagant

Elu 29. oktoober 1927
Kes on meie riigihümni õige autor?
Saksa rahvaviis tuleks asetada algupärandiga.
Ei ole veel ununenud üllatus “Lembituga”, mida aastakümneid peeti Kreuzwaldi algupäraseks teoseks, kuid tänavu kevadel selgus, et see on osalt sõna-sõnaline plagiaat Saksa kirjandusest.
Tänini pole vist kuskil tähelpanu juhitud asjaoludele, et ka meie ja Soome ühise hümni – “Mu isamaa, mu õnn ja rõõm” – viis pole Paciuse oma, vaid plagiaat ühest Saksa rahvaviisist, mille paljud motiivid täpselt sarnanevad meie hümniviisiga. Järgmises numbris käsitame seda pikemalt, tuues paralleel-näiteid.
Viimasel ajal peetakse meil vappide võitlusi – kas ei oleks aeg välja-kuulutada ka algupärase riigihümni viisi loomise võistlust? Tõsi küll, et inspiratsioon heliloojatel ei tule iga kord, “käsu pääle”, kuid katset teha võiks siiski. Oleks soovitav, et uus hümn valmiks IX. üldlaulupeoks, mis on meie suurimaid rahvuslikke eluavaldusi ja kus siis hümni võiks tutvunemiseks ette kanda üldlaulukoor.
Seni on uue hümnina kõne all olnud Henrik Visnapuu luuletus “Marahva, talupoegi vaba maa”, millele on seni loodud mitu viisi, kuid ükski neist pole suutnud laialdast poolehoidu võita.Kas ei võiks siin veelgi uusi katseid teha, või, võib-olla, kuulutada võistlus ka uute hümnisõnade loomiseks?
L+K