Elvas hip-hop festivalil

Käisime Wimpsi ja Jaaniga esinemas.
Teekond kesklinnast spordikeskusesse oli meeleolukas, rahvast liikus sinnapoole omajagu, nii et kohale jõudes oli meeleolu loodud.
Enne esinemist viidi meid lavatagusesse, kuhu olid lageda taeva alla paigutatud pehmed diivanid ja tugitoolid. Ja miks mitte, vihmast polnud ju jälgegi. Seal lösutades tuli meelde musta ja valge koera multikas, ma ei mäleta, miks nad seal pidid enda toa lageda taeva alla sisustama, vist läks auto uperkuuti vms.
Publik oli asjatundlik ja samas piduses meeleolus, mis oli päris nauditav kombinatsioon, ei tahtnudki lavalt väga ära tulla. Mulle tundubki, et eks ennast hip-hop festivalile lausa teisest Eesti otsast veab, sellele peavadki luuletekstid korda minema, sest räpparite muusikas on tekst väga olulisel kohal ja nad on tõelised riimimeistrid. Noh mitte kõik muidugi, aga päris paljud neist.
Ühed algajad, kes enne meid esinesid, laulsid sellest, et peab kõik tegema selleks, et eestikeelne muusika maailmast ei kaoks. See läks hinge, soovin sedasama. Püüan ka oma panuse anda.