Kolme naeratuse meeskond

Uskumatu, kuid triatlonist Ain-Alar Juhansonil ei ole suursponsorit, kes toetaks sõitu Hawaii raudmehe triatlonile.
Aga siis ta tuli mõttele (või keegi tema nõuandja), et ehk on talle pöidlahoidjaid niivõrd palju, et kui igaüks annab 100 krooni, ongi sõiduraha koos.
Nõukjaajal oli üks lastejutt, kus poisid arvestasid kokku, et kui iga leningradlane annab neile kopika, saavad nad püstirikkaks. Kellel ikka 1 kopikast kahju on.
Nende ettevõtmine lõppes kiiresti fiaskoga, arusaadav, neil polnud ideedki, projekti vms, kuhu nad raha kulutada kavatsevad.

Aga Ain-Alar esindab meid kõiki suures maailmas ja eriti personaalselt neid, kes on tema tiimiga liitunud. Selleks tuleb annetada vähemalt 100 krooni ja saad veel nime särgi peale, mida Ain-Alar Havail kannab.
Ma usun, et sõit saab teoks, eeldusel et iga annetaja on keskmiselt 350 krooni andnud, on raha juba koos. Noh, ma mõtlen, et paljud annavad 100 krooni, aga kindlasti mõni annab 300, 500 või 1000?

See on taas üks Teeme ära ettevõtmine, mis ei lase endast lihtsalt mööda vaadata. Spordisõbrana ei suuda ette kujutada, et mehel, kes on võimeline maailmas teistest kiiremini läbima Raudmehe distantsi, jääb lihtsalt rahapuudusel kohale sõitmata.

Ma ei tea, palju üks tööandja suudaks maksta mehele, kes praktiliselt ühe tööpäeva jooksul suudab ujuda 3,8 km, seejärel sõita rattaga Tallinnast Tartusse, siis panna ratas kõrvale ja lipata Tartust Otepääle.

Igatahes mina enda tagasihoidliku panusega (siiski suuremaga kui minimaalne 100 krooni) juba liitusin http://team.ainalar.ee/.
TriSmile tiimiga.