Tõrvast Valka
Taaskord jooksuga, ehk siis tegu Tõrva-Valga maanteejooksuga (30 km), mis teist aastat ka Kalev Urbaniku mälestusjooksu nime kannab.
Kõhklus oli suur, sest viimase kuu jooksul olin üsna haige olnud. Ja ka just eelmine õhtu oli hääl käredaks jäänud ja hommikul ärkasin samuti köhaga.
Aga ei raatsinud jätta starti minemata, mõtlesin, et mul jooksukalender niigi hõre ja pealegi tahtsin teada, milline on mu võimalus kuu aja pärast maraton läbi joosta.
Tõrva sain otse Elva hip-hop festivalilt, kus meil oli esinemine. Jõudsin parasjagu niipalju varem kohale, et ennast ära registreerida, jooksurõivad selga vahetada, hõõrdumisriskiga kohti vaseliiniga määrida, pissil ära käia, mingiks soojategemiseks aega praktiliselt ei jäänud.
Panin igaks juhuks ühe plastri ka ikka tagataskusse, viimasel ajal oli jala peal üks koht olnud, mis hirmsa villi peale sai. Ette rutates võib öelda, et hõõrdumine sel korral probleemiks ei saanudki. Nii kintsud, labajalg kui ka rinnanibud olid täitsa OK.
Alustasin mõistagi rahulikult, kuna tervislik seisund oli suur küsimärk. Ei tahtnud ka Hummuli tõusul lõpetada nagu 3 aastat tagasi.
20 esimest jooksjat kadusid kiiresti eest, ütleme, et selle jooksu keskmine tase on ikka päris kõva. Vaid Valdeko Alliksaar, kes minu isaga peaaegu ühevanune, jäi silmsidemesse, siis sain tast mööda ja oma paarkümmend kilomeetrit kulgeski nii, et mina tegin ees rahulikult oma tempot ja tema hoidis ennast sappa. Valdeko olevat kas eile või igatahes üsna hiljuti mingi maratoni jooksnud just. 13ndal kilomeetril ma olevat oluliselt tempot kiirendanud, aga pärast see vist stabiliseerus jällegi.
Vast kuskil 8 km enne lõppu tegin ka metsapeatuse ja Valdeko sai mõnekümnemeetrise edumaa. Märkasin kohkumusega, et see ei tahagi eriti lihtsalt enam väheneda, aga sundisin ka ennast rahulikkusele, et mitte asjata jõudu raisata.
6 km enne lõppu oli viimane joogipunkt, seal olime jälle koos. Vahepeal tuli üks rattamees juttu ajama, Valdeko hakkas siis võllanalja viskama. Ütles, et ajage teie juttu edasi, ma siis lähen ja Valgas näeme. Ja panigi kohe vägeva spurdiga minema, 30 meetri pärast jättis selle afääri siiski pooleli. Ma küll jõudsin parasjagu ära ehmuda, et ma küll ei sudua sellega kaasa minna.
Viimased 4 km, või oli juba 3, olime juba tempo selgelt kõrgemaks kruvinud, aga siis pani Valdeko teab mitmenda käigu sisse. Püsisin tal hädavaevu sabas, aga sain lõpuks mootori niivõrd käima, et kimasin omakorda temast mööda, sain juba vahe sisse. Aga Valga vahel panin vale teed mööda. Kurat, ma peaks selle tee selgeks saama, tegelikult ei ole ju keeruline.
Valdeko hõikas siis mind, et tuleb siit joosta, aga nüüd oli juba temal edumaa sees. Litsusin talle tasapisi selja taha, aga jõud hakkas otssa saama, lasin uuesti mõnekümnemeetrise vahe sisse. Staadioniväravas olin jälle kannul, aga tahtmist veel rohkem pingutada küll ei olnud. Aga hüüded jõuad-jõuad! ajasid mu pöördesse, Valga staadioni peal võtsin viimase välja, enne lõpusirget vaatasin selja taha - uhh! - olin turvalise edumaa saanud. Siiski väga lõdvaks ei lasknud, see poleks mu elu kergemaks teinud. Pooleminutine edu, lähemad konkurendid eespool olid tosinkonna minuti kaugusel, ehk siis 2 km ringis ees.
Pärast dushi kõndisin hääletama, see läks kenasti, tunni ajaga jõudsin koju.
Ei tea, kas tänu sellele, et viitsisin pärast jooksu natukegi venitusi teha, aga jalad nii hullud pole järgmisel päeval midagi. Või veel lähevad hulluks? Igastahes meenutan, et Emumäe jooksu järgselt polnud üldse midagi jalgadel viga.
Ajah, mõningane köha ikkagi hommikul oli, aga parem seis kui eile hommikul.
27. september ja Valmiera maraton on nüüd igastahes selgem eesmärk. Ja teostattav.
16. Tõrva - Valga maanteejooks/K. Urbaniku mälestusjooks
20 kraadi, pilvitu 22.aug.09
1. M Ranno Erala 1973 1:52.57
2. M Andrus Lein 1974 Rakvere KJK Vike 1:53.34
3. M Kristo Reinsalu 1977 Sportkeskus.ee 1:53.52
4. M Margus Koor 1979 KJK Lõunalõvi 2:00.43
5. M Lauri Luik 1982 Läänemaa KJK 2:02.34
6. M Teno Ilves 1974 Läänemaa KJK 2:13.28
7. M Harles Paesüld 1974 Stamina SK 2:15.48
8. M 50 Aivar Jesse 1959 Valga 2:16.26
9. M 40 Rein Palumaa 1968 2:20.34
10. N 35 Kaja Vals 1968 VAK Staier 2:27.00
11. M Ardi Ringvee 1978 Pikasilla 2:28.50
12. M Tiit Lepik 1983 Vändra 2:34.16
13. M Raul Lepik 1980 SA Valga Sport 2:34.53
14. M 40 Toivo Sikka 1962 Tartu-Pikasilla 2:44.12
15. M 40 Viktor Pähklamäe 1969 Helme vald 2:55.43
16. M Hannes Viherpuu 1972 SK Paksud Poisid 3:02.21
17. N Maris Terno 1982 Tammed 3:11.10
17. N Liis Tehver 1982 Tallinn 3:11.10
19. M 40 Urmas Lorvi 1965 Tallinn 3:12.13
20. M Margus Konnula 1974 Urvaste 3:24.33
21. M 50 Valdeko Alliksaar 1944 VAK Staier 3:25.03
22. M Rustam Brattšenko 1985 Valga DNF
Kõhklus oli suur, sest viimase kuu jooksul olin üsna haige olnud. Ja ka just eelmine õhtu oli hääl käredaks jäänud ja hommikul ärkasin samuti köhaga.
Aga ei raatsinud jätta starti minemata, mõtlesin, et mul jooksukalender niigi hõre ja pealegi tahtsin teada, milline on mu võimalus kuu aja pärast maraton läbi joosta.
Tõrva sain otse Elva hip-hop festivalilt, kus meil oli esinemine. Jõudsin parasjagu niipalju varem kohale, et ennast ära registreerida, jooksurõivad selga vahetada, hõõrdumisriskiga kohti vaseliiniga määrida, pissil ära käia, mingiks soojategemiseks aega praktiliselt ei jäänud.
Panin igaks juhuks ühe plastri ka ikka tagataskusse, viimasel ajal oli jala peal üks koht olnud, mis hirmsa villi peale sai. Ette rutates võib öelda, et hõõrdumine sel korral probleemiks ei saanudki. Nii kintsud, labajalg kui ka rinnanibud olid täitsa OK.
Alustasin mõistagi rahulikult, kuna tervislik seisund oli suur küsimärk. Ei tahtnud ka Hummuli tõusul lõpetada nagu 3 aastat tagasi.
20 esimest jooksjat kadusid kiiresti eest, ütleme, et selle jooksu keskmine tase on ikka päris kõva. Vaid Valdeko Alliksaar, kes minu isaga peaaegu ühevanune, jäi silmsidemesse, siis sain tast mööda ja oma paarkümmend kilomeetrit kulgeski nii, et mina tegin ees rahulikult oma tempot ja tema hoidis ennast sappa. Valdeko olevat kas eile või igatahes üsna hiljuti mingi maratoni jooksnud just. 13ndal kilomeetril ma olevat oluliselt tempot kiirendanud, aga pärast see vist stabiliseerus jällegi.
Vast kuskil 8 km enne lõppu tegin ka metsapeatuse ja Valdeko sai mõnekümnemeetrise edumaa. Märkasin kohkumusega, et see ei tahagi eriti lihtsalt enam väheneda, aga sundisin ka ennast rahulikkusele, et mitte asjata jõudu raisata.
6 km enne lõppu oli viimane joogipunkt, seal olime jälle koos. Vahepeal tuli üks rattamees juttu ajama, Valdeko hakkas siis võllanalja viskama. Ütles, et ajage teie juttu edasi, ma siis lähen ja Valgas näeme. Ja panigi kohe vägeva spurdiga minema, 30 meetri pärast jättis selle afääri siiski pooleli. Ma küll jõudsin parasjagu ära ehmuda, et ma küll ei sudua sellega kaasa minna.
Viimased 4 km, või oli juba 3, olime juba tempo selgelt kõrgemaks kruvinud, aga siis pani Valdeko teab mitmenda käigu sisse. Püsisin tal hädavaevu sabas, aga sain lõpuks mootori niivõrd käima, et kimasin omakorda temast mööda, sain juba vahe sisse. Aga Valga vahel panin vale teed mööda. Kurat, ma peaks selle tee selgeks saama, tegelikult ei ole ju keeruline.
Valdeko hõikas siis mind, et tuleb siit joosta, aga nüüd oli juba temal edumaa sees. Litsusin talle tasapisi selja taha, aga jõud hakkas otssa saama, lasin uuesti mõnekümnemeetrise vahe sisse. Staadioniväravas olin jälle kannul, aga tahtmist veel rohkem pingutada küll ei olnud. Aga hüüded jõuad-jõuad! ajasid mu pöördesse, Valga staadioni peal võtsin viimase välja, enne lõpusirget vaatasin selja taha - uhh! - olin turvalise edumaa saanud. Siiski väga lõdvaks ei lasknud, see poleks mu elu kergemaks teinud. Pooleminutine edu, lähemad konkurendid eespool olid tosinkonna minuti kaugusel, ehk siis 2 km ringis ees.
Pärast dushi kõndisin hääletama, see läks kenasti, tunni ajaga jõudsin koju.
Ei tea, kas tänu sellele, et viitsisin pärast jooksu natukegi venitusi teha, aga jalad nii hullud pole järgmisel päeval midagi. Või veel lähevad hulluks? Igastahes meenutan, et Emumäe jooksu järgselt polnud üldse midagi jalgadel viga.
Ajah, mõningane köha ikkagi hommikul oli, aga parem seis kui eile hommikul.
27. september ja Valmiera maraton on nüüd igastahes selgem eesmärk. Ja teostattav.
16. Tõrva - Valga maanteejooks/K. Urbaniku mälestusjooks
20 kraadi, pilvitu 22.aug.09
1. M Ranno Erala 1973 1:52.57
2. M Andrus Lein 1974 Rakvere KJK Vike 1:53.34
3. M Kristo Reinsalu 1977 Sportkeskus.ee 1:53.52
4. M Margus Koor 1979 KJK Lõunalõvi 2:00.43
5. M Lauri Luik 1982 Läänemaa KJK 2:02.34
6. M Teno Ilves 1974 Läänemaa KJK 2:13.28
7. M Harles Paesüld 1974 Stamina SK 2:15.48
8. M 50 Aivar Jesse 1959 Valga 2:16.26
9. M 40 Rein Palumaa 1968 2:20.34
10. N 35 Kaja Vals 1968 VAK Staier 2:27.00
11. M Ardi Ringvee 1978 Pikasilla 2:28.50
12. M Tiit Lepik 1983 Vändra 2:34.16
13. M Raul Lepik 1980 SA Valga Sport 2:34.53
14. M 40 Toivo Sikka 1962 Tartu-Pikasilla 2:44.12
15. M 40 Viktor Pähklamäe 1969 Helme vald 2:55.43
16. M Hannes Viherpuu 1972 SK Paksud Poisid 3:02.21
17. N Maris Terno 1982 Tammed 3:11.10
17. N Liis Tehver 1982 Tallinn 3:11.10
19. M 40 Urmas Lorvi 1965 Tallinn 3:12.13
20. M Margus Konnula 1974 Urvaste 3:24.33
21. M 50 Valdeko Alliksaar 1944 VAK Staier 3:25.03
22. M Rustam Brattšenko 1985 Valga DNF
Labels: hull trummar, sport, töö õnnistab meie väikest sõjasaaki
4 Comments:
üks tüüp eksiski ära(ma ei mäleta kas ta oli enne või peale tüdrukuid),tuli finishisse teisest otast,spordihoone tagant ronides üle käsipuude.oli sealt bauhofi poe mant tartu peale ära keeranud ja surnuaia juures arvanud,et midagi on vist viltu.linnakodanikud näitasid mehele õige suuna kätte.muidu seisis alles selveri juures üks korraldajatest kollase lipuga küsides,kas tean kuhu pöörata.
enda vormi hoidis lõpukilomeetritel üleval Lepikutest möödumine ja Kaja Valsi tagaajamine.kaja naeris hiljem,et ta on ennegi meeste laisad jalad kiiremini liikuma pannud.
By Pühapäeva Trimmerdaja, at 2:25 AM
jah ma keerasin ka ju tegelikult sealt tartu peale ära, kahtlesin küll hoolega
tegelikult see vasakule tartu peale käändmine nägi välja nagu otsejooksmine
ajah - mees, kes suudab kaja valsi taga ajada, on üsna kõva jooksumees, müts maha
By konnula contra, at 4:19 AM
müts maha, 30 km on ikka paras jupp maad maha silgata. siinkohal tuleb meelde üks Paide-Türi jooksudest, kus saime sõbraga isand Contrale alles Kirna mäe peal järgi ja möödagi, tee ääres memmed plaksutasid veel Contrale, vististi ühest telesaatest tuttav nägu või on Contra ka sealkandis käinud riime ritta seadmas? edu igal juhul tolleks maratoniks!!
By kah Margus, at 4:47 AM
jah, olen Türil käinud isegi oma luulekogu esitlemas
By konnula contra, at 12:59 AM
Post a Comment
<< Home