Contra -Urvaste süda

Wednesday, January 30, 2008

Kollast juttu ka


Kuulus iguaanidesmugeldaja Marta Vaarik jäi teatavasti vahele sellega, et püüdis Eestisse iguaani tuua oma rindade vahel. Nüüd aga on selgunud, et kahe iguaaniga läks siiski korda.

Praegu Marta räägib, et tal on rinnad sellepärast väiksemaks jäänud, et ta võttis silikooni välja. Kes seda usub. Praegu istub Marta kodus ja silitab oma kahe silikooni koonu.

Iguaanist võib lugeda siit ja silikoonis näiteks siit

Labels: , ,

Monday, January 28, 2008

lahendus suusatalve päästmiseks


Labels: ,

Õlu


Labels: , ,

Sunday, January 27, 2008

on teil sellist jalgratast vaja?


Labels: ,

pildike setumaalt


Labels:

eravaldus


Labels: ,

Contra moeshow

tuleb siit

Labels: , , ,

Hümn

Kui Eesti nimi oleks Pidžaama, võiks hümn kõlada nii


PIDŽAAMA HÜMN


Mu Pidžaama mu õnn ja rõõm
nii njummi oled sa
ma nuusutan su lilli ja
su seltsis tahan tsillida
mul umbelt pääle lähed sa
mu kallis Pidžaama

sa iga päev mind uinutad
ja üles äratad
ma iialgi ei ehmu sest
su soojusest ja pehmusest
oi-oi kui ilus oled sa
mu kallis Pidžaama

mu Pidžaama mu õnn ja rõõm
sind ikka kaitsen ma
kui vaenlasel on kuri nõu
meil selga saata relvajõud
su lipule siin annan au
teen püssiga pau-pau

Luubis oli päris mõnus hümniteema lahkamine mõned aastad tagasi ja see jutt, veel vanem, tasuks ka taas ülelugemist.
Eesti hümnist on paroodiaid tehtud varemgi, näiteks see ja see

Labels: , ,

vanu pilte lennuõnnetustest


Labels: ,

unenägu

Täna hommikuspoole nägin und, kus ronisin kellegagi koos redelit mööda oma ülemise korruse tare aknast sisse. Teine (oli nigu naine vist) oli allpool, mõtlesin et teen nalja, et lükkan redeli maha, ise olen juba nii kõrgel, et saan aknast sisse ronida, teisega saab siis nalja, ta jääb kuhugi seina peale rippuma ja keegi peab teda aitama, võib-olla ma ise.
Lükkan siis redeli maha ja siiski läheb aknast üles ronimine päris raskelt. Siis taipan, et mu jalast hoitakse kinni. Tegin siis jalaga rapsava liigutuse. Mis selle tulemus unes oli, ei saanudki teada, ärkasin üles, reaalsuses oli, et lõin enda varba veriseks näiteks kiikhobust vastu. Hää et luu terveks jäi, on resümee

Labels: ,

Thursday, January 17, 2008

Hoidkem kunstnikke!

Istun arvutis ja teises toas vaatab Herbert Muumitrolli multikaid. Seal on mingi kunstitegemise teema ja umbes selline dialoog

- Kas kunstnik soovib ehk tassikese kohvi?

- Jaa, meeleldi, meil kunstnikel pole ju kunagi aega endale kohvi keeta!

- Aga polegi vaja, selle jaoks oleme ju meie, kunstinautijad!

Labels: , ,

Tuesday, January 15, 2008

küünilis-romantiline

taevas mitmekesiselt tähine
su jutt nii mesiselt aitähine
aga mina sind küll ei täna
sest su pärast
käis Suur Vanker käna

Labels:

Monday, January 14, 2008

lapsed on väga njummid kommenteerijad

elis, 22.12.2007 17:49 tere tommi ja anni minu nimi on elis ma käin 3.klassis ma käin saugapõhikoolis mulle meeldivd teie multikad väga eritimammamirapellikodukino muide ma olen 10 aastane ja mul onn väike venna kes on 5 aastane talle meeldivad jupstigi multikas ja emmele ja issile meeldivad ka jupstigi multikas ja mull on vahest palju tegemist et ma ei saagi vaatada multikaid aga kas te teate kuhu mina lähen mina lähen soome jõuluvana juurde koos vanaemaga ja vanaisaga ja 11 ühteistkummne vennagaja ma ei saagi teie multikaid vaatata aga te ei lõpeta multikate lõpetamist ega ju aga heataega siis sauki tommi sauki anni sauki vanaema sauki peti sauki tuust

Labels:

pornodiskursus ajab kombitsaid

ka etv-sse.
Seal reklaamiti saadet Aarne Saluveerist, saade oli sarjast "Tähelaev", taustaks ainuõige laul selle saate reklaamimiseks.
Isamaa ilu hoieldes
vaenlase vastu võideldes
PANE TÄHELE!

Labels:

Saturday, January 12, 2008

poliitiline avaldus

poliitikud on väga nõmedad
jah nad on olemiselt lausa rõvedad
ei tahaks nendest üldse kõnelda
sest nad ei ole üldse kõneväärt
ma olen näinud vahel mõne säärt
see isu pole minus üldse tekitand
on kõik need sääred rahva kurnamisest pekitand

nad päevad läbi ainult oma taskuid täidavad
ja oma rikkust riigi edu pähe näitavad
kuid nad ei ole üldse kõneväärt
hea meel on juba mõnel nüüd
et olen neist ma järgemööda kaksteist rida
kõnelnud

Labels:

olen väike

olen väike amatöör
ma ei taha olla proff
sest siis peaksin käima tööl

Labels:

Thursday, January 10, 2008

tegin täna öösel lühiluuletusi

läksin sanepidjaama
kanepit saama
*
tere tere konnareis
mis su perekonnaseis
*
tule minuga pronkssõdur
lähme võtame lonks mõdu
*
algul vihma sabistas
oo siis rahet rabistas
lõpuks pussnuge sadistas
*
tabasin ma tunamullu
oma püksist munahullu
*
oiukate soovil tetti
ümber võrtsu inimketti
ootamatult rivi lõppes
aga juba kivilõppes
*
püüdsin esimesel mail
kaunil esimehel Mail
käppa panna ümber piha
kuid siis töölisklassi viha
rusikana tunda sain
*
mind kord murtud pliiatsina
küüditati Riia linna
*
olen ratastega võikann
sõidan sõidan sõidan sõidan
alfast oomegani ma
vast Renault’ Megane’iga
*
mul ei olnud üldse kiiret
perenaine kattis laua
istusin seal väga kaua
ära sõin kõik praetud hiired
*
kolhoosi toodi miilustaja
noodi mi ilustaja

Labels:

Tuesday, January 08, 2008

uskumatu

Pärast eelmist postitust oli mu blogis täpselt sama palju postitusi, kui naki blogis.

Labels:

mehed-naised kinos eraldi

Film, mida peavad nägema kõik mehed ja naised.
Kaasakiskuv õpetlik film 6 suures jaos, kujutab praegusaja seltskonna elu ja eluviise –
Pilti demonstreeritakse 12. märtsil naistele, 13. märtsil meestele, 14. märtsil mõlematele koos: ühelpool naised, teiselpool mehed.
Alaealistele keelatud.


Labels:

statistikukutt

oli vanaisa asi
vajutada päästikule
nii ta valimatult lasi
mehi sirgu maastikule
veriseks sai ristikututt

aga üks statistikukutt
raalis välja karmi mantra
et on vanaisa kontra
sest ta kõige enam lasi
siiski maha enamlasi

Labels:

elutõde

teatan teile tähtsat elutõde
eluvenna parim kaaslane
on eluõde

Labels:

Friday, January 04, 2008

Sotsi tugev käsi kodaniku ninapidi vedamiseks


Labels:

stiilinäiteid vanalt healt eesti tipp-paarilt


Labels: , ,

kaks kokku sobivat nupukest taas


Labels: , ,

Thursday, January 03, 2008

Sead jooksevad mööda nööri


Labels:

vahva hiire vabadusvõitlused

Vabadus on ikka kindlast ninaesisest tähtsam! Kui alguses ei saanud kuidagi kastist välja, siis - huvitav, kui andsin talle korgikesega vett ja ta jõi seda ja kus läks energiat täis - hakkas hüppama ja mitu tundi hüppas ja sai lõpuks sellise mulgu sisse, millest välja lipsata.

Labels: , ,

püüdsime elusa hiire


Oli kasti kinni jäänud, mõtlesin, et annan kassile mängida, aga lapsed olid tast nii huvitatud, pealegi vaatas hiir mind nii usaldava näoga ja oli ka selline pisike ja ka armas. Herbert ütles, et ta ei ole nii armsat hiirt kunagi näinud. Pärast pisikest pausi lisas, et - ta on ainult surnud hiiri näinud.
Panime esialgu purki elama. Paremat pole esialgu pakkuda.

Internetiotsingutest tuli vist välja, et on apodemus agrarius ehk juttselg-hiir

Labels: , ,

head seda aastat!

uus aasta tuleb
suurtes mastaapides
maid ja maju
kokku kaapides
kui kõik on kaabitu
võib alata maapidu
peale mida võib naasta
taas vana aasta

Labels:

today I killed the cat


Labels: , ,

Wednesday, January 02, 2008

fs-i uus raamat


B laseb Venemaa õhku

Labels:

Tuesday, January 01, 2008

lõpulugu - teema: Meenutusi...

See on mul kindlasti Jimmy Connorsina kirjutatud, seda kirjandit on isegi punasega parandatud, eelmised on kas hindamata või olen ma nad lihtsalt pärast kirjutamist enda kätte jätnud.

Hinnet ei ole siin vihikus miskipärast, lõpuosa on hiljem uuesti ümber kirjutatu



Meenutusi Obinizza GP-lt

Maandusime Obinizza lennuväljale kell 13.27. Ees oli ootamas Obinizza Grand Prix’ turniir, mille võitmine oleks andnud mulle koha maailma kahe parema reketi hulka. 8 paremat reketit pääsesid”Masters” –turniirile, mille auhinnafond oli 10,8 miljonit dollarit.
Nõnda siis peaks selge olema, kui tähtis oli mulle Obinizza turniir ja mõistagi treenisin ma enne seda turniiri hoolega. Ma treenisin iga päev hommikust õhtuni, mängides kontrollmänge oma sõprade John McEnroe, Robert Seguso ja Andre Agassiga. Turniiri alguses tundsin, et olen jõudnud tippvormi ja läksin kindlalt vastu heitlusele esikoha eest.
Treener käis vaatamas põhikonkurentide treeningut ja teatas tagasi tulles, et Tšešnokov on väga heas vormis. Rootsi tennisistid ei näitavat veel välja, kui tugevad nad on, Lendl aga olevat ikka heas vormsi nagu alati.
Turniiri auhinnafond kuulus keskmiste hulka, kõigest 500 000 rubla, nendest 90 000 kuulus võitjale.
Päev enne avamängu käisime John McEnroe’ga linna vaatamas. Jõudsime ühisele otsusele, et Obinizza on ikka väga ilus linn. Me käisime ka Obinizza kaubahallis ja arvasime, et see ei jäägi eriti USA omadele alla, ainult tühjavõitu teine. Õhtu veetsime Obinizza lõbumajas kohalike lõbutüdrukute seltsis. Kell 23 Obinizza aja järgi vajusime hotelli. Obinizas oli väga ilus hotell, mille nimi oli “Kargav Kirp”. Me saime võtme ja sõitsime liftiga ülemisele korrusele. Sealt teise korruse aknast avanes Obinizzale kaunis vaade. Jäime rahulikult magama, sest meil olid esimesed vastased sellised kahtlased mehed, kes esimest korda mängisid proffide turniiril.
Mõlemad, nii mina kui John, lõime oma vastaseid kuivalt. Õhtul tegime peo, tehes enne joogipoest vastavad ostud. Obinizza õlletehase limonaadid maitsesid meile väga.
Üks päev oli puhkuseks, siis tulid veidi kõvemad mehed vastu. Ei hakanud nalja tegema, ka need mängud läksid ruttu. III ringis tulid juba tasemel mehed vastasteks. Minu vastane oli Tšešnokov, kes pidi heas vormis olema. Enne mängu kuulsin, kuidas Tšešnokov kurtis Võsandile, et talle anti nii vähe raha Spordikomitee poolt, et ei saanud sööklas kõhtu täis. Võsand arvas sellepeale et ta niikuinii välja langes, tal on üks konserv alles, Tšešnokov võib selle ära süüa. See hirmutas mind tublisti, sest täis kõhuga Tšešnokov on eriti tugev. Mäng oli väga raske, õnneks mina võitsin viiendas setis kiire lõppmänguga. John võitis Obinizza esireketit ja siis me pidimegi veerandfinaalis kokku saama. Mina võitsin sõbralikult selle mängu. Õhtul tegin John’ile lohutuseks Obinizza baaris välja. Järgmise õhtu veetsime jällegi mõnusalt – käisime Obinizza linnahallis kuulamas kohaliku sümfooniaorkestri kontserti. Poolfinaalis läksin kokku Stefan Edbergiga, kes ei pannud nii kõvasti vastu, kui oleks võinud.
Mind õnnitleti juba niivõrd tähtsa turniirivõidu puhul, sest imekombel oli finaali jõudnud Obinizza 628. reket Ivan Duratšok, kes turniiri alguses ei osanud reketitki käes hoida. Tänu kaaslaste mõistvale suhtumisele sai ta selle juba esimeses mängus selgeks.
Ka mina olin enda võidus kindel. Kuid see, mis siis algas, võttis ruttu mänguisu ära. Vastane peksis palli kõigest jõust ja seda jõudu jätkus tal täpselt piirini löömiseks. Obinizzalaste rõõmul polnud piire. Ivan Duratšok võitis turniiri ja oli paugupealt Obinizza rahvuskangelane. Ivan Duratšok ise pärast seletas, et tema vana vihavaenlane oli saali tulnud ja seda nähes püüdnud ta palliga oma vaenlast tabada. See tal kahjuks ei õnnestunud, sest jõust jäi vajaka. Pärast seda turniiri ma püüdsin ennast häbi pärast ära peita, kuid mind leiti üles nii Chicagost, New Yorgist, Los Angelesest kui ka kõiksugustest külakestest. Siis ma palusin varjupaika mõnelt teiselt riigilt. Ei õnnestunud. Ootasin ära järgmise Obinizza GP ja siis mul õnnestuski pääseda Urvaste saatkonda Obinizzas ja peituda Urvaste kuningriiki.

Labels:

kirjandid - teema: mälestusi lapsepõlvest

MÄLESTUSI LAPSEPÕLVEST I

Minu lapsepõlv algas sellest hetkest, kui ma pea välja pistsin. Praost. Mis oli tekkinud sünnitushaigla ukse ja sama ehitise ühe uksepiida vahel. Kui te küsite, mis siis enne seda oli, ma vastan siiralt – ei mäleta.
Varajane lapsepõlv möödus minul sõbralikus õhkkonnas, suurim unistus oli minna kooli ja seal astuda pioneeriks. Ette rutates võib öelda, et see soov ka täitus. Niisiis möödus mnu lapsepõlv pioneerimängude tähe all. Midagi pole sellest eluetapist enam kirjutada, vahest veel ainult seda, et 3-aastaselt arvati mind jalgratturite profiklubi “Treugolnik” koosseisu. Oli tore lapsepõlv.

MÄLESTUSI LAPSE PÕLVEST II

Lapse põlv oli katki ja verega määritud. Ju ta siis oli kukkunud. Mul hakkas tast kahju, aga appi ka ei viitsinud minna. Kohendasin põlvekaitset ja läksin edasi.

Labels:

kirjandid - teema: uni

UNI-A

Kuna sellel ööl oli Une-Matide streik, püsis mul kogu öö vältel ees vaid EestiTV tabel.

UNI-B
Istusin kolme küüruga kaameli esimese ja tagumise küüru vahel, ümberringi lumehanged. Mul hakkas hirmus kuum ja ma hakkasin riideid järjest seljast pilduma, kuni striptiisi täieliku sooritamiseni. See meelitas kohale karja pingviine, kes hakkasid kaamelit ründama. Kaamel hakkas meeleheitlikult rabelema ja paiskas mu seljast maha, otse pingviinikarja keskele. Üllatusega märkasin, et minu ümber polegi pingviinid, vaid naised, paljad naised. Haarasin ühe neist sülle ja pistsin jooksu. Ülejäänud naised asusid mind jälitama, olles relvastatud nagu talumehed Mahtra sõjas. Vahemaa vähenes silmmärgatavalt, juba vuhisesid esimesed hangud must mööda. Äkitselt hakkas naine mu käte vahel sulama ja muutus mingiks kleepuvaks massiks, mis kinnitas mu jalad maa külge Samal silmapilgul hakkasid hoobid mu selga sadama, mul läks silme ees mustaks ning ma ärkasin. Ärkamine ei toonud mulle mingit kergendust, hoopis vastupidi. Mu voodi ümber seisid raudmehed, tõsi küll, relvitud, aga siiski hirmuäratavad. “Kas sina oled see põrunud pärdik?” küsis üks neist minult peenikese kukehäälega. “Sursu, sindrinahk” vastasin mina. Arvatatav Sursu ehk Eik Tulve lasi raudrüül üle keha põrandale libiseda ja minu ees seisis juba tuttav eit ja hakkas laulma mingit ebamäärast viisikest seto keeles. Laul muutus järjest selgemaks ja lõppude lõpuks ma taipasin, et tegemist on Tõnu Trubetsky lauluga “Jumal kaitse kuningat”. Ma otsustasin kaasa laulda, kuid kurgust tuli vaid vaevukuuldav kähin. Hüppasin voodist põrandale, mispeale käis hirmus pauk ja tuba läks pimedaks. Taas läks valgeks, mul oli kidra käes. Toas olid peale minu veel Tamur Marjasoo, Sven Valdmann ja Ardo Põder, ühesõnaga ansambel “Shower”. Leidsime enda Tallinna laululavalt, rahvast oli sama palju, kui laulupeol, võib-olla mõni rohkemgi ning kõik taidlesid ekstaatiliselt kaasa. Keset järjekordset lugu lõin ma kidraga vastu põrandat, mispeale lauluväljak muutus inimtühjaks. Polnud ka bändimehi. Äkitselt olid inimesed tagasi, kõigil oli kidra käes, mida nad ka kõigest jõust raiusid. Seejärel vallandus nende ühiskoor. “Mirror man” kaikus üle lauluväljaku. Ilmselt ei teadnud nad rohkem sõnu ja see vihastas mind ja ma võtsin enda kõrval vedeleva automaadi ning lasin kogu rahvahulga maha. “Mirror Man, Mirror Man...” kaikus endiselt üle laibahunniku. Ärkasin ja nägin, et voodi kõrval laual mängis plaadimängija e. grammar. Selle kõrval vedeles plaadiümbris “Eesti pop 11” “Mirror Man, Mirror Man...” kordas plaat järjepidevalt.

Labels:

minevikumeenutused lõpetan oma koolikirjanditega

Mustad mõtted

Mul on tihti hästi mustad mõtted, kohe nii-nii mustad (siin joonistatud must kastike - toim.). Tuleb mõte pähe, et nüüd teks musti tegusid ja nii mõtled ja mõtled ja mõtled, aga otsustavusest jääb puudu. Vahepeal viin ma need mõtted ka täide, aga üldiselt ei ole mu südametunnistus nii must kui mõtted.
Näiteks läksin kord õhtul hilja koju, normaalsed inimesed juba magasid, kuid ometi polnud mina ainuke, kes sellel hilisel tunnil väljas jõlkus. Mulle tuli vastu üks vanamutt, kellest ma teadsin niipalju, et tal raha on, väga palju raha. Ütlesin vanamutile tere õhtust ja ulatasin ka terekäe, ning raputasin vanamutti... Mu lootused ei olnud mind petnud. Vanamutt kõlises nagu hoiupõrsas. Ma ei saanud eksida, see oli kulla kõlin. Käsi katsus taskus pussi, kuid ma ei söandanud seda veretööd ette võtta. Kullapalavik ajas mu pea aga niivõrd segi, et ma ei suutnud vastu hakata oma mustadele mõtetele. Veretööst päästis mind üks juhuslik tee ääres vedelev telliskivi. Võtsin selle maast ja lõin...
Järgmisel päeval kõndisin väljas, seekord helgemad mõtted peas, kui eile. Ma mõtlesin nimelt selle peale, mis selle röövitud kullaga võiks teha, kui ma nägin... teda ennast! Võib öelda, et vaimu. Vanamutt, kelle ma olin eile oma käega maha koksanud, tatsas rahulikult ringi. Nüüd läbistas hirmuvärin mu keha, ma ei suutnud muud otsustada, kui tõmbasin vanamuti põõsa taha ja hakkasin kägistama (mitte vägistama). Kanges kägistamishoos ma ei märganudki, kuidas põõsa kõrval peatus politseiauto. Samal hetkel kui vanamutt hinge heitis, astusid politseinikud põõsa taha ja võtsid mu kinni.
Õnneks on mul politseis tutvused ja tänu sellele otsustati, et see vanamutt oleks nagunii ära surnud, kvalifitseeriti mu tegu pisihuligaansuseks ja anti 15 päeva aresti.
Tervelt 15 päeva ei olnud mul midagi muud teha, kui kongis musti mõtteid mõlgutada. Karistusaja lõpuks oli mõte küps ja ma otsustasin luua Musta-klubi. Mõte sai teoks ja praegu on Musta-klubis juba 8 liiget – peale minu veel Argeaux, Wilx, Eissa, Kõbi, Angu, Silts ja Volts. Meie klubi eesmärgiks on kõik mustaga seonduv, me mõtleme ainult musti mõtteid ja teeme musti tegusid, võimaluse korral kanname eelkõige musta rõivastust. Meie rahvuslinnuks on musträstas, sööme heameelega mustikaid ja mustsõstraid. Meil on ka oma lipp ja hümn. Lipp on must ja hümn on “Black Velvet”. Eelisjärjekorras võetakse klubi liikmeteks musterlapsi, mustlasi, mustanahalisi ja muidugi musta südametunnistusega inimesi. Igal aastal korraldame ekskursiooni Musta mere äärde, kus teeme oma musti tegusid. Sellega panen ma oma MUSTandile punkti. (PUNK.T)


OOTAN JÕULE

Ootan jõule väga suure hirmuga. Sest. Siis tuleb Jõulu Vana ja tal on kaasas. Vitsakimp. Ma kardan, et ta võib selle vitsakimbu õue peale maha poetada ja siis... Siis ma võin õues jalutades selle otsa komistada. Ja kaela murda. Või jalaluu. Ja kui tal juhuslikult vitsakimpu kaasas ei ole, ei ole ometi välistatud, et ta paki sees pommi kaasa ei too. See võib toas lõhkeda ja lõhkuda ära süldikausi. Või saadab Jõulu Vana meid pommi ähvardusel soojasse, pimedasse kohta. Nii näeb välja põrgu pühapäeviti, kui põrgutuli puhkab ja katlad on mingil määral maha jahtunud. Seepärast ei oota ma niivõrd jõulude saabumist, vaid nende möödumist.
(see kirjand on igatahes juba Contra nime all)

Labels:

kauneim uueaastakaart