Contra -Urvaste süda

Wednesday, October 31, 2007

ajamasin

joon õlut
telekast mängib london beat
ive been thinking about you

vaatan oma pudelit
see ei olegi õlu
see on ajamasin

Labels:

munad

Oina munade küpsetamine Lindora laadal

hiire hirmus saatus



Nii läheb, kui oma nina topid, kuhu pole vaja. See hiireke oli juba küllalt ära kuivanud, aga keha ja jalgade asetus näitas hirmsat võitlust elu eest.

Sunday, October 28, 2007

võeh imet mis seal näha sai

Võru Teataja 5. veebruar 1927
Vanake, kes loeb romaane
Tsooru-Kõrgepalus elab vanainimene M.S, kes kõrge vanaduse (84 a) peale vaatamaat armastab lugeda romaane ja muid kirjanduslisi teoseid.
Silmanägemine on vanakesel hea ning ta võib nii mõnegi praegusaja noorele eeskujuks olla, nendele kes raamatuid põlgavad.
Mis imelikuna paistab, on vaid see, et tema tütar kirja tähtegi ei tunne, rääkimata raamatute lugemisest.
Hnbr.

Labels:

hümniarutelu 80 aasta tagant

Elu 29. oktoober 1927
Kes on meie riigihümni õige autor?
Saksa rahvaviis tuleks asetada algupärandiga.
Ei ole veel ununenud üllatus “Lembituga”, mida aastakümneid peeti Kreuzwaldi algupäraseks teoseks, kuid tänavu kevadel selgus, et see on osalt sõna-sõnaline plagiaat Saksa kirjandusest.
Tänini pole vist kuskil tähelpanu juhitud asjaoludele, et ka meie ja Soome ühise hümni – “Mu isamaa, mu õnn ja rõõm” – viis pole Paciuse oma, vaid plagiaat ühest Saksa rahvaviisist, mille paljud motiivid täpselt sarnanevad meie hümniviisiga. Järgmises numbris käsitame seda pikemalt, tuues paralleel-näiteid.
Viimasel ajal peetakse meil vappide võitlusi – kas ei oleks aeg välja-kuulutada ka algupärase riigihümni viisi loomise võistlust? Tõsi küll, et inspiratsioon heliloojatel ei tule iga kord, “käsu pääle”, kuid katset teha võiks siiski. Oleks soovitav, et uus hümn valmiks IX. üldlaulupeoks, mis on meie suurimaid rahvuslikke eluavaldusi ja kus siis hümni võiks tutvunemiseks ette kanda üldlaulukoor.
Seni on uue hümnina kõne all olnud Henrik Visnapuu luuletus “Marahva, talupoegi vaba maa”, millele on seni loodud mitu viisi, kuid ükski neist pole suutnud laialdast poolehoidu võita.Kas ei võiks siin veelgi uusi katseid teha, või, võib-olla, kuulutada võistlus ka uute hümnisõnade loomiseks?
L+K

Labels:

Friday, October 26, 2007

Päeva loosung

See on ju minge putsi, hüperboloid!

Arvake, kes on autor?

Labels:

Thursday, October 25, 2007

nending vanast heast lehest

Uusus on visa harilikuks asjaks saama

vana turbaporno

Elu 7. jaanauar 1927
Uue-Antsla turbaühisus. Üks teguvõimsamaist turbaühisustest ümbruses. Läinud aastal rahuldas kõiki liikmeid allapanu turbaga ja loodab ka tänavu talvel kõiki rahuldada alusturbaga, kuna põletisturvast vähestele saab.

Labels:

lõbus saunaskäik

Võru Teataja 25. oktoober 1927
Õudne unenägu Võrumaast
Tallinna lehemees Tsooru
Õudseid unenägusid näeb “Vaba Maa” Võrumaalt. Veel hiljuti kirjutas see leht, kuidas Rõuges üks mees suri, naine hulluks läks ja lapsed kaevu uppusid – kõik ühe korraga. Muidugi oli see lugu puht väljamõeldus. Nüüd toob sama leht jällegi järgmise teate:
Kolmapäeva õhtul juhtus Võrumaal Tsooru vallas väga jubeda iseloomuga õnnetus.
Oli käsil rehepeksmine. Kaks päeva ühes ja samas talus masindanud olid inimesed läbi tolmused ja köeti saun. Peale meeste saunast ära tulles läksid naised endid pesema ja vihtlema.
Kergemeelsed poisikesed ja paar vanemat meestki tulid mõttele, et “naistele vaja auru anda; las vihuvad nii, et särtsub!”
Tungisid sauna ja viskasid viis-kuus pange vett kerisele. Keris ajas sauna koledat palavust täis ja tuline aur tungis põrandani.
Naised tormasid ukse poole, seda aga hoiti väljast kinni. Lõhuti aken ja kasteti end külma veega, toda kõike aga oli vähe. Üksikud keha osad põlesid, kärsa hais tekkis sauna.
Naiste kisa peale jooksid mõned teised mehed toast välja ja kiskusid ukse lahti. Üks vanaldane naisterahvas oli ukse ette minestanud.
Ühel tütarlapsel jooksis suust ja ninast laginal verd ning paljudel olid teiste vähemate tulehaavade kõrval huuled raskesti põlenud, takistades rääkimist ja söömist ning tehes väljakannatamatut valu.
Võib olla oleks asi kurvemalt lõppenud, kui õigel ajal appi ei oleks saadud, sest külm vesi oli juba otsa saanud ja palavus saunas küpsetav. Sauna keris oli lõhkenud ja ahjust tuhk sauna mööda laiali paisatud.”
Sellele “õudsele” loole on raske midagi juurde lisada. Tsooru rahvas ise küll sellest midagi ei tea.

Labels:

no mida ennustused!

Võru Teataja 25. oktoober 1927
Lennuk tapab auto
Saksa inseneri uuetüübiline lennuk
Saksa insener Zaschka on konstrueerinud lennuki, millega otsejoones õhku tõusta ja maanduda võib. Ka saab selle lennukiga õhus paigal seista.
Zaschka lennuki kruvi (propeller) on võrdlemisi suur, kandepinna sarnane, 2 tiivaga, umbes 14 meetri pikkune ehitus. Tiibu kannab tiirlev terastorudest raamistik. Mootor asub tornisarnases ehituses lennuki keskel ja on ainult 30-hobusejõuline. Mootor on ühenduses kruvi keskel asuva vurriga, mis enesest traat-kodaratega rasket ratast kujutab ja kruvi tiibu ümber ajab. Kui vurr 1430 tiiru minutis teeb, siis teevad tiivad ainult 100 ringi.
Tiivad on õhkutõusmise eel päris horisontaalsed. Kui masin juba täiel hool töötab, kallutatakse tiivad langu ja need kisuvad õhku lõigates lennuki üles. Tiirlev vurr jälle ei lase lennukil tuulehoogudes sugugi kõikuda ja lend on päris kindel.
Kui niisuguse lennuki mootor äkki rikke läheb, ei lange aparaat mitte otsekohe alla, vaid langemine sünnib aeglaselt liugeldes.
Zaschka on oma lennukiga küll veel katsete ajajärgus. Töö tulemusi oodatakse huviga. Kui need rahuldavad peaksid olema, siis on väga tõenäolik, et lennuk üldiseks liikumisabinõuks saab ja auto eemale tõrjub.

Labels:

Wednesday, October 24, 2007

ropendame ka

Käisin just Muhu saarel ja sain teada, et
ÕNN on MUHUS
ja siis nägin seal veel ühte PÕNNI, kellel oli MUHK peas

Sunday, October 21, 2007

Vana moerubriik

Elu 22. oktoober 1927
Küllastunud poisipääst
Poisipää, mis vallutas kõigi maade naised, hakkab oma hiilgetipult langema. Võimsa diktatorina vallutas ta naised valgest musta, kollasest punase rassini. Isegi tumedamais metsanurges ei jätnud ta ainustki patsi plika õlale. Nüüd on mitmelpool juuks uuesti kasvu alanud, õigemini sööti jäetud. Eriti Kõrgepalus ja Sännas on seesuguste kahepaiksete protsent suur; ei nad ole moodsad poisipääd ega ka pikadpatsid, on nii muistse eesti taadi sarnased, kel ka juuks rippus allapoole kõrvu, ent õlgadeni ei ulatanud.
Poistele ei meeldivat poisipääd , olla inetud habemenoaga silutud kukaldega tüdrukud. Ja mis sääl ikka parata, kui ei meeldi, lastakse kasvada, asi tahe. Läheb küll aasta poolteist, aga teada on, et siis ei tuntagi, milline “inetu” ta varem oli, see mõistuse kest. Minu (vanapoisi) arvates on ikkagi kenam ja praktilisem see kurikuulus poisipää; ei ole sääl vassingute korral suuremat remonti vaja ega tüüta kammimiselgi, ilusad päälegi veel.
Ver. Ek.

Labels:

Wednesday, October 17, 2007

originaalne mõte

Selles mõttes, et küllalt trafarett on mõelda nagu oleks ainult arvuti pealelend süüdi väikses raamatulugemuses. Tubli, Vastseliina raamatukogutöötaja, kes sa laiemalt mõtled.

Osa õpilasi on aga hõivatud hobitegevusega: treeningud, muusika- ja kunstikool jpm. Enamasti vabanevad nad kell 19.00–20.00 õhtul, siis peab ju veel koduseid ülesandeid tegema, mida pole sugugi vähe. On ju veel ettevõtmised koos vanematega, soov niisama oma asjadega tegelda, õues hullata, koeraga mängida. Millal see laps loeb? Midagi ju loetakse ja millegi lugemist näeb kooliprogramm ju nagunii ette. Selle kõrvale millegi rohkema mahutamist on raske ette kujutada. Sageli pole ka arvuti põhjuseks, miks vähem loetakse. Tänapäeva lapsel ei lasta kaua laps olla, edule suunatud ühiskond nõuab lapselt järjest rohkem ja õppeprogrammid on järjest mahukamaks ja keerukamaks kavandatud. Et lastel jääks rohkem aega lugeda, on võib-olla lahenduseks koduülesannete vähendamine. Kui kodust koolitööd vähendataks ja koole ei seataks pidevalt õppeedukuse põhjal pingeritta, jääks lapsel rohkem aega lugemiseks ja ta saaks olla kauem laps.

Tuesday, October 16, 2007

uus hamleti tõlgendus

Laste lugemise osas tundub õhus olevat lausa hamletlik küsimus: loevad või ei?

(Põlvamaa rahvaraamatukogude aruandest 2006)

laulame neid laule

isand jeesus tuulepea
kaunistagem eesti koojad
üle sooja heinamaa
päikest näen ka siis kui pilves
mille alla eesti poojad

lilli sul aina kingiks ma
pole õnneks palju vaja
oo millist rõõmu toob küll päev
kui koos sinuga puu alla jään

uus luuletus

TÄNAMATUD AMETID

koka amet on väga tänamatu
kuigi tänatakse ju küll
aga lõpuks on ikka kõik söögid otsas
ja peab hakkama uusi tegema

päästeametis on ka väga tänamatu töö
tänatakse ju küll
võib ordenigi saada
aga päästa inimesi kui palju tahes
lõpuks surevad ikka kõik ära
viimane kui üks
ja peab hakkama uusi tegema

Labels:

õudukas

sain teada just
et päevad pole vennad
ööd ei ole õed

oh õudust
hoopis ööd on vennad
päevad õed

Labels:

meenutagem boikotti

Võru Teataja 17. oktoober 1917
Päevauudised
Pihkva kubermangu kolm valda on otsustanud Jumalat, kui vana korra tegelast ja vasturevolutsionäri boikoterida.

Labels:

Monday, October 15, 2007

luuletus ka

HOMMIKUNE PUNSLI ELI

joon kolmveerand kuus hommikul
oskar lutsu pildiga kandilisest klaasist
riia palsamit
hea on olla kirjanik

taustaks pretensioonitu
viisteist aasta vanune disko
nagu mongoolia
sama pretensioonitu

vahest ongi hea
et iga hommik kell kuus
ei ole mul originaalset jooki
mis esimesena seda klaasi puudutas
punsli eli

kui jooks üksinda kell 5.49
arvuti taga punsli eli
kirjutaks veel kevade
ja alles hommikul saaks aru
et jaan tätte
on selle ammu ära kirjutanud

Labels:

jeesus ja lenin

Mul tuli täna öösel mõte, et kui vanadele lenini-lauludele panna lenini asemel jeesus - kärab küll, vähemalt lastelauludes

suur jeesus ta oli üllas
nii hoolitsev tark ja hea
meid lapsi ta võtaks sülle
ja silitaks hellalt pead

või

kui meil jeesus tuleks külla
mis te lapsed teeksite

mina kingiksin siis talle
oma kummijänese

Aga rohkem ma peast midagi ei tea. Enda luuletust ehk ainult

tunnen täpselt kahte habet
kellel täna sünnipäev
koos nad mängind pole kabet
siiski kõrvuti neid näen

kaks üldtuntud humoristi
meie meeli lahutand
ühel habe uljalt püsti
teisel üsna mahukas

kahekesi nalja tehes
saanuks neist ehk võimas paar
elanuks nad ajas ühes -
onu Jeesus ja Mart Laar

välismaa jalgpalli

Selline põnev mäng

Labels:

herberti vanasõnad

Herbert ütles mulle aasta alguses kaks vanasõna

Isa peab lapsi hädas aitama

ja

Kõik asjad on elusolendid

elu nagu blogspot

Kas keegi on öelnud vastuseks - kuidas sul läheb, lihtsalt niimoodi - loe minu blogi!

Umbes seline dialoog võiks olla

- Contra, kuidas sul viimasel ajal läinud on?

- konnulacontra.blogspot.com


Lihtsalt nii. Ma õnneks eriti palju oma elust ei viitsi kirjutada blogis. Aga ühe korra olen peaaegu niimoodi vastanud küll. Oma päevast Päevalehes.

Sunday, October 14, 2007

mis maksab väike naelsterling

Elu 15. oktoober 1927
Tallinna börsi kursid
Ameerika dollar 374.50
Naelsterling 1824.-
Saksa mark 89.70
Soome mark 9.45
Lat 72.50

Labels: ,

oeh imet, võeh imet

Elu 15. oktoober 1927
Uus setu eepos
Akadeemilise Rahvaluule Seltsi koosolekul 9. skp. Tartus esines Paulopriit Voolaine suure üllatusega. Ta on Setumaalt kaasatoonud uue senitundmatu eepose või poeemi, millega ta koosolijaid tutvustab. 384 leheküljelise poeemi päätegelaseks on Peko, kes esineb nagu mingisuguse setude Kalevipojana. Poeem annab uue tunnistuse setude luulelennust. P. Voolaine võrdleb eepose autorit, lauluema Anne Vabarnat Homerosega. Ei ole Eestis ega võõrsilgi enne nii palju rahvaluule aineid ühe isiku suust üleskirjutatud, kui Anne Vabarnalt.
P. Voolaise kõnet kuulati innukalt.

Labels:

Kaks liitrit nagu nipsti

Võru Teataja 15. oktoober 1927
Pidulik konnasöömine
ehk
Põlva konn on kaks korda rohkem väärt kui lammas
Põlva kandis D. talus tantsiti mis maa mühises. Peeti kartulitalgu väärikat lõppu. Visati nii mehe moodi klähvi, kuni pead ilusasti tuuris olid. Siis tõusis tuju leppida. Asjaosalisi leidus hulga. Mõni mees jõi kihlveo tõttu soolvett, teine õgis kõvasti puhast soola, kolmas jälle näris toorest lambaliha. Neljas mees oli aga kõige kangem, pistis päris konna nahka, nagu midagi. Kolm esimest võitsid kihlveo läbi igaüks liitri viina, viimane aga nii vähesega ei leppinud, vaid kauples kaks pudelit välja.
Siis algas konnajaht. Toodi tallist vana altern, süüdati põlema ja mindi “hüppemeistrit” otsima. See kätte saadud, käänati tal kael kahekorra, pesti pidulikult puhtaks ja nüliti. Otsiti siis peremehelt hõbetaldrik, lõiguti konn taldrikule tükkideks ja paigutati lauale. Sinepi-, pipra-, ja äädikapotid seisid seal sirges reas juba ees. Rahvas kogus ümberringi. Mees asus oma õhtusöögi kallale ja varsti olid veel ainult luud järel. Kaks liitrit viina oli võidetud.

Labels:

Monday, October 08, 2007

Kaks kolli tulid kakalt

Vot niimoodi

Labels:

kummaline kuritegu

05.10.2007 kella 3 ajal varastati Võru vallas Kose alevikus asuvast tanklast leti pealt 74 kiirlotot “Auto loos”. Vargusega tekitatud kahju on 1850 krooni

Mõtlesin, et sellest võiks Päevalehte uudise teha - kui saaks varga käest küsida, kas ta midagi võitis ka, mitme piletiga jne. Ja kas ta ammu lotot armastab.

kuum teema ka 80 aastat tagasi

... ainult et siis oli asi radikaalsem - viinapoed täitsa kinni panna!

Võru Teataja 8. oktoober 1927
Rõuge viinapoodi
sulgumise küsimus on vallavolikogus 12. okt arutusel. On kuulda, et vallaelanikud vastava palvega volikogus esineda tahavad viinapoodi sulgumiseks. On ju viinapoodi ümbrus praegusel ajal huligaanseks keskkohaks saanud ja iga korralik inimene näeks heameelega, et viinapoodi päevad Rõuges lõpetatud oleksid. Aga asjast huvitatud vastaspooled mõtlevad küll teisiti.

Labels:

söömisjutu juurde

Tulime eile Jaaniga geniaalsele ideele.
Eestlased on alati mitmevõistlust armastanud. Kuidas oleks sellise kahevõistlusega -
1. ala söömine ja kes kõige rohkem ära jõuab süüa, saab esimesena jooksurajale. Noh, nagu kahevõistlus ikka, Gunderseni meetodil.
Tõsiselt jackass ala.

Labels:

tõsised söömamehed

Võru Teataja 6. oktoober 1927
Mehed sööma mõlemad.
Suured sööjad Nooritsmetskülas ja Petserimaal.
Kui Nooritsmetsküla inimesed veel üsna pisikesed olid, elas seal külas mees, nimega Nunn-Jaak. Kord sõitis ta Tartu ja sai seal kõrtsu peal kahe kaupmehega kokku. Kui meestel pead juba soojaks said, tõusis kõne söömise üle. Varsti klappis ka kihlvedu. Kumbki kaupmees väitis endal olevat teadupärast mehe, kes kõigist rohkem süüa jõuab. Tõidki siis need tublid mehed platsi. Võitis kaupmees Kaan, sest tema söömameheks oli Nunn-Jaak. Vihtus nahka 15 portsjoni, kihutas siis kolm toopi õlut otsa ja sakuskaks võttis viis naela heeringaid.
Nüüd on aga temale tõusnud võistleja. Jutustatakse, et ühes Petserimaa külas elab 60-aastane vanamees, kes kihlveo korral suutvat ära süüa nii umbes 10-15 mehe kõhutäie ja siis veel paar liitrit “votkat” peale limpsavat.

Labels:

lõpp hea, kõik hea

Võru Teataja 6. oktoober 1927
Armastus keerdkäikudega
Põlva poiss sai kodukana kätte

Põlva pool X. külas U. talus oli perepoeg armastama hakanud noort omatalu teenijatüdrukut.
Möödunud kuu lõpul aga öelnud peretaat järsku miskipärast neile koha üles, teadmata, et ta tema poja-poissmehe tulevane on.
Neiu aga saanud asjast nii aru, et ka peiu teda ei salli.
Viimast polnud sel päeval kodus. Alles kaks päeva hiljem 1. okt., tuli ta veskilt tagasi ja kuulis, et tüdruk murtud meelel 10 kilomeetrit kaugele ema poole läinud.
Poiss vihastas nii, et oma vanal isal habemest kinni sasis ja ka muid perekonnaliikmeid ohtralt “koolitas”.
Tegi siis kodust sääred ja ruttas kallima poole, kes vahepeal haigeks jäänud. Oli meelepahas ligi veerand liitrit lambiõli alla neelanud. Õnneks aga möödus see tervisele suuremat viga sünnitamata.
Isa sai pojalt küll kolkida, aga ega sest midagi – kange poiss teine, vaid tsuskaski kodus hobuse ette ja sõitis poja ja minija järele. Noorpaar sõidabki varsti kiriku loetusele.

Labels:

Sunday, October 07, 2007

paide-türi rahvajooks

Tore-tore! Ma olen varemgi naljakalt pisikeseid stardinumbreid saanud, kuid seekordne stardinumber 40 tõi kaasa ka et - esimesed 50 kamandati etteritta, teised kõik ühes pundis. Košelevi kõrvalt oli päris uhke startida. Vaadake ka lustakat jooksuvideot, seal on ka muhe Jaan korraks kaadris ja ma annan intekat.
Esireas startimine tähendas muidugi sedagi, et sain tunda millise tempoga ässad stardivad. Nagu 100 m oleks jooksnud.
Aga teatava väljakutse see esitas ja hakkasingi tasapisi tagasi ettepoole rühkima. Otsustasin - et küll jõuan. Kolme kilomeetri peal olid esimesed väsimuse tundemärgid, jäin juba mõnestki maha uuesti.
Siis nägin enda ees mõnekümne meetri kaugusel suuremat gruppi ja tegin vahespurdi, et grupis edasi loksuda. Aga vist suutsin vaid paari tagumisega ühes rütmis jätkata, siis libisesid nemadki eest.
Kirnas oli pool joostud, mingi 6 km jäi veel joosta - siis tuli see tubli tõus. Mägede pojana suutsin paar kohta ettepoole rühkida. Siis sain mõnusalt punti Valdeko Alliksaarega - ja vist kolm kilomeetrit rühkisime koos. Kõigepealt mina tema tempos, siis tema minu kannul, 3 km enne lõppu tundsin jälle väsimust ja otsustasin, et ei taha sellist viimast kilomeetrit nagu kuu aja eest Tallinna poolmaratonil ja lasin Valdeko mõnikümmend meetrit ette. Aga silmside oli kenasti olemas ja 2 km peal hakkasin uuesti lähenema. Aga spurt oli vist ikkagi liiga varajane, viimane pool kilti oli suur kangutamine ja veel mõned, võib-olla üks kümmekond jooksjat läksid must mööda. Valdekost olin lõpuks minuti taga.
Väike võistlus Pehu Jaaniga lõppes enam-vähem täpselt 3 minutilise võiduga Jaanile. Tema alustas Kirnast, mina samal ajal Paidest.
Aga päris lõpusirgel, üks mees kes must mööda läks, mõtlesin, et teen veel spurdi, aga ta tundis kuidagi ära, et ma kõrvale hakkan jõudma, pani ka veel juurde. Aga mul oli jaksu või tahtmist ikka rohkem - ja jäingi ette. Kui võrrelda Tallinna jooksuga kuu aega tagasi, olid jalad finišisirgel ikka täiesti enda omad. Vaid 9-minutiline allajäämine oma isiklikule rekordile tundub ka täitsa OK. Minu aasta parim jooks, ühe teen veel - Viljandis. 100% ei tea küll veel, aga plaanis on.
Ja muidugi tuleb lugeda ka luulekonkursile saadetud salme. Mina oleks ka Kristile võidu andnud, aga üldine tase oli ka päris muhe. Lugesin mõnuga.

Labels:

Saturday, October 06, 2007

minu karjäär eesti päevalehes

alustasin 7 lk pealt, kolmandal päeval jõudsin 5 lk peale ja nüüd 4 lk peale lõpuks. Lisaks kirjutasin viimaks ka loo, mis püsib onlainis avalehe peal ja saab kommentaare. teema on muidugi arutlust väärt ka.

Friday, October 05, 2007

viies ja viimane päev eesti päevalehes

Huh - andsin just oma viimase loo üle. Kahju vaid, et mõningaid vastukajasid ei anna enam loosse sisse viia. Lihtsalt igal asjal on oma deadline.
Oli väga põnev teema, kus oli kaks vastaspoolt, kusjuures võrdsed - kummalgi pool üks emotsionaalsem ja üks rahulikum tegelane. Aga sellest, kui palju pooled veel ka pärast artikli tutvumisekssaatmist teineteisele vastu vaidlesid, nähtub, et konflikt on olemas. Ja teema ilmselt jätkub.
Küsimus - kas üleminekusumma kehtestamine tantsuklubide vahel on mõttekas määrus või mitte.
Ühest küljest võitleb see hämarate tegevuste vastu, kus tantsuklubid nagu kommionud tantsijaid üle meelitavad. Teisest küljest võib see kokkulepete mittesaavutamisel lihtsalt mõne lapse tantsukarjääri pisaratega lõpetada.
Teema oli põnev ja muudatusi tuli iga kõne ja iga meiliga. Ja see teema jääb veel õhku, minu meelest oleks see loogiline.
Aga tõesti, nüüd kui ma juba loo üle andsin, tuli veel üks muudatus, mida sooviti. Aga natuke kaua tuleb. Kas jõuab sisse. Minutite mäng.
Muidu oli täna küllalt lõbus päev. Sain Haridustöötajate Liidult tänu, õigemini sai seda terve Eesti Päevaleht minu loo eest. Samas Lauri Leesi lõik oli ka delfisse üles pandud ja Leesike sai ikka delfikommijate käest tunduvalt rohkem sõimata, kui mina eile tema käest:). Lihtsalt selline tähelepanek.
Ja ei tule mulle seda pisikest kirja, veel enne lahkumist närvide mäng. Ja lõpuks tuli.
Aga ma sain tänutäheks ka Eesti Päevalehe koti, nüüd ei pea Airi enam süümekaid tundma, et ta aasta alguses minu külaesindaja preemiaks saadud kotti kuidagi mulle tagastada ei suuda, nii njummi kott on:) Kotis on veel midagi sees ka, pidi termos olema:)
Nüüd teele Urvaste suunas. Pisut kummaline, et pärast puhkepäevi enam siia tagasi ei tule.

Thursday, October 04, 2007

neljas päev eesti päevalehes

Päris mõnus!
Kirjutasin õpetajate päevast. Helistasin koole läbi ja haridusministeeriumit ja sain Prantsuse Lütseumi direktori Lauri Leesi käest sõimata, et õppimine on tõsine tegevus, aga mina istun ainult oma laua taga, helistan ja küsin, kas nalja ka saab.
Pisut jama oli, et alguses tegelesin ainult Tallinna koolidega, sest oli vaja leida kohta, kus saaks eelnevalt pilti teha, peale seda Tartu koole, aga lõpuks jäi nii, et Hillar Mets joonistab hoopis temaatilise pildi minu kogunenud pärlikeste põhjal.
Ajaa, vahepeal sain ka kaks külauudist kirjutatud. Asi, mida ma teen aeg-ajalt ka Urvastes olles.
Kuidagi lühike jutt sai täna. Ei olnud vist nii seiklusrikas päev kui eelmised.
Aga arvan, et tänane lugu sai mõnusalt tasakaalukas, kus oli nii austust õpetajate vastu kui ka pulli, ikkagi tasakaalus. Ei pea monsieur Leesi eeski häbenema.

Ja peab veel lisama, et jäin liiga kauaks toimetusse blogima ja sain veel ühe uudise teha. Lühikese, karmi ja konkreetse. Näitemänguagentuuri võistluse laureaatidest.

Wednesday, October 03, 2007

üks juhtum esmaspäevast ka

Õhtul läksin siis oma Tallinna peatuspaiga juurde, ja jumalasta kindel, et tundsin ära maja, kust olin hommikul mõnusa diagonaalotseteega trollipeatusse tulnud ja lasin kella tuttavale korterinumbrile.
Tädi tegi lahtigi ja tuli koridori vaatama, et kes tema korteri mikrofoni "õdagut" ütles. Tundub, et talle hääl tundus tuttav, sest vähemalt näo järgi tundis ta mu ära. Selgus, et maja on 171, mitte 173.
Naljakas, et samal õhtul (nägin hommiku korduses) oli Reporteris saatelõik, kus näidati 24-a noormehe abiellumist 82-a neiuga.
Aga ma läksin ikka edasi, kuhu oli plaanis.

kolmas päev Eesti Päevalehes

Ette võib öelda, et täna oli kõige kergem päev, lõpetasin oma tund aega varem, kuigi tegelesin kahe teemaga, millest ühte jätkan homme.
Peamine põhjusena, miks asi kergem oli, näen seda, et täna polnud vaja kedagi omavahel tülli ajada, vastandada jms.
Sain ülesandeks kirjutada sellisest toredast asjast nagu Balti Tähe üleandmisest Arvo Pärdile, mis toimus Peterburis. Kõnelesin Andra Veidemanni ja natuke ka Jaak Allikuga. Kahju vaid, et pilti ei olnud võimalik saada enne, kui homme hommikul. See oleks kompu asja juures olnud. Ja muidugi mõista on kahju, et Arvo Pärt ei tahtnud minuga kõnelda.
Enne kella 15 tegelesin aga koolide otsimisega, kus võiks midagi toredat toimuda õpetajate päeval. Saatsi terve hunniku meile neile, kellest esmajärjekorras midagi ootasin.
Loodame, et homme hommikul ikka üht teist tuleb. Mõne vihje sain ka esindajatelt nii et nii või naa võin hommikul täie rauaga jätkata.

Tuesday, October 02, 2007

teine päev Eesti Päevalehes

Rääkisin hommikusel koosolekul sellest, et Mulgi Kultuuri Instituut tuleb homme Tallinnasse raha küsima ja saingi selllest loo kirjutada. Ja uurida juurde, milliseid samalaadseid instituute veel on ja millega nad tegelevad.
Mõtlesin, et kerge jalutuskäik, aga loo kirjutamise käigus selgusid mitmed teised asjaolud, mis panid loo käiku ümber hindama.
Ja veel - kui olin valmis saanud teiste instituutide kirjeldused kastikese jaoks, selgus, et loo jaoks on ainult 2000 tähemärki, õnneks sain lohutuse, et onlaini saab selle siiski panna. Uhh, see oli tegelikult kõige suurem töö, vähemalt ei läinud päris raisku.
Aga kui olin enda loo uhkelt üle andnud, selgus, et lool ei ole seda õiget pointi. Olin päris ehmunud, aga üks lisatelefonikõne andis siiski võimaluse asi huvitavamaks kirjutada - tegelikult sai päris palju ümber kirjutatud, see võttis vast oma pool tundi, aga lõpuks oli OK
Nii et ei saanud täna taas kella viiest minema - ütlesin sõpradele, et kell seitse olen kindlasti olemas, nüüd on 19.20 ja lõpuks ometi saan minema. Uhh!

Monday, October 01, 2007

esimene päev eesti päevalehes

Olin täna Eesti Päevalehes tööl. Esimest korda sellises toimetuse õhkkonnas.
Sain täna ülesande kirjutada internetist ja sellest, kas ministeeriumi ettepandud kava, et KOGU Eesti asustatud territooriumil oleks 2007. aasta lõpus vähemalt 256 kbits internetiühendus saadaval
Selge see, et ei ole, pigem tuli uurida, et miks.
Ma ei tea, paar tundi säädisin mõtteid ritta, kellega ja millest kõnelda. Siis hakkasin tasapisi helistama, ajah, kõigepealt saatsin meile laiali, ummamuudu listi ja naki listi. Sain päris mitmeid vihjeid interneti kohta, väga kiita ei olnud kellelgi. Mõned inimesed ju on, kes Kõuga rahul, aga keegi selline endast märku ei andnud sedapuhku.
Enne nelja küsisin uudistepealik Jani käest, et palju mul veel aega on kirjutada - või oli see enne kolme. Jan ütles, et 10 minutit, see on neil vist tavaline nali uustulnukate puhul.
Igastahes see pani mind tegutsema ja hakaksin järjest helistama ja vast viiest hakkasin asja kokku klõbistama, siis jõudsin veel saata Veljo Haamerile ülevaatamiseks, siis toimetaja Andrus võttis juba teksti ette ja nikerdas selle kallal, kõigepealt ütles, et 4000 on palju, võiks kolm tuhat olla, aga küll ta lühendab, siis sain Veljo käest parandused, mis pikendasid lugu veel 300 märgi võrra, andsin üle ja siis nikerdasin vast pool tunnikest veel toimetuses niisama, avastasin enda üllatuseks, et kuigi olin päev otsa kakaod larpinud, ei olnud kordagi kempsus käinud, mis oli päris naljakas.
Siis otsiti veel pilt mu loo juurde ja arvatavasti läheb lehte. Ehk usaldatakse mulle hommegi lugu, hea et ikka valmis sain.

No mida kõike

Võru Teataja 1. oktoober 1927
Sünnitamine maanteel
Lapsed kadusid põõsa alt
Orava vallas Kohora talus elutsev A.K teatas politseile, et ta 25. septembril maanteel käigul enneaegselt kaksikud sünnitanud. Ta ei ole lapsi koju tuua jõudnud, vaid mässinud need pluusisse ja pannud põõsa alla peitu. Kui ta hiljem neile järele läks, olnud lapsed põõsa alt kadunud.

Võru Teataja 1. oktoober 1927
Võru postkontor müüb 14. okt s.a kell 10 suusõnalisel enampakkumisel 3145 vana katuse kivi, järelpakkumistega 19. okt kell 10

Elu 1. oktoober 1927
Petserimaal röövitakse viina
Järvesuu vallas, Verhulitsa külas elav Peeter Orgoja teatas politseile, et tema läinud keskpäeval Värska külast koju. Teel tulnud temale vastu Jeršavina küla elanikud Mihail Viinak ja Aleksei Leping ning Petseri valla Vederniku küla poisid “Tuha Vasja” ja Lesška, kelle õiged nimed teadmata. Lesška astunud tema juure ja röövinud taskust ühe pudeli viina, hoides lahtise noa ähvardavalt tema pää kohal löögivalmis. Siis läinud Lesška ühes seltsimeestega edasi ja nad joonud röövitud viina ära.

Labels:

Kõu internet

Kirjutasin täna Eesti Päevalehes interneti-teemalist lugu, peamiselt Kõust ja sain ka sellise kirja, mida ma tehnilistel põhjustel nägin väga hilja. Ehk saab keegi aidata

Tere, lp Margus Konnula!
Kas keegi laenaks Kõu-Interneti vastuvõtuaparaati, et järgi proovida, kas Petseris saab Kõu-signaaliga Internetti?
Seal maksab interńetiühendus 1000 rubla kuus, sellise raha eest (500 kr) ei saa lubada endale internetiühendust Eesti-poolsedki.
Petserimaal elab ligi 7000 EV kodanikku, Petseris on mitmeid noori, kellle oma arvuti, kuid puudub internetiühenduse võimalus. Selle pärast muidugi, et liiga kallis.
Võibolla saate serveerida ka sellise küsimuse. Vastused paluksin saata e-mailile: setomaa@estpak.ee
Ilmar

P. S. Suvel nägin Setomaa veerel Tudernas Piusa ääres elavat-töötavat keraamikut Meelis Krigulit Kõu-reklaami bussis Põlvas, kus ta kaebas Kõue reklaamijatele, et vahetevahel on ühendus aeglane. Arvestades, et signaal tuleb Võrust ja tema elab Piusa orus, siis on isegi ime, et ta ühenduse sai. Siis, arvan, võib signaali kätte saada ka Petseris.
Meelis Kriguli kontaktid (salvestades otsingus märksõna savikoda): Orava vald 64101Põlvamaa GSM: 5101783; 5233316 tuderna@savikoja.ee

Tervitades