Tore-tore! Ma olen varemgi naljakalt pisikeseid stardinumbreid saanud, kuid seekordne stardinumber 40 tõi kaasa ka et - esimesed 50 kamandati etteritta, teised kõik ühes pundis. Košelevi kõrvalt oli päris uhke startida. Vaadake ka
lustakat jooksuvideot, seal on ka muhe Jaan korraks kaadris ja ma annan intekat.
Esireas startimine tähendas muidugi sedagi, et sain tunda millise tempoga ässad stardivad. Nagu 100 m oleks jooksnud.
Aga teatava väljakutse see esitas ja hakkasingi tasapisi tagasi ettepoole rühkima. Otsustasin - et küll jõuan. Kolme kilomeetri peal olid esimesed väsimuse tundemärgid, jäin juba mõnestki maha uuesti.
Siis nägin enda ees mõnekümne meetri kaugusel suuremat gruppi ja tegin vahespurdi, et grupis edasi loksuda. Aga vist suutsin vaid paari tagumisega ühes rütmis jätkata, siis libisesid nemadki eest.
Kirnas oli pool joostud, mingi 6 km jäi veel joosta - siis tuli see tubli tõus. Mägede pojana suutsin paar kohta ettepoole rühkida. Siis sain mõnusalt punti Valdeko Alliksaarega - ja vist kolm kilomeetrit rühkisime koos. Kõigepealt mina tema tempos, siis tema minu kannul, 3 km enne lõppu tundsin jälle väsimust ja otsustasin, et ei taha sellist viimast kilomeetrit nagu kuu aja eest Tallinna poolmaratonil ja lasin Valdeko mõnikümmend meetrit ette. Aga silmside oli kenasti olemas ja 2 km peal hakkasin uuesti lähenema. Aga spurt oli vist ikkagi liiga varajane, viimane pool kilti oli suur kangutamine ja veel mõned, võib-olla üks kümmekond jooksjat läksid must mööda. Valdekost olin lõpuks minuti taga.
Väike võistlus Pehu Jaaniga lõppes enam-vähem täpselt 3 minutilise võiduga Jaanile. Tema alustas Kirnast, mina samal ajal Paidest.
Aga päris lõpusirgel, üks mees kes must mööda läks, mõtlesin, et teen veel spurdi, aga ta tundis kuidagi ära, et ma kõrvale hakkan jõudma, pani ka veel juurde. Aga mul oli jaksu või tahtmist ikka rohkem - ja jäingi ette. Kui võrrelda Tallinna jooksuga kuu aega tagasi, olid jalad finišisirgel ikka täiesti enda omad. Vaid 9-minutiline allajäämine oma isiklikule rekordile tundub ka täitsa OK. Minu aasta parim jooks, ühe teen veel - Viljandis. 100% ei tea küll veel, aga plaanis on.
Ja muidugi tuleb lugeda ka luulekonkursile saadetud
salme. Mina oleks ka Kristile võidu andnud, aga üldine tase oli ka päris muhe. Lugesin mõnuga.
Labels: sport