viies ja viimane päev eesti päevalehes

Huh - andsin just oma viimase loo üle. Kahju vaid, et mõningaid vastukajasid ei anna enam loosse sisse viia. Lihtsalt igal asjal on oma deadline.
Oli väga põnev teema, kus oli kaks vastaspoolt, kusjuures võrdsed - kummalgi pool üks emotsionaalsem ja üks rahulikum tegelane. Aga sellest, kui palju pooled veel ka pärast artikli tutvumisekssaatmist teineteisele vastu vaidlesid, nähtub, et konflikt on olemas. Ja teema ilmselt jätkub.
Küsimus - kas üleminekusumma kehtestamine tantsuklubide vahel on mõttekas määrus või mitte.
Ühest küljest võitleb see hämarate tegevuste vastu, kus tantsuklubid nagu kommionud tantsijaid üle meelitavad. Teisest küljest võib see kokkulepete mittesaavutamisel lihtsalt mõne lapse tantsukarjääri pisaratega lõpetada.
Teema oli põnev ja muudatusi tuli iga kõne ja iga meiliga. Ja see teema jääb veel õhku, minu meelest oleks see loogiline.
Aga tõesti, nüüd kui ma juba loo üle andsin, tuli veel üks muudatus, mida sooviti. Aga natuke kaua tuleb. Kas jõuab sisse. Minutite mäng.
Muidu oli täna küllalt lõbus päev. Sain Haridustöötajate Liidult tänu, õigemini sai seda terve Eesti Päevaleht minu loo eest. Samas Lauri Leesi lõik oli ka delfisse üles pandud ja Leesike sai ikka delfikommijate käest tunduvalt rohkem sõimata, kui mina eile tema käest:). Lihtsalt selline tähelepanek.
Ja ei tule mulle seda pisikest kirja, veel enne lahkumist närvide mäng. Ja lõpuks tuli.
Aga ma sain tänutäheks ka Eesti Päevalehe koti, nüüd ei pea Airi enam süümekaid tundma, et ta aasta alguses minu külaesindaja preemiaks saadud kotti kuidagi mulle tagastada ei suuda, nii njummi kott on:) Kotis on veel midagi sees ka, pidi termos olema:)
Nüüd teele Urvaste suunas. Pisut kummaline, et pärast puhkepäevi enam siia tagasi ei tule.