esimene päev eesti päevalehes

Olin täna Eesti Päevalehes tööl. Esimest korda sellises toimetuse õhkkonnas.
Sain täna ülesande kirjutada internetist ja sellest, kas ministeeriumi ettepandud kava, et KOGU Eesti asustatud territooriumil oleks 2007. aasta lõpus vähemalt 256 kbits internetiühendus saadaval
Selge see, et ei ole, pigem tuli uurida, et miks.
Ma ei tea, paar tundi säädisin mõtteid ritta, kellega ja millest kõnelda. Siis hakkasin tasapisi helistama, ajah, kõigepealt saatsin meile laiali, ummamuudu listi ja naki listi. Sain päris mitmeid vihjeid interneti kohta, väga kiita ei olnud kellelgi. Mõned inimesed ju on, kes Kõuga rahul, aga keegi selline endast märku ei andnud sedapuhku.
Enne nelja küsisin uudistepealik Jani käest, et palju mul veel aega on kirjutada - või oli see enne kolme. Jan ütles, et 10 minutit, see on neil vist tavaline nali uustulnukate puhul.
Igastahes see pani mind tegutsema ja hakaksin järjest helistama ja vast viiest hakkasin asja kokku klõbistama, siis jõudsin veel saata Veljo Haamerile ülevaatamiseks, siis toimetaja Andrus võttis juba teksti ette ja nikerdas selle kallal, kõigepealt ütles, et 4000 on palju, võiks kolm tuhat olla, aga küll ta lühendab, siis sain Veljo käest parandused, mis pikendasid lugu veel 300 märgi võrra, andsin üle ja siis nikerdasin vast pool tunnikest veel toimetuses niisama, avastasin enda üllatuseks, et kuigi olin päev otsa kakaod larpinud, ei olnud kordagi kempsus käinud, mis oli päris naljakas.
Siis otsiti veel pilt mu loo juurde ja arvatavasti läheb lehte. Ehk usaldatakse mulle hommegi lugu, hea et ikka valmis sain.