Seiklus koeraga

Katkestasin täna oma 25 km ringi kentsakal põhjusel. Umbes 10 km peal liitus minuga üks koer ja 10 km hiljem oli ta minuga endiselt koos ja ma pagesin Urvaste seltsimajja, et teda lahti raputada.
Õnneks selgus õhtuks, et ta liitus minuga siiski oma kodu ligidal ja ei olnud nagu ma kartsin, kuskilt autost teele poetatud.
Olin kõik see 10 km nii mures tema pärast, et ei pannud tähelegi, kuidas mäed ja kilomeetrid selja taha jäid. Tempo oli vist aeglasem, kui kuu aega tagasi, ehk seepärast polnud ka eriti väsinud. Homme suusatama, kui vähegi aega on.

Minu jooksumõtted Elujooksja pinnimise peale

Seda intervjuud vaadates pidavat süda pahaks minema!

Veel Lossmannist, seekord küll ühe n-iga

16. juuni 1928
Lossman tõi ühe võidu ära
Võitis New-Yorgi auhinna
27. mail õhtul lõppes New-Yorgis Charles Pyle’i poolt korraldatud mandrijooks. Jooksu üldpikkus oli teatavasti 3500 ingl. miili ja jooksjaid jõudis finiši 55. Jooks oli kestnud 84 päeva ja viidi lõpule nüüd New Yorgi juures spordipalees Madison Square Gardenis 49.-50. uulitsate vahel.
Eelviimane distants jooksti 26. mail. See algas Pascais’ linnast New Jersey osariigis, 13 miili kaugusel New-Yorgist. Lossman jooksis kõik aeg esimeste hulgas ja lõpetas maa teisena.
Järgnes jooks New-Yorgi servalt – Wuhawken Jerryst kuni Madison Sqare Gardenini ja seal sees veel 20 miili. Kogu see maa, 34 miili, kattis Lossman esimesena, omandades New-Yorgi linnavalitsuse poolt väljapantud auhinna.
Ch. Pyle’i poolt väljapandud 11 auhinnast jäi Lossman ilma. Üldises kokkuvõttes pidi Lossmann olema kas 29. või 30.
New-Yorgi eestlasi oli kogunud uulitsatele, kust jooks läbi läks. Lossmanile hüüti rohkesti eestikeelseid tervitusi ja ergutati teda. Paljud jooksjad nägid kurnatud ja haletsusväärilised välja, mõnigi oli jalust päris kange. Lossman oli hästi värske, ainult tublisti pruuniks põlenud.
Ajalehed kirjutavad, et Pyle on oma jooksjatega väga halvasti ümber käinud, püüdes enesele ainult võimalikult suurt sissetulekut teha.
Jooksu lõpul oli Madison Square Gardenisse kogunud üle 30.000 pealtvaataja. Kõige odavamad pääsetähed olid 1 dollar. Pyle’i kava järele tuleb mandrijooksu täienduseks veel üks 400-miiline jooks – lõpuvõistlus. Sellega loodab Pyle enesele vähemalt 1 miljon dollarit teenida. Nii ei ole “mandrijooks” sugugi veel lõpul.
Pyle’i rahaliste auhindadega on kaunis keeruline lugu. Kogu asi paistab väga kahtlane olevat ja võib lõppeda kohtuprotsessidega.

lossmann võrus kuum sõna - kas oligi võrumaa mees?

Võru Teataja 9. juuni 1928
Jüri Lossmann Võrus!
Eile võis Võrus näha meie kodumaa paremat jooksjat, kes mandrijooksu lõpul kohe siia tuli, et “Kandle” loterii pileteid osta.
Kes hiljaks jääb, see kahjatseb
Võita võib 600 tuhat senti

Lossmann jõudis New Yorki esimesena

Võru Teataja 5. juuni 1928
Lossmann sammus sirgelt edasi
Kirus ainult, et ujumine oli keelatud
Jõudis New-Yorki esimesena
Hiljuti lõppes 5000 km jooks, mis eestlaste meeli Lossmanni pärast ärevil hoidis. J. Lossmanni saatjailt on saabunud siia kiri, mis iseloomustab Jüri jooksu, kes kaasa jooksis mitte selleks, et esimene olla, vaid lihtsalt treeningu mõttes. Nähtavasti ei tahtnud Lossmaan elukutseliseks sportlaseks jääda ja sellepärast vaatas selle “hiiglajooksu” pääle ükskõikselt.
Lossmanni saatjad kirjutavad:
12. mail. Meie seisame ja ootame. Mehed tulevad ükshaaval ja paariviisi. Ees on 61 miili, mis meestel meeleolu alla rõhub, jalgu pikalt ja laisalt tööle pannes. Eesotsas on jällegi soomlane Salo. Ta kannul mõned, kel jalad veel vastu panevad. Järgneb pikk vaheaeg, kuni pikaldaselt meist venivad mehed mööda, lontides, kibedad näod ees.
Lossmann sammub sirgelt edasi, kirub ainult vahel, et ujumine ja päikesevanni võtmine on ära keelatud. Istume ja ajame juttu, kuni Jüri arvab paraja aja olevat tulnud minema hakata. Meie läheme. Tihti tuleb mõni väsinud vend nõu küsima, kas maksab veel edasi jooksta, või peab jätma see nali. Üks mees arutas pikalt ja laialt ning jõudis otsusele, et ei tasu oma tervist rikkuda täiesti ilma tasuta, sest keeg iei tea auhinnast ja kas seda keegi näeb ei tea jooksjad.
Teine mees seletas, et ta pole kunagi elus jooksu harjutanud, küll aga masinaid määrinud. Kolmas on hoopis tööta olnud. Et oma vaba aega veel pikendada ja tervist parandada, tuli ka tema jooksma.
Nii leiame selles järeljäänud jooksjate peres suurema osa võhikuid, kes füüsiliselt ei tohiks enam käimisega vaevata, aga ennast selleks sunnivad, ilma mingisuguse tagamõtteta.
Kell 6 hakkas õhk jahedaks minema, mis sunnib jooksjaid jälle soojemalt riietuma. Esimeseks tulid kohale Payne ja Salo kuna Lossmann mõni minut enne kella 12 kohale jõudis. “
“13. mail. kell on 5 minuti pärast 7, kuid jooksjaid pole näha. On ainult 4 minutit puudu stardist ja alles nüüd on näha neid tulemas. Tõepoolest raske on uskuda, et see nende oma hää tahtmine on veel edasi jooksta. Mingi võõras jõud näib neid mõjutavat, sest normaal inimene ei rikuks oma tervist mingisuguse hinna eest. Neile on seda öeldud, kuid nad ei usu enam kedagi, nende mõistus on jalgadesse vajunud ,mis neid nii kaua taga ajab, kuni need ka liikumises ära ütlevad, nagu seda mitmega on juhtunud.
57 mehe hulgas on vist 15-20 meest, kes tervisliselt võiksid jooksu jatkata. Nende hulgas on Lossmanni tervis kõige parem. Täna jooksis ta aeglaselt, magas oma rahuliku lõunatunni ja viitis veel aega, et mitte enne, s.o liig vara pärale jõuda. Esimeseks tul itäna jällegi Salo. Üks hää jooksja jäi hommikupoolel auto alla, raskeid vigastusi saades. Nii on juba 7 meest, 4 raskemate ja 3 kergemate vigastuste pärast välja langenud. Väga halb on asjaolu, et tee New Yorki ei ole veel kindlaks määratud. Tehakse suuri ringisid, nähtavasti, et viletsamaid mehi välja saada. “
New Yorgist sai proua Lossmann kirja, kus Jüri Lossmann teatab, et ta esimesena New Yorki jõudnud. Nähtavasti pingutas ta pisut viimasel etapil ja jooksis kõigist viiekümnest jooksjast mööda.

lossmanni järjejutt jätkub

Võru Teataja 31. mai 1928
Mandrijooks lõppes
/---/ 5506 kilomeetri pikkuse jooksu võitis noor ameeriklane Andrew Payne suure ülekaaluga. Ta koguaeg oli 573 tundi 54 minuti 34 sekundit. Jooksu lõpuosas ei pingutanudki ta suurt enam. Jüri Lossmannist ei ole seni veel teateid saadud. Seniste andmete järele otsustades pidi ta olema viimaste seas. Hiiglajooksu jõudsid lõpetada üldse 53 meest.

Lossmanni seiklused jätkuvad

Võru Teataja 3. mai 1928
Lossmann jatkab jooksu
Jüri liigub tasa ja on ettevaatlik
Seni jookstud umbes 3400 kilomeetrit.
Jüri Lossmann on saatnud oma naisele kirja, milles teatab, et ta jooksu jatkab. “Päevalehele” kasutada antud kirjas seletab Jüri Lossmann, et ta tasa ja ettevaatlikult liigub. “Esimestel päevadel olin harilikult kümnenda ja viieteistkümnenda vahel, kirjutab Jüri, kui aga nägin, et kõik paremad jooksjad iga päev välja kukkusid, siis jäin meelega viimaseks. See ärritas teisi jooksjaid, nad ei teadnud, mida mina teha kavatsen, nüüd aga kus 200 meest välja kukkunud, hindavad kõik minu ettevaatlikkust ja paar paremat soomlast jooksevad minuga iga päev ühes. Üldse olen väga armastatud kõigi poolt, selles mõttes on väga hää olla.
Tahtsin kord jooksu lõpetada, kuid Pyle ja kõik tesied palusid jumalakeeli olla ainult ühes nendega. Nii jäin jooksu, kuigi ei tea kui kauaks. Kuna tervis mul väga hää, ei ole just erilist põhjust jooksu katkestamiseks.
Jooksu korraldus on võimatult halb ja see rikub kõige enam tuju. Pyle’i lubadused on jäämud ainult lubadusteks. Oleme juba 1500 miili jooksnud, kuid keegi pole veel auhinda näinud. Kulu on igaüks enesele tublisti teinud, kuid igasugu tulu puudub.
Sa küsid minult, kas mul saatja on. Ei ole! Ja küll on raske ilma saatjata läbi saada! Kuid saatjate soetamine on mul võimatu. Auto, bensin, mehe päevaraha – kõik on võimatult kallis.”
Praegu on jookstud 2058 inglise miili ehk 3400 klm. Jooksjaid on järele jäänud 70 ümber.
Üldiselt on tõusnud suur pahameel jooksu korraldaja Charles Pyle vastu, kes halastamatult kasutavat jooksjaid ja käivat nendega söögi ja öökorteri mõttes väga halvasti ümber.
Kui Pyle ühte etappi jõudis, võttis rahvas teda vastu mädamunade rahega.

see läheb veel järjejutuks

Võru Teataja 21. aprill 1928
Lossmann reast väljas
Katkestas jooksu 2500. kilomeetril
Meie New-Yorgi konsul teatas välisministeeriumi, et Ameerika lehtede teatel on ülemandri jooksust osavõtja ainukene eestlane Jüri Lossmann 14. aprillil jooksu lõpetanud. Miks Lossmann jooksu pooleli jättis, pole täpselt teada. Ära oli tal joostud juba ligi pool maast, nimelt 2500 kilomeetrit. Võib arvata, et Lossmanni tervise peale mõjusid vast halvasti klimaatilised olud, sest kohe Ameerikasse saabumise järele pidi Jüri pea jooksuga algama, kuna paljud teised osavõtjad olid juba aegsasti kohal.