Uhtjärve jooks 2011
16. Uhtjärve jooks toimus sel aastal teisiti ja vägevamalt kui varem.
Sel aastal oli ümber Uhtjärve jooks lülitatud Võrumaa pikamaajooksude sarja koos kolme teise auväärse jooksu: ümber Tamula järve jooksu, Võru-Väimela maanteejooksu ja Munamäe-Võru maastikujooksuga. Oli juba ette arvata, et 1998. aastast pärit osavõturekord (65 lõpetajat) saab selgelt ületatud.
Nii läkski. Uus number on 121. Finišiprotokollist leiab 83 mehe ja 38 naise nimed, lisaks veel 7 kepikõndijat, kes startisid enda soovitud ajal ja tulemust kirja ei saanud. Esmakordselt olid kaasa tegemas ka lätlased, nemad esindasid Aluksnet.
Jooks toimus tavapäraselt jaaniõhtul. Rada oli jälle mõnevõrra muutunud, esimene pikk tõus, mis enamusel kohe alguses hinge kinni lööb, oli jaotatud ühtlaseks orust üles ronimiseks. Nagu eelmisel aastal lubatud, oli kaotatud peadpööritav laskumine omaaegsest suusahüppemäest.
Samas lihtsat ei olnud midagi, uus rada nõudis õige head kehavalitsemist, parem ja vasak jalg asetsesid enamasti eri kõrgustel. Nõiariigi tee peale jõudmine oli suur kergendus. Aga pärast kosutust Nõiariigi joogipunktis tuli meie „mõrvaritõus“, mis kujunenud Uhtjärve jooksu visiitkaardiks ja kus paljud loobuvad jooksusammust ja mõned ilmselt võtavad ronimiseks käedki appi.
Eks neid künkakesi on tegelikult pärast sedagi küllalt, omaette elamus kopratammi ületamine, ka järsk laskumine enne lõpusirgele jõudmist tuleb võtta tähelepanelikult.
Sellele maastikule mõeldes pole imestada, et lõpuks võitis jooksu orienteeruja Kenny Kivikas Tartust, kes 15 sekundiga edestas samuti kord Uhtjärvel võidurõõmu maitsnud Ivar Ivanovi. 3. koha sai taas orienteeruja Raido Mitt Põlvast. Neljanda koha saanud 3-kordne Uhtjärve võitja Margus Koor Võrust tunnistas juba enne jooksu, et täna ta võitma ei tulnud.
Naistest võitis üldjärjestuses 35. olnud Monika Irves järgmist naist nelja minutiga. Urvaste valla lippu hoidis kõige kõrgemal valla maanõunik Tõnu Ilves 29. kohaga. Lastejooksu läbis 31 last.
*
Ise olin üldjärjestuses 73., eriti rõõmustas aeg alla 50 minuti, eelmisel aastal läks üle tunni. Jah, muidugi, Nõiariigi tütarlaps mässis mu afääri, joosta võidu Nõiariigi vahefinišini, kuigi teadsin, et ta seal ka jooksu lõpetab, ei suutnud jätta väljakutset vastu võtmata. Muidugi polnud mul selles minivõistluses lootustki, 50 meetrit enne lõpu andsin alla, kosutasin ennast joogipunktis … kohe tuli minna võtma mõrvaritõusu, mille võtsin muidugi jooksusammul, vist isegi möödusin seal kellestki. Pärast tõusu vast parandasin ka mõne koha, aga siis oma kodukandis (sünnikodu ligidal) läks mõnevõrra raskeks. Aga et olin raskustega ennast harjutanud, püsisin suht viisaka tempoga lõpuni, aga eriti ei oska öelda, kas lõpus veel koht paranes või mitte.
Ahah, kepikõnniga varem alustanud Mika sain kätte just kopratammi peal, siis ta ütles, et peaksime tegema võitlust nagu Robin Hood ja Väike John, kui nad purde peal kokku said.
Uhtjärve jooksu blogist saab veel Võrumaa Spordiliidu linke ka vaadata.
Sel aastal oli ümber Uhtjärve jooks lülitatud Võrumaa pikamaajooksude sarja koos kolme teise auväärse jooksu: ümber Tamula järve jooksu, Võru-Väimela maanteejooksu ja Munamäe-Võru maastikujooksuga. Oli juba ette arvata, et 1998. aastast pärit osavõturekord (65 lõpetajat) saab selgelt ületatud.
Nii läkski. Uus number on 121. Finišiprotokollist leiab 83 mehe ja 38 naise nimed, lisaks veel 7 kepikõndijat, kes startisid enda soovitud ajal ja tulemust kirja ei saanud. Esmakordselt olid kaasa tegemas ka lätlased, nemad esindasid Aluksnet.
Jooks toimus tavapäraselt jaaniõhtul. Rada oli jälle mõnevõrra muutunud, esimene pikk tõus, mis enamusel kohe alguses hinge kinni lööb, oli jaotatud ühtlaseks orust üles ronimiseks. Nagu eelmisel aastal lubatud, oli kaotatud peadpööritav laskumine omaaegsest suusahüppemäest.
Samas lihtsat ei olnud midagi, uus rada nõudis õige head kehavalitsemist, parem ja vasak jalg asetsesid enamasti eri kõrgustel. Nõiariigi tee peale jõudmine oli suur kergendus. Aga pärast kosutust Nõiariigi joogipunktis tuli meie „mõrvaritõus“, mis kujunenud Uhtjärve jooksu visiitkaardiks ja kus paljud loobuvad jooksusammust ja mõned ilmselt võtavad ronimiseks käedki appi.
Eks neid künkakesi on tegelikult pärast sedagi küllalt, omaette elamus kopratammi ületamine, ka järsk laskumine enne lõpusirgele jõudmist tuleb võtta tähelepanelikult.
Sellele maastikule mõeldes pole imestada, et lõpuks võitis jooksu orienteeruja Kenny Kivikas Tartust, kes 15 sekundiga edestas samuti kord Uhtjärvel võidurõõmu maitsnud Ivar Ivanovi. 3. koha sai taas orienteeruja Raido Mitt Põlvast. Neljanda koha saanud 3-kordne Uhtjärve võitja Margus Koor Võrust tunnistas juba enne jooksu, et täna ta võitma ei tulnud.
Naistest võitis üldjärjestuses 35. olnud Monika Irves järgmist naist nelja minutiga. Urvaste valla lippu hoidis kõige kõrgemal valla maanõunik Tõnu Ilves 29. kohaga. Lastejooksu läbis 31 last.
*
Ise olin üldjärjestuses 73., eriti rõõmustas aeg alla 50 minuti, eelmisel aastal läks üle tunni. Jah, muidugi, Nõiariigi tütarlaps mässis mu afääri, joosta võidu Nõiariigi vahefinišini, kuigi teadsin, et ta seal ka jooksu lõpetab, ei suutnud jätta väljakutset vastu võtmata. Muidugi polnud mul selles minivõistluses lootustki, 50 meetrit enne lõpu andsin alla, kosutasin ennast joogipunktis … kohe tuli minna võtma mõrvaritõusu, mille võtsin muidugi jooksusammul, vist isegi möödusin seal kellestki. Pärast tõusu vast parandasin ka mõne koha, aga siis oma kodukandis (sünnikodu ligidal) läks mõnevõrra raskeks. Aga et olin raskustega ennast harjutanud, püsisin suht viisaka tempoga lõpuni, aga eriti ei oska öelda, kas lõpus veel koht paranes või mitte.
Ahah, kepikõnniga varem alustanud Mika sain kätte just kopratammi peal, siis ta ütles, et peaksime tegema võitlust nagu Robin Hood ja Väike John, kui nad purde peal kokku said.
Uhtjärve jooksu blogist saab veel Võrumaa Spordiliidu linke ka vaadata.
Labels: sport
posted by konnula contra at
3:29 PM
0 Comments:
Post a Comment
<< Home