Võru-Väimela: minu viimase aja parimaid jookse!!

Hea jooksupäev oli. Sõin-jõin õigel ajal, soojenduse tegin õigesti, ei passinud pikalt kuuma päikese all (kuigi mõni hetk jooksu ajal oli üpris kuum päike).
Startida oli mõnus, kes teab, palju esimese hooga selja taha jäi, aga tasapisi kerisin tempo üles ja muudkui noppisin eesjooksjaid. Püüdsin kinni ka Operi, kellel põlv nagu üldse e luba joosta enam (tuli just opilt ka hiljaaegu). Aga paljugi, mida ei lubata, aga ikka tehakse … Ma ei kujuta ette, et ma ühel päeval lihtsalt ei jookseks enam … Kuigi ma Operist mööda sain, lasi ta vapra sammuga edasi ja jäi vast pool minutit ainult maha.
6 või 7 km läksid ikka maru kähku, enne Väimelasse sisse keeramist läks siiski raskeks ja pingutasin mis ma pingutasin, aga järgmistele enam järgi ei jõudnud nii hästi. Mõnele vist siiski.
Staadionil nagu ei saanudki aru, kas sain veel kedagi kätte ka, aga väga lihtsalt alla ei andnud, paar noort poissi siiski läksid nagu postist mööda:)
Naistega oli seal lõpus veel rebimist, ma küll vist lõpetasin liiga vara jooksu ära, aga ega need kohad ka midagi suurt muutnud enam. Tulemusega 26.52 olin kindlalt esimese poole sees ja kaotust võitjale vaid napilt üle 6 minuti. Saan ainult rahul olla. Aastal 2006 oli kaotus näiteks 9 minutit.