Tartu jooksumaraton - kas kammbäkk?

Niisiis, sain 1600 registreerinu hulgast numbri - vist oli 963. Eelmise aasta lõpetajatest oli 20 viimase hulgas. Hm! 2:55.

Sel aastal seadsin vaikselt eesmärgiks, et peaks alla kahe poole tunni saama,otsustasin, et üle selle pole minu jaoks ikka mingi õige jooks.

Enne maratoni tehtud trennides tundsin mingit uut hingamist, nii et läksin üsna rahulikult pühapäevasele jooksupäevale vastu. Kuigi ma üle 10 km eriti palju korraga jooksnud ei olnud viimasel ajal.

Stardist peale sundisin endale mõistlikku tempot peale, ütlesin isegi vahepeal enesele valjusti: pea nüüd kinni. Enne esimest vaheaja ja toidupunkti sain kätte maratonide vana rebase (ka kõigil Tartu jooksumaratonidel osalenud) Matti Silberi, kellega ma alati heameelega ennast võrdlen. Pärast esimest söömist tuli varsti suurem langus, kus tegin vabalangemist (mis küll ilmselt ressursse raiskav taktika, aga mulle õudselt meeldib) ja Matti vist jäi pisut maha, vahepeal oli see vahe vist isegi 1o minutit, lõpuks jäi 5.

8 km peale jõudes mõtlesin päris rõõmsalt paljudele eelmistele aastatele, kus ma olin ennast selleks ajaks peaaegu kasti jooksnud. Asi oli kenasti kontrolli all. Kuskil 10 km enne lõppu hakkasin korralikult lustima, võtsin enda lähima konkurendi ees väikese vahefinishi võidu, lasin vabalangemist, laskumisi oli palju, tegin mõnekümnemeetriseid vahespurte, et järgmist gruppi kinni püüda. Lõpp läks muidugi sellevõrra raskemaks, aga ma ei kahetse midagi. Kuigi kaotasin viimasel kahel kilomeetril mõnele minut-paar, samas olin mõnest ka kiirem. Nii et kapitaalsest ärakukkumisest ometigi rääkida ei saa. Samas ma oleks pidanud ehk pisut kiiremat rütmi säilitama, ma tundsin, et mul on põhiline eesmärk täidetud ja võtsin täiskäigu maha, mis oli vist siiski viga. See löntsimine väsitas vist rohkemgi ja nii ei suutnud ma ka lõpusirgel suurt midagi lisada. Aga pilk ajatabloole pani mu hinge rõkkama ja rusikaga õhku raksama. Ligi 12 minutit alla enda püstitatud eesmärgi. Sisuliselt sama, mis 1999. aastal mu debüüdil (2:15), sest siis oli ka ligi 1 km lühem distants. Koha 1080. tahaks ikkagi aasta pärast kolmekohalise numbri vastu vahetada. Mis nõuaks ehk ka 5 minutit ajakärbet.

Praegu on jalalihased - veel kolm päeva hiljem üsna valusad. Eile käisin siiski rattaga Võrus ka, mis on oma 60 km ikka kokku.