Peeter Olesk ühest minu "ropust" salmist

Väga vahvasti reageeris minu salmi

"kevadel on hinges soe ja mõnus tunne
lumeväljad taandund väikseks jäätiseks
Robert korjab väljasuland koerajunne
potilillele neid paneb väetiseks"

roppude hulka arvamisele Peeter Olesk, tema lahkel loal püüan seda siin edastada. Ta tõi välja August Sanga 1957. aastal kirjutatud


LAUL LUME LAGUNEMISEST

Talv rahuldab pedandi silma –
siis kõik on elutu kui laip
ja üle tardunud maailma
on surirüüna lumevaip.

Kuid suured korralagedused
toob enesega jürikuu:
teeb ilmsiks olnud magedused –
kõik kaltsud, pabulad ja muu.

Ja kõigi silma all on, ena,
auväärse talve kõnts ja sopp.
Pealt oli daam küll uih-kui-kena,
nüüd aga märkad: vuih, kui ropp!

Näe laia, lainetavat luhta!
Küll kulub siia palju vett!
Kõik maa on tarvis puhtaks uhta,
et vastu võtta kevadet.

Ja lumi sulab, sulab, sulab,
tuul itsitab: aprill aprill!
ja vesi vulab, vulab, vulab.
Siis ilmub esimene lill

ja selle kannul tuhat lille
ja haljendama hakkab puu
ja linnud häälestavad pille.
Oh jürikuu, sa kaunis kuu!

Et kui 1957. aastal, ajal mil palju meie rahvast oli veel Siberist tagasi jõudmata, laskis Nõuka tsensuur "pabulad" läbi, on eriti kummaline, et praegune Eesti tsensuur keelab ära "junni".