Seda me ju teame, aga huvitav ka päevauudisena lugeda

Võru Teataja 3. juuni 1930
Setu lauluemal „Hilana Taarkal“ pole päävarju.
Vihmaste ilmadega on lauliku tare – tiik.
Kui keegi võõras tuleks Hilana külla ja näeks „Vana Taarka“ elamut, siis ta vast mõtleks: ei tea palju aega on tagasi kui sääl elas kuulus lauluema ja sepitses laule“. Kuid ei tea aimatagi, et ta elab sääl veel praegugi oma tütre Taanjaga, kes nüüd varsti hakkab mehele minema. Katus on sel armetul elamul täiesti pealt ära, samuti on lael kümmekond tuge all, et ei kukuks kaela. Nüüd, nende vihmadega võis näha kuidas „Vana Taarka“, nagu kutsub teda kohalik rahvas, kandis vett tarest välja, et vesi ahju ei läheks. Siia kuluks ära hädaste vallaabi, et 77 aastasel rahvalaulikul ei pruugiks enne surma sukelda.