1130. koht

Selle aasta Tartu Jooksumaratonist ei olekski nagu midagi kõnelda, taktika tundus maru ilusasti klappivat, tulemus 7 minutit parem kui möödunud aasta.
Siiski, eelmine päev hakkas mingi külmetushaigus, kerge aga siiski tüütu, kallale trügima. Nagu sellel puhul ikka, jõin Belõi Aisti, nojah, supertunne hommikul ei olnud, õiget kergust ei olnud jalgades, stardis oli päris kõhe seista.
Otsustasin kohe alguses normaalse tempo peale panna, esimestel kilomeetritel tähendas see siiski seda, et paljud must mööda läksid. Ei saa lihtsalt alguses käima.
Aga varsti hakkasin tasapisi teistest mööduma, neid tundis hirmus palju olevat terve trassi vältel, aga ma kaotasin tõenäoliselt oma pikkade boksipeatustega palju kohti ja neid siis tagasi noppisin. Üks mees, keda ma viimasel kilomeetril suutsin edestada, ütles ka, et olin tast pidevalt rajal mööda jooksnud, aga tema minust mitte kordagi:)
Ilm oli mõnusalt jahe, päike ei piinanud üldse, pigem hoidis varju.
Mõnus oli, kilomeetrid muudkui lipsasid mööda, enne viimast joogipunkti muutus samm küll raskeks, aga ka sellel oli määratud viimaseks kaheks kilomeetriks üle minna.
Tõsi küll, ehk oleks pidanud vähem jooma, kuivõrd ilm oli jahe, ei kulutanud organism kõike ära, isegi pistma hakkas kaks korda.
Tulemusega olen rahul, aga usun, et olen võimeline enamaks. Täispikka tahaks sügisel vähemalt 4:15 kanti joosta, aga ka nelja tunni piirile ei jäta mõtlemata, järgmine aasta vähemalt juba võiks.
Ajah, kõik senised Tartu jooksumaratonid olin M21 vanuseklass, nüüd jõudsin veteranide hulka:)
12. kord järjest tähendab seda, et 1600 lõpetaja hulgas oli vähem kui 100 neid, kellel minust rohkem osaluskordi. Ja Košeleviga olen selles arvestuses ühe pulga peal.