tore pühapäevahommikune bussisõit

6.15 hakkasin Võrust Tallinna poole sõitma. Täpsemalt 6.20, sest Vastseliinast tuli buss 5 minutit kauem, mis oli üsna mõistetav tegelikult. Ilmaolud raskenesid järjest.
Öö otsa olin pidu pannud, ilma alkoholita, nagu mul novembris kombeks, kuigi surve oli suurem, kui kunagi varem selle kuu jooksul. Alates sellest, et minu ameti juurde kuulus ka viinapits käes vahepeal mõned toostid ütelda. Õnneks oli laua peal vesi, astelpajumarjadega, millega ma häbenemata oma pitsi täitsin, et kombetalitused saaks ikka läbi viidud.

Aga magasin suurema osa teest siiski, kuigi olin üle poole tunni ka hotelli sohval tukastanud. Mäol tuli aga sama bussi peale minu Erisaate kolleeg Anatoli Tafitšuk. Täiesti juhuslikult, me läksime Tallinna suht erinevaid asju ajama. Tallinnas ütlesin Toolikule, et buss jäi 35 minutit hiljaks, ta vaatas kella ja ütles: täpselt 10.45 pidigi jõudma. Selgus, et ta oli tulnud hoopis teise bussi peale, mis samuti Võrust väljub, aga 45 minutit hiljem.
Nii et põnev juhtum, et me tulime erinevate busside peale, aga sattusime ühte.