Contra -Urvaste süda

Tuesday, December 25, 2007

1995

LIHAIDÜLL

läbib imeline värin
sinu tühja kõhtu
kui ma pannil liha särin
nõnda iga õhtu

tuled minu panni manu
kui sääl praadin lihu
hambad kintsutükki suurde
lööd siis avad pihu

poetad mulle raskel ohkel
mitu viiesendist
ma küll tean et hulga rohkem
saaksin panni rendist

aga raha küllalt on veel
tekitaks vaid viha
keegi segaks kui meid kolme –
mina sina liha


ARMASTUSE JÄRV

mu armastus su vastu ikka kestab
me elukohaks armastuse järv
küll varbavahjes tärgand ujulestad
ja pisut muutunud ka nahavärv

et järvevesi on veel pisut jahe
me ühes toonis värvund sinakaks
mis nõnda üheksainsaks teeb me kahe
et parem kui meid kooski sinataks

ASI NALJAST IKKA KAUGEL

ma jan tõsist juttu
kuid sõbrad naeravad

kui pärast tõmban uttu
ja tulen tagasi
ning räägin anekdooti
nad naeravad vaid hooti

ja kui ma ise naeran
nad lähvad ära tööle


*****
kes ei taha tunnistada põuda
see ei suuda iial veeni jõuda


*****
sa ära rabele vaid hetkeks võta vabalt
ma puugi ära korjan sinu nabalt

*****
KOLM KARU TULID KOJU
aga
Maša puudumisel jäi
muinasjutt ära


*****
KUI SA VÕID ENDAGA RAHUL OLLA
oled õnnelik
kõige õnnelikum
inimene maailmas

kui teised sinuga
rahul on
siis sa lihtsalt
meeldid neile

*****
ME HÄSTI KOKKU SOBIME
kui ühte sokku kobime
kui mina tingin sokuga
sa teda songid tikuga

sa sabast sokku sikutad
ja talle sikku sokutad
kui vahel sarvi näpistad
siis tema närvi sapistad

ma pole nokusolkija
sa vaatad sokunolki ja
tal tahad seljas väänelda
käis metsast väljas seenel ta

ja ütles tere puravik
ei teda pure teravik
vaid hoopis ähkiv orikas
ja saab tast ohkiv ärikas

*****
kui ma poleks viimases olümpiatsüklis
olnud järjest neli aastat tsüklis
jookseks maratoni alla kahe tunni
peale jooksu välja võtaks munni

et ma jooksin välja superaja
pisiasi et ma olen liputaja
antakse mul kõhklematult andeks
ning ma tõstan käe olümpiavandeks

vannun – kuradile see olümpia
enam ma ei karga ega hüppa
siiski teen veel ühe kolmikhüppe
ümber nurga õllesaali rüppe

****
ühel päeval leidis kirp et
vabadusse tehtud kärped
aga üle Liisa naba
minek on veel viisavaba

****
heroiin oo heroiin
väikses valges karbis ta
oma sõpradele viin
et saaks nemad tarbida

aga minu meelte sees
narkouim ei sullerda
see kes ise narkomees
ei ta narkokullerda

teie silmis põleb tuli
ja ütlete te mulle siin
aitähh, contra, see oli
suurepärane heroiin

Labels:

0 Comments:

Post a Comment

<< Home