olen väike grafomaan 10

üks vaip on seina peal
ma olen vaiba all
ma olen sein
külg külje kõrval laega

must mööda jookseb Seine’
sest tal on vähe aega

HAIKUD

jälle ei jõudnud
märts suleb talveukse
minu nina all

tunnetan talve
läbi jäätunud akna
kirjutan haiku

kevadnaeratus
külmund dinosauruse
kelmikas lõustas

mul pole aega
et sind kauem vahtuda
märtsikelluke

keerutades lund
suusatab hunt karhudel
finiši poole

lumised käbid
müraki ja müraki
vastu mu kiivrit




sa oled üks parimaid tõstjaid
sa tõstad hindu
ja tõstad rindu
ja ikkagi jätkub sul ostjaid



AKUNSTILINE TALUPOEG

sa tuled ülalt kõrgelt alla
nagu jumal
kuid jumalaga võrreldes sa
oled rumal
suurlinna mammutmaja kõrgest
aknast jälgid
kuis maamats rikkalikul sööb kuid
vaimselt nälgib

mees metsast kelle vaim on mustas
mullas parkund
saab kuulda sinu õpetuse-
sõnu tarku
mis sinu meelest luuletuses
kõige tähtsam
kuid kunstipüüdlusteta on mu
luule ehtsam


*****
ma olen labane kui labakinnas
kuid saabub hetk mil labasus ei loe
esteetidegi hulgas olen kõrges hinnas
kui külm on aga tahaks et on soe


SITAVARES

kui magavad kõik
vaikselt lahkun tarest
ja lähen toidan
väikest sitavarest

kes sitane kuid
siiski elus asi
loll jahimees ta
tiiva läbi lasi

ja nüüd makohtlen
varest nagu venda
sest mure üks meil –
minagi ei lenda


***
KÄRBITUD SABAGA ROTID
näevad mind aeg-ajalt unes
magavad justnagu kotid
jaanalind pähe neil munes

pisike rotipoeg sipleb
magades paljastab naba
ärgates minule ütleb
sitapea tagasta saba
*****
MA PÜÜAN AINULT
mürgitatud kalu
kas taipab mäger
saarma hingevalu

kas mõistab nugis
vaalade probleeme
või neile pisut
selgitustööd teeme