Päikest ja tuuli

Kaia Kanepi võidupäike loojus selleks korraks, aga suur aitüma talle nii toreda turniiri eest.
Paistab, et eile Zvonareva vastu oli väsimus enda töö juba ära teinud, kuigi, tõsi küll, tuul takistas täpselt löömist. Samas Jankovici vastu kaks mängu tagasi oli ka tuul, mis aga rohkem vastast segas. Eks ta tegelikult nii ongi, et kui väsimus kipub liigab tegema, häirivad pisiasjad rohkem.
Mäletan Riia maratoni, kus ma ise olin täitsa läbi ja läksin väga närvi, et tagaotsas jooksjatele, seega ka mulle, jõujooki ei jätkunud, pidin leppima veega. Tegelikult täiesti bullshit, olen võimeline paarkümmend kilti ka ilma joomata ära jooksma ... kui vorm on hea ja jõudu jätkub.
Arvan, et mitte ainult spordis, vaid ka igapäevaelus, kus tuleb väsimust sama tihti ette kui spordis, toimib samamoodi. Oled väsinud ja hakkad pisiasjade kallal norima, sest need näivad sel hetkel tõeliselt suured asjad. Pärast pead vabandama, mis on üsnagi tüütu tegevus.