Vana slängi

Võru Teataja 8. märts 1928
Kooliõpilaste erisõnad
Kui Kanossa teekond halvasti lõpeb, siis vilista venekeeli
Kõnekeeles on näiteks laste, naiste, sõdurite jne. juures arenenud eriliik sõnu, mida teised harilikult ei tarvita. Neid sõnu nimetatakse argoo-sõnadeks. Akadeemilises emakeele seltsis oli ettekanne kooliõpilaste argoo-sõnade kohta. Neis leidub väga palju omapäraseid. Nii nimetatakse õpetajaid: mädakook, pannkook, vana. Direktori jutule minek on Kanossa teekond. Konstaableid kutsutakse: konnahabe, kontsad klobisevad. Ehve tähendab tore, vunts värk – tore asi, suurte kõrvadega supilörpija – laisk. Lintsalontsa on influentsa. Kui keegi istub kinos esimeses reas, siis nimetatakse seda “jalgadega orkestris istumiseks”. Vilista venekeeli öeldaks esiis, kui mõne asja kohta enam lootust pole.
Argoosõnade tekkimise põhjusi on palju, nagu omapärasus, auahnus, meeleolu jne. On õpetaja kuri, siis leitakse talle varsti erinimetus. Nii nimetati füüsikaõpetaja, kes oma katsetega õpilasi tüütas “Kastrozzaks”. Samuti tekivad üksteise nimetused koolide vastastikku juhtumisest. Tartus näiteks nimetatakse naisõpilasi Karlova tänavalt “roosinupukesteks” (dir. Roos) jas naisõpilasi Viljandi tänavalt “karuohakateks” (dir. Karu).
Õige üldiselt on tuntud argoosõnad, nagu “brasiilia tolmuahv”, “kihvagoona”, “Märt Reolast” jne. Limonaadi nimetatakse mulinaadiks.
Lõpuks veel mõningaid õpilaste argoo-sõnu: plau tegema – koolist puuduma, votographima – pildistama, liivimaa apelsin – kartul. Sportlastel – õpilastel on väga iseloomustavad ütelused, “anti kuivalt”, “löödi plassiks”, “andis ilusa küünla” jne.