Mis ma viimati bussi peal kirjutasin

Kas küsimus ”kas Anna kirik on tagurpidi Anna kirik, kirik Anna või hoopis kirik annA”, on filosoofiline, semiootiline või matemaatiline? Eelnev küsimus oli kindlasti filosoofiline. Aga kas sellele küsimusele saab vastata ei või jaa? Kui vastata jaa, siis võib ka ei vastata, kui vastata ei, siis tähendab vastata jaa tegelikult ei saa, sest kui oled vastanud ei, siis emba-kumba vastata ei saa, kas jaad või eid, aga kui oled ei juba vastanud, siis see välistab jaad. Samas kui jaa eid ei välista, aga ei välistab jaad, siis ju tegelikult jaa välistab ennast.
Veel keerulisemaks teeb asja, et lahtiseks jääb küsimus, et milline küsimus on just see küsimus, mille kohta ma küsisin, kas sellele küsimusele saab vastata ei või jaa. Kas see oli see küsimus või hoopis eelmine?
Kas sellel jutul on üldse mõtet? Seda on raske öelda, ma pole seda juttu ju veel lõpetanud, kust ma siis tean, et tal mõtet ei ole, mõte võib ju tulla. Ja kust ma üldse tean, et olen jutu lõpetanud? Kas punktipanek on otsustav? Toon ühe näite. Jutt on läbi.
Kas ta on nüüd sellepärast läbi? Ei, juba eelnev lause tõestas seda ja järgnev ehk siis praegune veel kinnitab. Võib-olla ta pole veel alanudki, sest lõpuks selgub, et olen kirjutanud tagantpoolt ettepoole. Kas elu lõpeb surmaga või hoopis algab? Kas me saame olla kindlad, et tajume aja kulgu õigetpidi, kui ööpäev algab 00.00-ga ja lõpeb 00.00-ga, kas siis tegelikult on vahet, kas 11 on enne kui 23?
Mitu vastust praegu iga küsimuse kohta tuli ja kui järgmine küsimus vastab osaliselt eelmisele küsimusele, kas ta siis läheb 1,0 küsimusena kirja ja samas 1,0 vastusena? Kas see küsimus vastab praegu eelmisele küsimusele? Kas ta võib vastata isegi järgmisele? Kas buss jõudis vahepeal Annalt Põltsamaale? Ei, alles Adavere oli.