esimesed sonetikatsetused vibla

KUNSTNIK LOODUS

ei või küll päris sinisilmselt väita
et kõik mis loodus teeb on kunstiteos
kuid ometi – eks aeg ja proovid näita
et eksisteerib siiski tugev seos

eks ole vaja kõiki nišše täita
ja loodusel on ikka pintsel peos
küll kriitikuilt saab vahel mööda päid ta
ka mõõgaga – uus pea siis juba eos

ja vahel rünnakule läheb kunstnik loodus
hea meelega ma teeniks tema roodus
kuid kahjuks mul on nägemine kehv

seee heagi sest et näha oleks jube
kuis taevast sajab tihedalt pussnuge
mil ümber pea on seotud kirju lehv


*****
kõik möödub kiirelt miski pole jääv
aeg ruttab sest tal pole aega
ja juba homme tänanegi päev
olevikust eraldatakse kui saega

aja kulgu lausa silmaga ma näen
kiirelt määrdub tuba valge laega
ja kui oma lemmikseale külla läen
tagasi sealt tulen maitsva praega

kord ka ennast tuleb aja ohvriks tuua
kord tuleb hetk mil sinu aeg saab täis
kõik unustavad kes siin ilmas käis

kuid kõigil nendelgi kord tuleb juua
oma eluaja kõige viimsem vein
ei ilmast iial otsa lõpe lein