Ennustus aastast 1928.

Võru Teataja 7. juuni 1928
Maailm 30 aasta pärast.
Põhjalikud muutused inimkonna senises elus
Prantsuse kirjaniku Paul Murandi ennustused
On olnud nii suuri kui väikseid. Igaüks neist on ennustanud tulevikku isevärki prilli läbi vaadatuna. Nüüd on läinud nende hulka Prantsuse kirjanik Paul Murand, mees kes on pääle sõda palju Euroopas matkanud, kes tunneb me aastakümne erinevaid seisusi, näib tundvat kõiki suitsetamisvahendeid ja on tähelepanuvääriv naise-erootika analüseerija.
Nüüd kujutab ta oma uurimuste põhjal politilist, sotsiaalset ja kultuurilist elu aastal 1958, missugused perspektiivid on küllalt huvitavad ja omapärased.
Tema vaadete järele kaduvat vanade revolutsioonide nõuded nagu on seda vabadus, demokraatia ja üleüldine hääleõigus. Need jäävad püsima mõnede muudatuste kõrval konservatiivsel Inglismaal. Üksik indiviid surutakse alla ja valitsema saab organiseeritud ühiskond. Moskva jääb bolševistlikuks, kuid vähese mõjuga. Siber vallutatakse jaapanlaste poolt, Ukraina ja Kaukaasia saavad iseseisvaks. Alles sajandi lõpul puhkeb tõuvõitlus ja Lõuna-Hiinas tekib konflikte.
Saksamaa jääb vabariigiks, kusjuures riigi põhisambaiks on sotsiaalsed ideed, “kaubanduslik tublidus” ja amerikaniseeritud juudid.
Inglismaa jääb kahvatumaks, kaotab oma mereülivõimu ja asumaad. Neid viimaseid jääb temale veel Ida- ja Lõuna-Indiasse.
Fašistlik Itaalia saa 65 miljonilise inimhulgaga Vahemere valitseja ja omab kolmanda järgu kaubalaevastikku.
Põhja-Ameerika ühendatud riigid omavad maailma kaubanduses suure tähtsuse ja ujutavad enda produktidega üle Lõuna-Ameerika.
Põhja-Hiina muutub Jaapani provintsiks ja Afganistan, Persiaga seotult muutub ühiseks militaristlik-bolševistlikuks kuningriigiks(!)
Prantsusmaal midagi tähtsat ei sünni, aga Pariis jääb ikka toreduslinnaks.
Luksusinimeste elukoht asub Nigeri kallastel, tänu lennuasjanduse edusammudele.
Sport on suurem asi. Bensiin ja mootor kaob ning asendatakse elektriga.
Kirjandusest loetakse romaani, kuid see on halvasti kirjutatud ja suur kõmuliste ja halbade raamatute laine ujutab maa. Teater kõrvaldab kino.
Arstiteadus hindab ainult psühhiaatreid, närvi-, südame- ja kõhuspetsialiste.
Suguhaigetel, joodikutel ja langetõbistel keelatakse abiellumine ja nad eraldatakse.
Armastusel pole suurt mõju, iseäranis Prantsusmaal. Hingeline armastus kahvatub. Naine ja mees on üheõiguslised, nii et on õigus kanda ühesuguseid riideid. Suur osa naisi liiguvadki pükstes ja paljud mehed kannavad kodus seelikut.
Niisugune oleks Murandi vaadete järele elu 30 aasta pärast. Kuid kas ei ole ehk 30 aastat liig lühike aeg selleks, et nii põhjalikult muuta kombeid.