Novembris ei joo

Alustasin huvitavat afääri, mis on osakene minu ettevalmistusest selleks, et järgmisel aastal taas maratoni joosta. Mitte selles mõttes, et organismi puhtana hoida, vaid tahtejõu mõttes. Ma tahan näha, et suudan.
Eelmisel novembril suutsin, aga siis oli lihtsam, sest see piirang õllele ei kehtinud. Nüüd ma tahan teha ka õllevaba kuu - kindlasti esimese viimase 15 aasta jooksul.
Juba täna hommikul pakuti aga kindlasti väga head koduveini - tundsin seda nii nina kui kõrvadega. Esimene takistus sai ületatud. Tegelikult on takistusi rohkem, sest mul on ka kodus koduveini, Lindorast ostetud, on pisut pipraviina ja Gabrieli.
Aga seda põnevam on. Miski nüanss ei tohi mind kõrvale meelitada, kuigi tean, et tuleb see kuu sünnipäevi ja muid õhtusi esinemisi, kus käib ikka rahvaga vennastumine. Ilm on külm ja vastik ja telemaja kohvikus ei ole ühtegi mulle meeldivat pudelijooki peale õlle.
On, mille vastu võidelda.

Üleeelmise aasta novembris proovisin ka, aga see läks küll tuksi. Mul lihtsalt läks 1. novembril meelest ära, et mul selline plaan oli.