eilane rattasõit

Sõitsin eile rattaga Urvastest Heimtalli. See asub Võru-Tartu maanteel kuskil 16 km Võrust, napilt enne Põlvamaa piiri. Marsruut kujunes huvitavaks, et kuigi oli üks lühemaid võimalikke teid, jõudsin mitu korda maakonnapiiri ületada. Kõigepealt jõudsin Põlvamaale, siis peale Koikerat Võrumaale, siis mõne kilomeetri pärast jälle Põlvamaale ja siis enne Heimtalit jälle Võrumaale. Tee oloi hea, eriti laskumine Koikera külas.
Sõit oli meeliülendav, müristas, taevas muutus järjest tumedamaks ja siis kui hakkasin kohale jõudma, andis järsku sellise laksuga vihma, et ma ei näinud midagi ja kuivõrd ma une pealt ei tea, kus Heimtali kirik on, siis sõitsin sellest mitu kilomeetrit mööda.
“olin nagu pime ringi käind
mõni ime siis et ma teed ei näind”
meenusid laulusõnad, ilmselt Sõnajalgade omad.
Igatahes ma jõudsin kohale, läbimärg, aga enne kui seal hakati esitlema raamatut “Heimtali Peetri kirik”, käisin üleval kellatornis, kus oli väga lahe, vihm rabistas nii, et telefonikõnetki polnud kuulda, aga kuidagi siiski oli, sest levi oli jumala hea. Ja pikne oli vinge tegija.
Tagasisõidul, nagu olin juba ette arvanud, sain päikest ja sulnjat maiõhtu ilma.